2-05-17421/10

1 2 – 05 – 17421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „18“oktoober 2007.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 05 – 17421 Tsiviilasi: U R hagi R M vastu nõudega tuvastada „24“juunil 1995.a. sündinud alaealise, U R, põlvnemine isast, R M, aga samuti nõudega mõista R M välja alaealise U R ülalpidamiseks elatusraha 1 860.- krooni kuus alates 27.septembrist 2005.a. kuni alaealise U R täisealiseks saamiseni U R kasuks; Menetlusosalised nende esindajad: ja Hageja: U R (isikukood: xxxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline käesolevas menetluses puudub; Kostja: R M (isikukood: xxxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine laps: U R (isikukood: xxx, elukoht: xxxx); Kohtuistungi toimumise „12“september 2007.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja ja hageja, U R; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada alaealise U R (isikukood: xxx, sündinud: „24“juunil 1995.a. Kohtla – Järve linnas) põlvnemine isast, R M (isikukood: xxx, elukoht: xxx). Mõista R M (isikukood: xxxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: U R (isikukood: xxx, sündinud: „24“juunil 1995.a.), ülalpidamiseks 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus alates 27.septembrist 2005.a. kuni 31.detsembrini 2005.a., 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 2 senti) kuus alates 01.jaanuarist 2006.a. kuni 31.detsembrini 2006.a. ning 1 800.krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „24“juunini 2013.a. so kuni alaealise lapse: U R (isikukood: xxx9, sündinud: „24“juunil 1995.a.), täisealiseks saamiseni U R (isikukood: xxx, elukoht: xxx ) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta R M kanda. Mõista R M (isikukood: xxx, elukoht: xxx ) välja 60.- krooni (kuuskümmend krooni ja 00 senti) riigilõivu, 3 600.- krooni (kolm tuhat kuussada krooni ja 00 senti) ekspertiisitasu ning 2 124.krooni (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli krooni ja 00 senti) õigusabikulusid U R (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx ) kasuks. Välja mõista elatusraha nõudelt R M (isikukood: xxx, elukoht: xxx, ) riigilõiv 1 000.krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigituludesse. R M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. 10220034796011 (Hansapangas konto nr.221023778606). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078583 ning selgitus: „R M, tsiviiltoimik nr.2 – 05 – 17421, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt riigilõivu tasumata jätmise korral suunatakse riigilõivu nõue R M vastu sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Ärakiri käesolevast kohtuotsusest saata 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnale, kus on registreeritud alaealise lapse U R (isikukood: xxxx) sünd. 3 ASJAOLUD U R esitas kohtusse hagiavalduse R M vastu nõudega tuvastada „24“juunil 1995.a. sündinud alaealise, U R, põlvnemine isast, R M, aga samuti nõudega mõista R M välja alaealise U R ülalpidamiseks elatusraha 1 860.- krooni kuus alates 27.septembrist 2005.a. kuni alaealise U R täisealiseks saamiseni U R kasuks. Hagiavalduse kohaselt oli U R ja R M vahel, alates 1993.a. sügisest kuni U R poolt rasedusest teadasaamiseni, mittekorrapärased intiimsuhted, mis ei jõudnud poolte ühise kooseluni. U R ja R M vahelisest intiimsuhtest sündis 24.juunil 1995.a. alaealine laps, U R. U R registreeris lapse vallaslapsena ning andmed isa kohta on märgitud lapse sünniakti U R enda ütluste kohaselt. Kehtivas seadusandluses ettenähtud vormis R M isadus alaealise U R suhtes tuvastatud ei ole. Hagiavalduse kohaselt ei ole R M kunagi väitnud peale lapse sündi, et laps ei ole tema oma. Samuti on R M mingil määral U R materiaalselt toetanud, kuid R M laekuvad summad olid, U R arvates, mittekorrapärased ning ebapiisavad lapse ülalpidamiseks. Hageja, U R, enda materiaalne olukord ei võimalda hagejal alaealist last, U R, üksi üleval pidada. Hageja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana osutades juuksuriteenuseid. Hageja sissetulek on umbes 2 400.- krooni kuus, millele lisaks saab hageja veel peretoetust summas 300.- krooni kuus ja üksikvanema toetust 300.- krooni kuus. Eelpoolnimetatud rahalised vahendid ei ole hageja arvates piisavad, et kindlustada alaealise lapse järjest suurenevate vajaduste rahuldamine. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, R M, kirjalikku vastust hagile ei esitanud, hagiavaldus käes allkirja vastu 30.septembril 2005.a.. R M poolt kirjalike vastuväidete mitteesitamisega luges kohus tõendatuks, et kostja, R M, hagile vastu ei vaidle ja on vaikivalt nõus hagiavalduses toodud väidetega ning nõuetega. Samuti luges kohus tõendatuks, et R M on kehtivas seadusandluses ettenähtud korras teatavaks tehtud kohtuistungi aeg ja koht. Kirjalikku taotlust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt ei ole R M kohtule esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, U R, palub kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt, kuna soovib, et laps, U R, oleks perekonnaseisuosakonnas oma bioloogilise isa nimel. Hetkel on andmed U R isa kohta kantud sünniakti ainult U R ütluste alusel selleks, et lapsel oleks dokumentides kirjas isa nimi. U R selgitas kohtule, et tegelikult on U R isaks kostja, R M, kes ei olnud nõus ennast lapse isaks tunnistama. Samuti ei ole R M oma last materiaalselt toetanud, mille tõttu palub hageja R M välja mõista oma alaealise lapse U R ülalpidamiseks igakuulise elatusraha 4 Perekonnaseaduses kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, 27.septembrist 2005.a. kuni alaealise lapse, U R (isikukood: xxx), täisealiseks saamiseni, mille kohta esitas kohtule hagist osalise loobumise kirjaliku avalduse. Kõik kohtukulud palus hageja panna kostja, R M, kanda. Kostja, R M, kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusdokumendid toimetatud R M kätte isiklikult allkirja vastu. Kohus luges tõendatuks, et R M on kogu kohtumenetluse kestel hoidunud kõrvale kohtuistungitest. Ka DNA ekspertiisis käis R M ülejäänud pereliikmetest eraldi, millega luges kohus tõendatuks, et R M ei soovi kohtuda ei oma alaealise lapsega, U R ega ka lapse emaga, U R. R M saadetud kirjalikul kohtukutsel hoiatus, et kohtusse mitteilmumise korral võidakse tsiviilasi lahendada kohtu poolt sisuliselt, ilma R M osavõtuta. R M ei ole kohtule esitanud kirjalikku taotlust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt, mille tõttu pidas kohus võimalikuks lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma R M osavõtuta kohtuistungist. Kohalolev hageja, U R, taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mõjuvate põhjusteta kohtuistungile mitteilmunud R M osavõtuta Kohus rahuldas taotluse. KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega U R poolt riigilõivu tasumise kohta (tl.5). Fotoärakirjaga U R passist (tl.6). Fotoärakirjaga alaealise U R (isikukood: xxx) sünnitunnistusest (tl.7). Ida – Viru Perekonnaseisuosakonna poolt tõestatud ärakirjaga U R (isikukood: xxx) sünniaktist (tl.20), millega luges kohus tõendatuks, et U R sünd on registreeritud kui vallaslapse sünd. Andmed U R isa kohta on sünniakti kantud ema ütluste kohaselt. U R kirjaliku taotlusega 16.aprillist 2007.a. DNA ekspertiisi määramise kohta (tl.26). 16.mail 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.27). Kohtuekspertiisi määrusega 22.maist 2007.a. (tl.28-31). Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumis koostatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr.070285 06.juulist 2007.a. (tl.41-49), mille kohaselt ei saa ühegi uuritud DNA piirkonna alusel eitada R M (uuritud mehe) bioloogilist isadust U R (uuritud lapse) suhtes. Eksperdid jõudsid aktis järeldusele, et R M saab olla U R bioloogiline isa. Analüüsi tulemusena saadud isaduse indeksi kohaselt on 344 000 korda tõepärasem, et R M on U R bioloogiline isa võrrelduna vastandhüpoteesiga, et see on keegi teine, uuritud meesisikuga suguluses mitteolev juhuslikult valitud mees. R M isaduse tõenäosus on 99,9997%. U R kirjaliku avaldusega hagist osalise loobumise kohta (tl.48). Maksekorraldusega U R poolt ekspertiisitasu, summas 3 600.- krooni, ette tasumise kohta (tl.50). U R poolt esitatud dokumentidega kohtukulude kohta (tl.51-53). Kohtuistungi protokolliga (tl.54-55). 5 KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §42 sätteid, mille kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Samuti pidas kohus vajalikuks rakendada PkS §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et alaealine U R (isikukood: xxx) põlvneb R M. See tähendab, et R M on U R (isikukood: xxx) bioloogiline isa. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, R M, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: U R (isikukood: xxx) ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, U R, nõudel R M välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna R M ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista R M 6 riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. Elatise nõude rahuldamisel juhindus kohus Riigikohtu otsusest nr.3 – 2 – 1 – 57 – 03, mille kohaselt mõistetakse põlvnemise tuvastamise korral elatis välja alates elatishagi esitamisest, mitte aga alates põlvnemise tuvastamisest. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna R M kanda. Johannes Külaots Kohtunik