KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-822 Haldusasi S.I. i kaebus Tartu Vangla
- aprilli 2007 vastuse nr V1/1242 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks sotsiaaltoetuse väljamaksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.I. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant S.I. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- S.I. esitas 05.03.2007 Tartu Vangla direktorile avalduse, mida direktor käsitles märgukirjana ja vastas 17.04.2007 kirjaga nr V1/1242, viidates, et kaebaja taotletava toetuse maksmiseks puudub Eesti Vabariigis õiguslik alus, kuna Euroopa Vanglareeglistik on Euroopa Liidu liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. 24.04.2007 esitas S.I. halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 17.04.2007 vastuse nr V1/1242 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks sotsiaaltoetuse väljamaksmiseks. Kaebaja oli seisukohal, et Euroopa Nõukogu liikmesriigis kinnipeetavana on tal õigus sotsiaaltoetusele 29,90 eurot, mille maksmisest on vastustaja alusetult keeldunud, viidates rahaliste vahendite puudumisele.
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kinnipeetav isik on vanglas täielikult riigi ülalpidamisel. Talle on tagatud kolm korda päevas soe toitlustamine, nädalas vähemalt korra duši või sauna kasutamine, vähemalt iga 14 päeva tagant voodipesu ja vangla poolt väljastatud vormi vangla kulul pesemine. Kirjavahetus toimub Vangla sisekorraeeskirja §-s 47 nimetatud isikutega tasuta. Tasuta on ka arstiabi. Vabanemisel makstakse riigi poolt vabanemistoetust ühe kuu töötutoetuse määra ulatuses, kui kinnipeetava enda isikuarvel ei ole vabanemistoetuseks raha kogunenud või makstakse kinni hoiustatud vabanemissumma ja töötutoetuse vahe. Vangistusseaduse
- jaos on sätestatud normid, mis reguleerivad sotsiaalhoolekannet vanglas. Käesoleval hetkel on seadusandaja pidanud seda piisavaks, et tagada kinnipeetavate sotsiaalne kindlustatus vanglas ja pärast vabanemist. Euroopa Vanglareeglistik on soovituslik akt liikmesriikide valitsustele ja ei ole Eesti Vabariigis otsekohalduv, vaid peab oma rakenduse leidma läbi siseriikliku õiguse. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal ka otsest õigust nõuda vanglareeglistikus soovitatud käitumist enne, kui see ei ole Eesti seadusandluses vanglale kohustuseks tehtud. Tartu Vangla 17.04.2007 kirja nr V1/1242 näol on tegemist selgitustaotlustele vastamisega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse kohaselt. Vastus ei ole välja antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ega too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kirja puhul tegu haldusaktiga HMS § 51 ja HKMS § 7 mõttes ning kaebajal ei ole õigust seda kohtus vaidlustada. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 15.06.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vastustaja 17.04.2007 märgukirjale vastamise kirjas seisukoha väljendamisega, et kaebaja taotletava toetuse maksmiseks puudub Eesti Vabariigis õiguslik alus, ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa Vanglareeglistiku kohta I osa punkt 4 sätestab, et rahaliste vahendite puudumine ei õigusta selliseid vanglatingimusi, millega rikutakse kinnipeetavate inimõigusi. VIII osa punkt 103.8 sätestab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata eluaegset või pikaajalist vangistust kandvatele isikutele asjakohaste täitmiskavade ja režiimide koostamisel. Euroopa Vanglareeglistik võimaldab liikmesriikidel ise otsustada, kuidas ja milliste meetmetega korraldada eluaegset või pikaajalist vangistust kandvate isikute sotsiaalne toetamine. Meetmed peavad olema aga piisavad ja tagama kinnipeetavate inimõiguste kaitse. Vastustaja on õigesti osundanud, et siseriiklikus õiguses on kinnipeetavate sotsiaalne toetamine tagatud teistsuguste, kuid lubatavate, vahenditega kui 29,90 euro suuruse sotsiaaltoetuse maksmine. Nendeks on asjaolu, et kinnipeetav isik on vanglas täielikult riigi ülalpidamisel. Talle on tagatud kolm korda päevas soe toitlustamine, nädalas vähemalt korra duši või sauna kasutamine, vähemalt iga 14 päeva tagant voodipesu ja vangla poolt väljastatud vormi vangla kulul pesemine. Tagatud on ka kirjavahetuse õiguse realiseerumine. Tasuta on arstiabi. Ettenähtud on vabanemistoetus ühe kuu töötutoetuse määra ulatuses, kui kinnipeetava enda isikuarvel ei ole vabanemistoetuseks raha kogunenud või makstakse kinni hoiustatud vabanemissumma ja töötutoetuse vahe. Vangistusseaduse 6. jaos on sätestatud normid, mis reguleerivad sotsiaalhoolekannet vanglas. Käesoleval hetkel on seadusandaja pidanud seda piisavaks, et tagada kinnipeetavate sotsiaalne kindlustatus vanglas ja pärast 2 vabanemist. Sotsiaaltoetuste süsteem sõltub muuhulgas riigi rahalistest vahenditest ja kohus oli seisukohal, et Eestis kehtestatud süsteem ei riku kaebaja inimõigusi. Rahaliste vahendite puudumist televiisori rentimiseks ei saa käsitelda inimõiguste riivena. Kohus ei ole asjas tuvastanud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiõiguste rikkumist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. S.I. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning Tartu Vangla 17.04.2007 vastuse tunnistamist õigusvastaseks ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist sotsiaaltoetuse 29,90 eurot kuus maksmiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt laieneb Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa Vanglareeglistiku kohta ka Eestile ning kaebajal Euroopa Nõukogu liikmesriigis kinnipeetavana on õigus sotsiaaltoetusele 29,90 eurot kuus nagu igal pool Euroopa vanglates. Vastustaja viide, et ei ole ressursse, on õigusvastane ja rikub inimõigusi. Rikutud on Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitust Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa Vanglareeglistiku kohta I osa §
- Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant kaebuses märkinud vastavalt HKMS § 31 lg 1, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud, millist kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hinnanud õigesti tõendeid. Tartu Vangla nõustub kõigi kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Euroopa Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa Vanglareeglistiku kohta I osa punkt 4 sätestab, et rahaliste vahendite puudumine ei õigusta selliseid vanglatingimusi, millega rikutakse kinnipeetavate inimõigusi. VIII osa punkt 103.8 kohaselt tuleb erilist tähelepanu pöörata eluaegset ja pikaajalist vangistust kandvatele isikutele asjakohaste täitmiskavade ja režiimide koostamisel. Euroopa Vanglareeglistik võimaldab liikmesriikidel iseseisvalt otsustada kuidas ja milliste meetmetega korraldada eluaegset või pikaajalist kandvate kinnipeetavate sotsiaalset toetamist, mis tagab nende inimõiguste kaitse. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et Euroopa Nõukogu liikmesriigis oleva kinnipeetavana on tal õigus sotsiaaltoetusele 29,90 eurot, mille maksmisest talle on alusetult keeldutud. Ringkonnakohus juba eelnevalt viitas sellele, et Euroopa Vanglareeglistik ei ole liikmesriikidele kohustuslik, vaid soovitava iseloomuga. Igal liikmesriigil on õigus ise otsustada, milliste sotsiaalsete garantiidega tagatakse kinnipeetavate inimõiguste kaitse. 3 Eesti Vabariigis on kinnipeetav vanglas täielikul riiklikul ülalpidamisel. Talle on tagatud soe toit kolm korda päevas, nädalas vähemalt korra duši või sauna kasutamine, vähemalt 14 päeva möödudes voodipesu ja vangla poolt väljastatud vormi vangla kulu pesemine. Tagatud on tasuta arstiabi, kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja kokkusaamistele. Vangistusseaduse 6. jaos on normid, mis reguleerivad sotsiaalhoolekannet vanglas. Samuti on kinnipeetavatele ette nähtud vabanemistoetus. Seadusandja on pidanud sellist süsteemi piisavaks, et tagada kinnipeetavate sotsiaalne kindlustatud vanglas ja pärast sealt vabanemist. Seega ei ole sotsiaaltoetuse mittemaksmisega rikutud apellandi inimõigusi. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi