) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. xxx on tasunud 17.05.2006.a arvelduskontolt nr 10220020008014 SEB Eesti Ühispangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv – Hagiavaldus xxx“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 280 krooni ning 24.04.2007.a on tasunud (selgitus: „täiendav riigilõiv – Hagiavaldus xxx“) täiendavat riigilõivu 140 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista tarbitud teenuste võlgnevuse 4806,48 krooni ning viivise 1288 krooni. Kohus märgib, et ei arvesta hagihinna 2 2-06-12117 hulka kõrvalnõudena esitatud viivise nõuet. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas hagihinnaks 4806,48 krooni, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 420 krooni. Seega kuulub enam tasutud osas riigilõiv 170 krooni hagejale tagastamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivu enam tasutud osas 170 krooni, tuleb hagejale tagastada veel pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust pool, s.o 125 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda xxx arvelduskontole nr 221011865851 Hansapangas. Juhindudes
lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.