← Eesti

3-06-1608/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1608 Otsuse kuupäev 15.06.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Deniss Denissovi kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Deniss Denissov, vastustaja -Tallinna Vangla esindaja Eha Oisalu. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused 10.08.2006.a. esitas Deniss Denissov Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. 21.01.2007.a. kohtumäärusega andis Tallinna Halduskohus kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (toimik edastatud

  1. 02.2007). Kaebaja väitel esitas ta kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks põhjusel, et Tallinna Vanglas ei järgita seadustes sätestatud nõudeid ning hea halduse tava kinnipeetavate teabenõuetele vastamisel, samuti kinnipeetavate poolt esitatud vaiete menetlemisel. Alates 2004.aastast kuni kaebuse esitamiseni 2006.a. augustis on kaebaja pöördunud korduvalt Tallinna Vangla direktori poole teabenõuetega ning Tallinna Vangla kaudu esitanud Justiitsministeeriumile vaided Tallinna Vangla tegevuse peale. Ainult üksikutel juhtudel on Tallinna Vangla teabenõuetele vastamisel ning vaiete menetlemisel järginud avaliku teabe seaduses ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korda. Tallinna Vangla rikub seadust sellega, et teabenõudeid ei täideta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, teabenõudeid ei registreerita ettenähtud viisil asutuse dokumendiregistris, teabenõuetele vastatakse kui avaldustele, märgukirjadele või selgitustaotlustele, teabenõude täitmisest keeldumise korral ei informeerita sellest Andmekaitse Inspektsiooni. Vaiete menetlemisel rikub Tallinna Vangla haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid sellega, et vaiet ei edastata teenistuslikku järelevalvet teostavale haldusorganile 7 päeva jooksul nagu nõuab seadus, enamasti annab Tallinna Vangla vaidele ise vastuse, vaiet käsitletakse märgukirja või selgitustaotlustena, vastused vaietele ei ole sisulised ning vaide tagastamisel ei märgita edasikaebe korda. Oma väidete tõestuseks palus kaebuse esitaja, et kohus tuvastaks Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse 26 konkreetsel juhul (kaebuses 26 lehel kirjeldatud episoodides). Kaebuse esitaja palus kohtu korras: 1) Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisneb avaliku teabe seaduse ja vaide menetlemise korra rikkumises. Põhjendatud huviks on õiguste preventiivne kaitse. 2) Juhtida Tallinna Vangla tähelepanu vajadusele täita kõiki seadusega määratud nõudeid teabenõuete ja vaiete menetlemisel Kaebaja palus teha kindlaks Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus järgnevates episoodides: 1) 14.10.2004 pöördus kaebuse esitaja Justiitsministeeriumi (JM) teabenõudega, mille palus informatsiooni Tallinna Vangla kaupluse omaniku kohta. 24.10.2006 edastas ministeerium teabenõude vastamiseks vanglale. Vangla vastas teabenõudele 24.11.2004 kirjaga nr. 1-13/20034-
  2. Antud juhul ei järginud Tallinna Vangla teabenõudele vastamise 5-päevast tähtaega. Teabenõue ei olnud registreeritud kui teabenõue indeksiga 1-14/..., vaid kui märgukiri või selgitustaotlus indeksiga 1-13/…. 2) 12.01.2005 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, milles taotles oma isiklikus toimikus sisalduvate dokumentide koopiaid. 24.01.2005 etapeeriti ta Murru Vanglasse. 03.02.
  3. sai kaebuse esitaja Tallinna vanglalt vastuse nr 1-13/1730-1, millega anti teabenõue täitmiseks Murru Vanglale. Seejuures ei täidetud Tallinna vangla poolt teabenõude täitmise tähtaja nõuet- 5 päeva registreerimisest. Samuti ei olnud teabenõue Tallinna Vangla dokumentide registris ka vajalikul moel registreeritud. 3) 15.02.
  4. pöördus kaebaja teabenõudega „Taotlus minule kuuluva vara hävitamise kohta aktide koopiate võimaldamiseks“. 01.03.
  5. vangla vastuses nr 1-13/3431-1 keelduti teabenõuet täitmast. Seejuures ei täidetud teabenõude täitmisest keeldumisest teatamise tähtaja nõuet- 5 päeva; keeldumine ei olnud ka vajalikul määral põhjendatud. Samuti ei olnud teabenõue Tallinna Vangla dokumentide registris vajalikul moel registreeritud, järelikult ka Andmekaitse inspektsioon ei olnud informeeritud sellest keeldumisest. 4) 22.02.2005 pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtu esimehe poole. Taotlus sisaldas palvet kohustada Tallinna Vanglat esitama talle Tallinna Vangla kodukord. Sisuliselt oli see taotlus teabenõue. Tallinna Halduskohus saatis teabenõude Justiitsministeeriumile, sealt omakorda saadeti see täitmiseks Tallinna Vanglale. 07.04.2005 teabenõue täideti vangla kirjaga nr. 1-13/5188-
  6. Seejuures on alust arvata, et vangla poolt ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast - 5 päeva. Samuti ei registreeritud teabenõuet vajalikul moel Tallinna Vangla dokumentide registris. 5) 11.08.2005 pöördus kaebaja teabenõudega saamaks Tallinna Vangla direktori 08.11.
  7. käskkirja nr 64 koopiat. 26.08.2005 täideti teabenõue kirjaga nr 1-14/17082-1.Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast - 5 päeva. 6) 12.08.
  8. pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles ametlikult kinnitatud koopiaid oma isikliku asja – nokamütsi äravõtmise kohta. 24.08.2005 täitis vangla teabenõude kirjaga nr 1-14/17072-1.Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast- 5 päeva. Samuti ei rahuldatud taotlust koopiate ametlikuks kinnitamiseks. 7) 15.08.
  9. pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles Tallinna Vangla kodukorra koopiat. 23.08.2005 kirjaga nr 1-14/16925-1 vangla keeldus teabenõude täitmisest. Keeldumist põhjendati ebaseadusliku nõudmisega hüvitada kulud teabenõude täitmiseks. Ka on alust arvata, et vangla ei informeerinud keeldumisest Andmekaitse Inspektsiooni. 2 8) 16.09.2005 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles Tallinna Vangla kodukorra koopiat. 27.09.
  10. täitis Tallinna Vangla teabenõude kirjaga nr 1-14/19047-
  11. Seejuures ei peetud kinni täitmise tähtajast - 5 päeva. Samuti oli teabenõude täitmine vormistatud kui mingi „taotluse“ rahuldamine, ehkki formaalselt peab olema vormistatud kui „teabenõude täitmine“. 9) 17.10.
  12. pöördus kaebaja teabenõudega, milles sisaldus taotlus saada infot, kellele tagastati kaebajale saadetud kirjast äravõetud 2 telefonikaarti. Kaebaja soovis teavet tagastamise kuupäeva ja adressaadi kohta, samuti Tallinna Vangla kaaskirja koopiat. Teabenõue oli pealkirjastatud kui „taotlus selgituste saamiseks“. 31.10.2005 sai kaebuse esitaja vangla vastuse nr 1-13/16919-3 pealkirjaga „vastus taotlusele selgituste saamiseks“, millega keelduti teabenõuet täitmast. Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast - 5 päeva. Samuti ei registreeritud teabenõuet vajalikul moel Tallinna Vangla dokumentide registris ja järelikult ei informeeritud keeldumisest ka Andmekaitse Inspektsiooni. 10) 27.01.2006 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles oma õiguste kaitsmiseks 5 vajaliku seaduse teksti võimaldamist. Seoses vangla tegevusetusega teabenõude täitmisel esitas kaebaja 06.02.2006 JM-le vaide, milles sisaldus taotlus Tallinna Vanglale teabenõude täitmiseks ettekirjutuse tegemiseks. 15.02.2006 sai kaebaja vanglalt vastuse nr 1-13/2684-2, millega keelduti teabenõuet täitmast. Seejuures ei peetud kinni läbivaatamise tähtajast - 5 päeva. Samuti ei registreeritud teabenõuet Tallinna Vangla dokumentide registris vajalikul moel ja järelikult ei informeeritud ettenähtud korras ka Andmekaitse Inspektsiooni teabenõude täitmisest keeldumisest. 11) 06.02.2006 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles Tallinna Vangla koosseisuliste ametnike nimekirja. Seoses vangla tegevusetusega esitas kaebaja 14.02.2006 vaide JMle. 21.02.2006 täitis vangla teabenõude. Seejuures ei peetud kinni täitmise tähtajast - 5 päeva. Samuti on alust arvata, et teabenõue ei olnud registreeritud Tallinna Vangla dokumentide registris teabenõudena.. 12) 16.02.2006 pöördus kaebaja teabenõudega saamaks Tallinna Vangla direktori 08.11.2004 käskkirja nr 64 lisade koopiaid nr 1-
  13. Teabenõue täideti 01.03.
  14. Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast - 5 päeva. Samuti on alust arvata, et teabenõue ei olnud registreeritud Tallinna Vangla dokumentide registris nagu peab. 13) 07.03.2006 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega saamaks koopiat võetuse aktist 2 telefonikaardi kaebaja kirjast äravõtmise kohta. 17.03.2006 sai kaebuse esitaja vangla kirja nr 1-14/5044-1 teabenõude täitmisest keeldumise kohta. Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmisest keeldumisest teatamise tähtajast - 5 päeva. Samuti ei olnud keeldumine motiveeritud. On alust arvata, et vangla ei informeerinud keeldumisest Andmekaitse Inspektsiooni. 14) 25.04.2006 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, milles taotles kaebaja 20.02.2006 märgukirjale Tallinna Vangla poolt antud vastuse koopiat. 04.05.2006 teabenõue täideti, nõutud info esitati kaaskirjaga nr 1-14/9062-
  15. Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast - 5 päeva 15) 12.05.2005 pöördus kaebaja vangla poole märgukirjaga, kus oli juttu vajakajäämistest Tallinna Vangla töös. 31.05.2005 kirjaga nr 1-13/10237-1 sai kaebuse esitaja vanglalt vastuse, mis teda täielikult ei rahuldanud. 30.06.2005 esitas ta JM-le vaide taotlusega kohustada Tallinna Vanglat teostada toiming - anda 12.05.2005 märgukirjale ammendav vastus. 13.07.2005 sai kaebaja vastuse nr 1-13/10237-3, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“. Mainitud vastusega vaie faktiliselt rahuldati. Seejuures haldusorgan, kelle tegevusele vaie esitati, ei saa kvalifitseerida vaiet kui „märgukirja, samuti oleks vaide pidanud rahuldama 7 päeva jooksul. 16) 12.08.2005 pöördus kaebaja vangla poole taotlusega panna hoiule tema kirjast äravõetud isiklikud asjad - 2 telefonikaarti. 20.09.2005 sai kaebaja vangla direktori otsuse nr 113/16919-1, millega määrati tagastada need telefonikaardid saatjale. 01.02.
  16. esitas 3 kaebaja JM-le vaide Tallinna Vangla tegevusetuse peale telefonikaartide tagastamise osas, kuna kaebaja sai teada, et telefonikaarte saatjale ei tagastatud. 02.02.2006 sai kaebaja vangla direktori vastuse nr 1-13/ 4406-1, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale “ ja sisuliselt asja ei lahendanud. Haldusorganile esitatud nõuetele vastavat vaiet, kus vaidlustatakse haldusorgani tegevust, ei tohi kvalifitseerida kui märgukirja ja jätta edastamata järelvalvet teostavale haldusorganile. 17) 27.01.2006 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, milles taotles seaduste tekste, mis olid vajalikud kaebaja õiguste kaitsmiseks. Seoses sellega, et teabenõuet ei täidetud, esitas ta 06.02.2006 Tallinna Vangla tegevusetuse peale JM-le vaide. 15.02.2006 sai ta vanglalt vastuse nr 1-13/2684-2, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“, vastus oli täiesti sisutu, kuid teatud kujutlusvõime korral hinnatav kui teabenõude täitmisest keeldumine. Seejuures haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja. 18) 06.02.2006 saatis kaebaja vanglale märgukirja, kus juhtis tähelepanu Tallinna Vangla meditsiiniosakonna ebarahuldavale tööle. 08.02.2006 sai ta vangla vastuse nr 1-13/25221, mis eitas viidatud probleemi olemasolu. 10.02.2006 esitas kaebaja JM-le vangla poolt ebakorrektse vastuse andmise peale vaide. Vaide esitaja taotles ettekirjutuse tegemist 06.02.2006 märgukirjale korrektse vastuse andmiseks. 16.02.2006 sai kaebaja vangla nõude puuduste kõrvaldamise kohta vaides. 20.02.2006 täitis kaebaja puuduste kõrvaldamise nõude. Kehtivat korda rikkudes ei saatnud vangla vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile, Tallinna Vangla ei rahuldanud seda ka ise, mis on oluline vaiete lahendamise korra rikkumine. 19) 20.02.2006 saatis kaebaja märgukirjad Tallinna Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile, kus juhtis tähelepanu vanglapoolsele korra rikkumisele ümberkäimisel kinnipeetavate isiklike asjadega. 02.03.2006 saatis Justiitsministeerium märgukirja Tallinna Vangla direktorile vastamiseks. 05.04.
  17. sai kaebaja vanglalt vastuse mõlemale kirjale. Vastus on formaalne, osaline ja asetleidnud sündmusi eitav. 26.04.2006 esitas kaebaja vaide vangla tegevusele seoses 05.04.2006 saadetud ebakorrektse vastusega. Vaides oli taotlus Tallinna Vanglale asja uueks läbivaatamiseks ja märgukirjale objektiivse vastuse andmiseks ettekirjutuse tegemiseks. 04.05.2006 nõudis vangla kirjaga nr.1-13/4669-3 vaide täpsustamist. 11.05.
  18. saatis kaebaja vaide täpsustuse. 08.06.2006 sai kaebaja vangla vastuse nr1-13/4669-5, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“ ega reguleerinud küsimust sisuliselt. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja ja jätta see järelvalvet teostavale haldusorganile edastamata ilma vaiet rahuldamata. 20) 20.02.2006 saatis kaebaja märgukirjad Tallinna vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile, kus juhtis tähelepanu vanglapoolsele korra rikkumisele ümberkäimisel kinnipeetavate isiklike asjadega. 09.04.2006 esitas kaebaja vaide Tallinna vangla tegevusetusele, kuna vaide esitamise momendiks vangla vastust 20.02.2006 märgukirjale ta veel saanud ei olnud. 21.04.2006 andis vangla vastuse nr1-13/7917-1, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“, kus oli kirjas, et vastuse 20.02.2006 märgukirjale andis vangla 05.04.2006 kirjaga nr1-13/4669-
  19. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja. 21) 21.02.2006 esitas kaebaja vanglale taotluse selgituste saamiseks, miks vanglaametnik A. Annama rikub Vangla sisekorraeeskirjade § 48 lg 1 nõudeid. 06.03.2006 sai vangla vastuse nr 1-13/3715-1, pealkirjaga „vastus märgukirjale“, kus nõutud selgitusi ei olnud antud. 08.03.2006 esitas kaebaja JM-le vaide seoses vangla ebakorrektse vastusega taotlusele. 15.03.
  20. sai kaebaja vangla vastuse nr 1-13/3715-3 pealkirjaga „vastus taotlusele selgituste saamiseks“, kus jälle ei antud nõutud selgitusi. Kehtiva vaiete lahendamise korra kohaselt ei ole haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, 4 seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui selgitustaotlust ja jätta see järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui vaiet ise ei rahuldata. 22) 02.03.2006 pöördus kaebaja vangla poole märgukirjaga, mis sisaldas taotlust kinnipeetava isiklike asjade kambrikaardis muudatuste tegemiseks. 28.03.2006 kirjaga nr1-13/4432-1 keeldus vangla direktor taotlust rahuldamast.10.04.2006 esitas kaebaja JM-le vaide. Vaie sisaldas taotlust Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks asjas uue otsuse tegemiseks. 24.04.2006 andis vangla vastuse nr 1-13/4432-3, mis oli vormistatud kui „vastus selgitustaotlusele“ ja mis ei lahendanud asja sisuliselt. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust jätta nõuetekohaselt esitatud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui ta seda ise ei rahulda. 23) 07.03.2006 pöördus kaebaja vangla direktori poole teabenõudega, kus taotles isiklike asjade võetuse akti koopiate võimaldamist. Seoses vangla tegevusetusega teabenõude täitmisel esitas kaebaja 14.03.2006 JM-le vaide, milles taotles Tallinna Vanglale teabenõude täitmiseks ettekirjutuse tegemist. 27.03.2006 sai kaebaja vangla otsuse nr 113/5554-1 vaide rahuldamise kohta. Seejuures ei peetud kinni 7-päevasest tähtajast, mille jooksul vastavalt HKMS § 80 lg-le 2 võib haldusorgan, kelle tegevusele vaie esitatakse, vaide rahuldada. 24) 17.03.2006 saatis kaebaja vanglale selgitustaotluse. Ta soovis selgitust selle kohta, mis põhjusel vangla ei väljasta direktori käskkirja koopiat distsiplinaarkaristuse määramise kohta. 10.04.2006 sai ta vanglalt vastuse 1-13/5768-1, mis andis formaalse selgituse. Saadud vastus kaebajat ei rahuldanud.12.04.
  21. esitas ta JM-le vaide, milles taotles asja uut läbivaatamist ja uue selgituse andmist. 24.04.2006 andis vangla vastuse 113/5768-3, pealkirjaga „vastus märgukirjale“. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja. 25) 17.03.2006 esitas kaebaja vanglale märgukirja, mis sisaldas taotlust vangla direktori käskkirja nr 229-1 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta tõlkimiseks. 03.04.2006 andis vangla vastuse nr 1-13/5771-1 pealkirjaga „vastus selgitustaotlusele“, millega käskkirja tõlkimisest keelduti. 21.04.2006 esitas kaebaja vangla keeldumisele vaide, milles taotles asja uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemist. 09.05.2006 andis vangla vastuse 1-13/5771-3, pealkirjaga „vastus märgukirjale“, mis oli sisult analoogiline vangla 03.04.2006 vastusega. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust jätta nõuetekohaselt esitatud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui ta vaiet ise ei rahulda. 26) 11.04.
  22. saatis kaebaja vanglale märgukirja, mis sisaldas taotlust tõlkida vangla direktori käskkiri nr. 259-1 talle distsiplinaarkaristuse määramise kohta. 25.04.2006 kirjaga nr1-13/7875-1 teatati, et direktor otsustas tõlkimisest keelduda. 02.05.2006 esitas kaebaja vangla keeldumise peale JM-le vaide. Vaides oli esitatud taotlus asjas uue otsuse tegemiseks. 22.05.2006 kaebajale saadetud vastuses nr 1-13/7875-3 keelduti taotlust rahuldamast. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust jätta nõuetekohaselt esitatud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui ta seda ise ei rahulda. Oma õiguste rikkumisest igal konkreetsel juhul sai kaebaja teada Tallinna Vangla vastustest. Kaebaja oli seisukohal, et Tallinna Vangla tegevusega rikuti EV Põhiseaduse § 14, 19, 44, 46; „Avaliku teabe seaduse“ § 4 lg 1 ja 2 ning haldusmenetluse seaduse
  23. peatükis sätestatud vaide menetlemise korda. Kaebuse esitaja märkis, et on esitanud kohtule kaebuse oma õiguste taastamise ja preventiivse kaitse eesmärgil. 5 Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse taotluse ja põhjenduste juurde. Kaebaja rõhutas, et antud haldusasjas vaidlustab ta üksnes seda, et Tallinna Vanglas ei viida läbi korrektset haldusmenetlust. Oma väite tõendamiseks on ta toonud välja 26 episoodi, milles palub teha kindlaks Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus. Kaebaja loobus nõudest tuvastada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus episoodis, mis käsitleb
  24. mail 2005.a. Tallinna Vanglale saadetud märgukirjale vastamist. Vangla on siin vastamise tähtaegadest kinni pidanud (
  25. episood). Samuti loobus kaebaja XXI episoodis toodud nõuetest. Vastuseks kohtule põhjendatud huvi kohta selgitas kaebaja veelkord, et põhjendatud huviks on tema õiguste preventiivne kaitse. Kui kohus tunnistab õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, siis mõjutab see Tallinna Vanglat edaspidi kinnipeetavate poolt esitatud dokumente korrektselt menetlema ning vanglas võetakse midagi ette, et parandada vanglaametnike tööd selles vallas. Kohus peaks tegema vanglale üldise ettekirjutuse kohustamaks vanglat seadusi täitma. Tallinna Vangla seisukoht Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja väited haldusmenetluse normide süstemaatilise rikkumise kohta Tallinna Vanglas on alusetud. Tallinna Vangla püüab alati järgida seaduses ettenähtud tähtaegu kinnipeetavate pöördumistele vastamisel, vahel on ette tulnud päevaseid viivitusi. Kinnipeetavate poolt Justiitsministeeriumile esitatud vaided vaatab vangla esmalt ise läbi, selline praktika on kõigis vanglates. Vastustaja ei tunnistanud kaebust üheski episoodis, milles kaebaja Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist taotles. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuses on esitatud taotlused : 1) Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisneb avaliku teabe seaduse ja vaiete menetlemise korra rikkumises; 2) Juhtida Tallinna Vangla tähelepanu vajadusele täita kõiki seadusega määratud nõudeid teabenõuete ja vaiete menetlemisel. Kaebaja rõhutas, et antud haldusasjas vaidlustab ta üksnes seda, et Tallinna Vanglas ei viida läbi korrektset haldusmenetlust, menetluse lõpptulemust (nõude, millega seoses menetlus algatati ebarahuldavat täitmist või täitmata jätmist) ta ei vaidlusta. Ta on kaebuses toonud välja 26 episoodi, mil seoses personaalselt tema pöördumistega on Tallinna Vanglas haldusmenetluse norme rikutud. Kaebaja loobus nõudest tuvastada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus episoodis, mis käsitleb
  26. mail 2005.a. Tallinna Vanglale saadetud märgukirjale vastamist. Vangla on siin vastamise tähtaegadest kinni pidanud (
  27. episood). Samuti loobus kaebaja nõuetest, mis olid esitatud kaebuse
  28. (XXI) episoodis. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p-i 5). Menetlustoiming on kohtus iseseisvalt vaidlustatav , kui ta riivab menetlusosalise isiku õigusi sõltumata menetluse lõppresultaadist. 28.02.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-06 märgib Riigikohus, et menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb arvestada menetlustoimingu tähtsust ja väidetava rikkumise olulisust menetluse põhinõuete täitmisel. 6 Menetlusnormide väidetavad rikkumised kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud teabenõuete täitmisel. Põhilise rikkumisena, millele kaebaja tema poolt esitatud teabenõuete täitmisel osundab on: 1) Vangla ei ole kinni pidanud teabenõudele vastamise 5- päevasest tähtajast; 2) Teabenõue ei ole nõutaval viisil registreeritud (registreeritud „nagu peab”). Sellised rikkumised on kaebaja välja toonud episoodides I, II, IV, V, VI, VII, XI, XII, ja XIV (kohus lähtus kaebaja poolt kasutatud numeratsioonist). Kõigis nendes episoodides on vangla kaebaja teabenõuded täitnud. Kaebaja väide, et teabenõue pole registreeritud nõutaval viisil tähendab kaebuses toodud selgitusest lähtuvalt seda, et teabenõue ei olnud registreeritud kui teabenõue indeksiga 1-14/..., vaid kui märgukiri või selgitustaotlus indeksiga 1-13/…. . Kohus on seisukohal, et väidetav rikkumine ei ole kaebaja põhinõude (teabe või dokumentide saamine) täitmise seisukohalt olulist tähendust ning ei toonud kaebaja jaoks kaasa mingeid ebasoodsaid faktilisi või õiguslikke tagajärgi. Episoodides III, VII, IX, X ja XIII osundab kaebuse esitaja sellele, et tema teabenõude täitmisest keelduti. Teabenõude täitmisest keeldumise korral tulnuks sellest informeerida andmekaitse Inspektsiooni. Kaebaja väitel on tal alust arvata, et seda ei tehtud. Samas ei väitnud kaebaja, et selle nõude täitmata jätmine rikkus tema õigusi või tõi tema jaoks kaasa kahjulikud tagajärjed. Kaebuse esitaja väitel ei ole see oluline, sest tema jaoks on esmatähtis see, et vangla järgiks täpselt neid nõudeid, mis seaduses on sätestatud. Episoodides VII, IX, X, ja XIII märgitud rikkumistega seoses peab kohus vajalikuks märkida veel järgnevat: Koopiat Tallinna Vangla kodukorrast on kaebaja nõudnud vanglalt korduvalt ja talle on see ka antud (vt episood VII ja VIII). Denissovile kirjaga saadetud telefonikaartide äravõtmisega seoses on kaebaja pöördunud vangla poole samuti korduvalt (vt episoodid XIII ja XVI). Kaebaja on sellega seonduvalt pöördunud ka Tallinna Halduskohtusse. Episoodis XIII esitatud teabenõude kohta on olemas Tallinna Halduskohtu 30.10.2006 Tallinna Ringkonnkohtu 19.
  29. 2007 jõustunud otsused haldusasjas nr 3-06-
  30. ja Episoodis X nõudis kaebuse esitaja, et talle väljastataks halduskohtumenetluse seadustik, avaliku teabe seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. Neid seaduse tekste soovis ta saada vene keeles. Selle nõude kohta (27.01.2006 vanglale esitatud teabenõue) on olemas jõustunud Tallinna Halduskohtu 04.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-
  31. Menetlusnormide väidetavad rikkumised kaebuse esitaja poolt esitatud vaiete menetlemisel. Menetlusnormide rikkumisi vaiete menetlemisel käsitlevad kaebuse episoodid XV kuni XXVI. Põhiliseks rikkumiseks loeb kaebaja seda, et tema vaie kvalifitseeritu märgukirjaks ning juhul, kui vangla vaiet ei rahuldanud, ei edastatud seda pädevale teenistuslikku järelevalvet teostavale asutusele seaduses ettenähtud 7 päeva jooksul. Kaebaja ei toonud välja ühtegi asjaolu, et tema poolt esitatud vaiete menetlemisel oleks rikutud tema muid õigusi peale HMS-s sätestatud menetlusõiguste või et vaiete kvalifitseerimine 7 märgukirjaks ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine tõi tema jaoks kaasa mingid kahjulikud tagajärjed. Kaebuse esitaja märkis, et ta ei vaidlusta asja sisulist poolt, vaid üksnes menetlusnormide rikkumist vangla poolt. Teabenõuete, märgukirjade ning selgitustaotlustega, millele vastamisega seoses ta vaided esitas, seonduvad kohtulahendid ei ole kaebaja arvates antud juhul asjassepuutuvad. Kohus peab siinkohal siiski vajalikuks märkida järgnevat: Episoodides XV, XXIII ja XXIV rahuldas Tallinna Vangla kaebaja vaide. Episoodis XVII esitatud nõue on sama, mis nõue episoodis X ning selle kohta nagu kohus eelnevalt juba märkis on olemas Tallinna Halduskohtu 04.10.2006 jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-
  32. Jõustunud kohtulahendid on olemas ka asjades, mis puudutavad episoodides XIX, XXI ning XXV ja XXVI esitatud nõudeid. Episood XXI käsitleb kaebaja poolt vanglale 21.02.2006 esitatud taotlust selgituste saamiseks, miks vanglaametnik Annamaa rikub vangla sisekorra eeskirja § 48 lg 1 sätestatud nõuet. Samas asjas pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtusse 21.03.2006 ning on olemas Tallinna Halduskohtu 06.11.2006 jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-
  33. Sellest nõudest kaebaja kohtuistungil seose sellega ka loobus. Episoodides XXV ja XXVI käsitletakse haldusmenetluse normide rikkumist seoses kaebaja poolt esitatud nõudega saada vangla direktori käskkirjade nr 229-d ja 259-d venekeelne tõlge. Kaebaja ei ole märkinud, et direktori käskkirjade tõlke mittevõimaldamine takistas tal nende käskkirjade vaidlustamist või kahjustas muul viisil tema huve ja õigusi. Tallinna Vangla direktori 13.03.2006.a. käskkirja nr 229-d ning 05.04.2006.a. käskkirja nr 259-d vaidlustas kaebaja Tallinna Halduskohtus ning nende kohta on olemas Tallinna Halduskohtu 13.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-
  34. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-le 1 saab halduskohtusse esitatava kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 26 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab halduskohus haldusakti või toimingu õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Vastuseks kohtu palvele täpsustada kaebuse eesmärki ning selgitada, mis on kaebaja põhjendatud huvi Tallinna Vangla toimingute (tegevuse), mis seisnes avaliku teabe seaduse ja vaiete menetlemise korra rikkumises õigusvastasuse kindlakstegemiseks, selgitas kaebaja, et põhjendatud huviks on tema õiguste preventiivne kaitse. Kui kohus tunnistab õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, siis mõjutab see Tallinna Vanglat edaspidi kinnipeetavate poolt, sealhulgas tema poolt, esitatud dokumente korrektselt menetlema ning vanglas võetakse midagi ette, et parandada vanglaametnike tööd selles vallas. Kaebaja veendumuse kohaselt peaks kohus tegema vanglale üldise ettekirjutuse kohustamaks vanglat seadusi täitma. Kohus on seisukohal, et antud asjas puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi kaebusega vaidlustatud Tallinna Vangla toimingute (tegevuse) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuses toodud väidetavad rikkumised ei mõjutanud menetluse lõppresultaati ega kahjustanud ka muul viisil kaebaja õigusi või seadusega kaitstud huve. Kohtu veendumuse kohaselt ei rikutud Tallinna Vangla tegevusega, mille peale kaebus on esitatud, Põhiseaduse § 14, 19, 44, 46 kaitsealasse kuuluvaid kaebaja õigusi. 8 Kaebaja taotles, et kohus teeks Tallinna Vanglale üldise ettekirjutuse kohustamaks vanglat seadusi täitma (kaebuse taotluste p 2). Kohus käsitleb seda taotlust avalikes huvides esitatud taotlusena. Kaebaja ei kuulu isikute ringi, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse avalikes huvides ning kaebuse esitamine avalikes huvides ei saa olla põhjendatud huviks HKMS § 7 lg 1 mõttes. Lähtudes eeltoodust põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.