2-05-931/5

2-05-931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-931 Tsiviilasi I. K. hagi J. K. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised Hageja I. K. (isikukood .) Kostja J.K. (isikukood .) Kostja lepinguline (isikukood .) esindaja Aleksandr Kazikov Kohtuistungi toimumise aeg ja 27.09.2007.a., Narva kohtumaja koht Kohtuistungist isikud osa võtnud Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt RESOLUTSIOON
2. I.K. hagi J. K. vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldada osaliselt.
3. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: - anda I. K. omandisse sõiduauto Opel Kadett, reg märk 976AID (väärtusega 6800 krooni) ja garaažiühistus Severnõj-8 asuva garaaži nr 45 (väärtusega 60000 krooni); - anda J. K. omandisse korteriomand aadressil ., Narva (väärtusega 855000 krooni), sektsioonikapp Dora (väärtusega 800 krooni), pehme mööbel Laura (väärtusega 800 krooni), köögimööbel (väärtusega 800 krooni), külmik Hansa (väärtusega 2000 krooni), pesumasin Elektrolux (väärtusega 2000 krooni), esiku sektsioonikapp (väärtusega 1500 krooni), televiisor Philips (väärtusega 500 krooni), mikrolaineahi Philips (väärtusega 400 krooni), köögikombain Philips (väärtusega 300 krooni), kohvimasin Philips (väärtusega 100 krooni).
4. Välja mõista J. K. I. K. kasuks 398700 (kolmsada üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada) krooni rahalist hüvitist enamsaadud ühisvara arvel kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (11.10.2007.a.). Menetluskulud Poolte kohtukulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
5. oktoobril 2007.a kell 13.30 Viru Maakohtu 1 2-05-931 (Narva kohtumaja) kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud 23.03.2005.a. saabus Narva Linnakohtusse I. K. hagi J. K.vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja tema ja kostja ühisvara koosseisu kuuluvate asjade, s.t. aadressil ., Narva asuva korteri (väärtusega 243652,50 krooni), sõiduauto Opel Kadett, reg märk 976AID (väärtusega 6800 krooni), garaažiühistus Severnõj-8 asuva garaaži nr 45 (väärtusega 20000 krooni), sektsioonikappi (väärtusega 800 krooni), pehme mööbli (väärtusega 800 krooni), köögimööbli (väärtusega 800 krooni), külmiku (väärtusega 2000 krooni), pesumasina (väärtusega 2000 krooni), esiku sektsioonikappi (väärtusega 1500 krooni), televiisori (väärtusega 500 krooni), mikrolaineahju (väärtusega 400 krooni), köögikombaini (väärtusega 300 krooni), kohvimasina (väärtusega 100 krooni) jagamist. Mööbli ja tehnika koguväärtuseks on märgitud 9200 krooni. Hageja taotles sõiduauto, garaaži, korteri ja korteris asuva vara jagamist võrdsetes osades. Hageja palus jätta kostja omandisse sektsioonikapp, pehme mööbel, köögimööbel, külmik, pesumasina esiku sektsioonikapp, televiisor, mikrolaineahi, köögikombain ja kohvimasin. Hageja palus, et kohus kohustaks teda maksma kostjale 135226,25 krooni (s.o. pool ühisvara kogumaksumusest v.a. korteris asuvate esemete hind). Hagiavalduse on lisatud FIE Niina Kostina poolt 11.11.2004.a. tehtud hagi esemeks oleva korteri eksperthinnang, mille kohaselt on korteri maksumus 243652,50 krooni. Samuti on esitatud TÜ Tehnoauto poolt sõiduauto Opel Kadett, reg märk 976AID, 04.11.2004.a. tehtud sõiduki ülevaatuse akt, millest tulenevalt on auto turuhinnaks 6800 krooni. Kohtule 24.04.2005.a. hagiavaldusele esitatud vastuses ei nõustunud kostja ühisvara jagamisega võrdseteks osadeks ning leidis, et kostja osa ühisvara jagamisel peab moodustama 70% ühisvara koguväärtusest, hageja osa aga – 30 % ühisvara koguväärtusest. Samuti ei nõustunud kostja hageja poolt pakutud ühisvara maksumuse hinnanguga. Nimelt avaldas kostja, et garaaži väärtus on 60000 krooni, sektsioonikappi väärtus 1500 krooni, pehme mööbli väärtuse on 1500 krooni, köögimööbli väärtus on 2000 krooni, külmkapi väärtus on 3000 krooni, pesumasina väärtuse on 5000 krooni, esiku sektsioonikapi väärtus on 2000 krooni, teleri väärtus on 3000 krooni, mikrolaineahju väärtus on 1500 krooni, köögikombaini väärtus on 1000 krooni, kohvimasina väärtus on
6. Saaga on mööbli ja tehnika väärtuseks 21000 krooni. Kostja nõustus korteri hinnanguga ning leidis, et korter peab jääma tema omandisse. Kohtule 06.08.2007.a. esitatud vastuses nõustus hageja kostja poolt pakutud ühisomandis olevate esemete väärtuse hinnanguga, kuid korteri osas leidis, et selle väärtus on hagiavalduse esitamise hetkest tõusnud ning korter maksab 1024603 krooni. Vastusele on lisatud FIE Niina Kostina poolt koostatud korteri eksperthinnang, mille kohaselt on korteri väärtuseks 07.2007.a. seisuga 939803 krooni. Kohtuistungil nõustus hageja kostja poolt pakutud garaaži, mööbli ja tehnika hinnanguga. Hageja avaldas, et on nõus korteri jätmisega kostja omandisse juhul, kui kostja maksab välja temale 50% kogu ühisvara hinnast 2-3 kuu jooksul. Hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud korteri eksperthinnangus toodud korteri väärtusega, leides, et korteri väärtus on 939803 2 2-05-931 krooni. Selle väärtuse kinnitamiseks on esitatud FIE Nina Kostina poolt tehtud eksperthinnang, hinnatud on korteri turuväärtus 02.07.2007.a. seisuga. Hageja avaldas, et sai korterit 1987.a. ametikorterina ning vahetas selle käesoleva hagi esemeks olevale korterile. Ta on nõus kostja hindamisega, mille kohta on garaaž 60000 krooni, auto 6800 krooni, mööbel ja tehnika 21000 krooni. Ta palub jagada ühisvara kogusummas 1027603 krooni võrdsetes osades. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja hinnangul on korteri väärtuseks 855000 krooni, selle väärtuse kinnitamiseks on esitatud OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt tehtud eksperthinnang, hinnatud on korteri turuväärtus 13.09.2007.a. seisuga. Eksperthinnang on kinnitatud Tõnu Kuhri poolt, kes on riiklikult tunnistatud ekspert kinnisvarahindamise alaste ekspertiiside läbiviimiseks. Kostja avaldas, et tema ei taha saada mööbliesemeid ja tehnikat. Võttes arvesse laste huvisid leidis kostja, et tema osa ühisvara jagamisel peab moodustama 70% korteriväärtusest, hageja osa aga – 30 % korteriväärtusest. Teise ühisvara jagada võrdsetes osades. Garaaži väärtuseks on kostja arvates 60000 krooni. Ta on nõus, et mööbli ja tehnika väärtuseks on 9200 krooni. Vastus hagiavaldusele oli saadud aprillis 2005.a. Asja läbivaatamiseks ei saa mööbel ja tehnika maksta 21000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Tutvunud esitatud hagiavalduse ning muude tsiviilasjas toimikus sisalduvate dokumentidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled omandasid abielu kestel hagi esemeks oleva vara, s.t. aadressil . Narva asuva korteriomandi, sõiduautot Opel Kadett, garaaži nr 45 garaažiühistus Severnõj-8 ning käesoleva otsuse kirjeldavas osas märgitud mööbli ja olmetehnikat. Kuna mainitud asjade omandamise üle vaidlust ei ole, leiab kohus, et tegemist on ühisvaraga perekonnaseaduse § 14 lg 1 tähenduses, mille jagamise õigus pärast abielu lahutamist tuleneb perekonnaseaduse § 18 lg
7. Kuna poolte vahel on olemas vaidlus ühisvara jagamise üle, on ühisvara jagamine kohtu poolt põhjendatud vastavalt perekonnaseaduse § 18 lg
8. Kooskõlas perekonnaseaduse § 19 lg 3 määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Poolte vahel ei ole vaidlust mööbliesemete ning olmetehnika maksumuse üle. Vastavalt hagiavalduses toodud ja kostja poolt omaks võetud hinnangule on mainitud asjade maksumus 9200 krooni. Puudub vaidlus samuti garaaži väärtuse küsimuses, pooled avaldasid, et selle väärtuseks on 60000 krooni. Auto väärtus on poolte sõnade kohaselt 6800 krooni. Kohus peab võimalikuks lähtuda toodud hinnangutest kohtuotsuse tegemisel, kuivõrd mõlemad pooled on seda aktsepteerinud. Korteriomandi hindamisel lähtub hageja FIE Niina Kostina poolt koostatud korteri eksperthinnangust, mille kohaselt on korteri väärtuseks 02.07.2007.a. seisuga 939803 krooni. Hageja lähtub korteriomandi väärtuse määramisel OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt tehtud eksperthinnang, hinnatud on korteri turuväärtus 13.09.2007.a. seisuga ning moodustab 855000 krooni. Kohtu arvates tuleb antud asjas lähtuda OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt tehtud eksperthinnangust, kuna see on koostatud selles valdkonnas tunnustatud ettevõtte poolt, seda kinnitanud isik on riiklikult tunnustatud ekspert, kelle poolt tehtud hinnangud on aktsepteerivad ka krediidiasutuste poolt, samuti võtab kohus arvesse esitatud hinnangu 3 2-05-931 põhjalikkust ning analüüsi meetodite valiku. Kostja poolt esitatud hinnang ei ole kohtu arvetes piisavalt põhjalik ning korteriomandi eeldatav turuhind ei ole piisavalt põhjendatud. Pool kaotab vara kohtuotsuse tegemisel. See tähendab, et tuleb lähtuda vara hinnast kohtuotsuse tegemise seisuga. Omandi kaotamise eest tuleb poolele tagada õiglane hüvitis. Seega on kohtu arvates korteriomandi hinnaks 855000 krooni. Kohus leiab, et pärast abielulahutamise oli ühisvara faktiliselt jagatud. Hageja võttis endale auto ning garaaž. Korter koos mööbliga ja tehnikaga jäid kostja valduses. Poolte vahel oli vaidlus korteri kohta. Iga pool tahaks jätta korterit oma omandisse. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta on nõus jätta korterit kostjale. Kohus leiab, et korteriomand aadressil . Narva, mööbliesemed ja olmetehnika (kogusummas 864200 krooni) peavad olema jagatud ning jäetud kostja omandisse. Sõiduauto Opel Kedet reg nr 976 AID ning garaaž nr 45 garaažiühistus Severnõi-8 (kogusummas 66800 krooni) peavad aga olema jagatud ning jäetud hageja isiklikusse omandisse. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseteks. Kohtu arvates puuduvad põhjused kõrvalekaldumiseks abikaasade osade võrdsuse printsiibist, kuna puuduvad perekonnaseaduse § 19 lg 2 toodud eeldused. Kostja poolt mainitud lapse huvid on tagatud selle pärast, et kostja omandisse jääva vara väärtus võimaldab tagada lapsele vajalik elatustase, samuti on hageja kohustatud ülal pidama oma alaealist last vastavalt perekonnaseaduse § 60 lg
9. Seega jagatakse poolte ühisvara võrdseteks osadeks. Kokku ühisvara väärtus on 931000 krooni. Hageja ja kostja osa on 465500 krooni (931000:2). Võttes arvesse, et hageja saab ühisvara jagamisel omandisse sõiduautot ja garaaži, moodustab tema poolt saadava vara väärtus 66800 krooni. Kostja poolt saadava vara, s.t. korteriomandi, mööbliesemete ja olmetehnika, väärtus on 864200 krooni. Perekonnaseaduse § 19 lg 4 alusel, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega kulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rahaline hüvitus summas 398700 krooni enamsaadud ühisvara arvel. Hageja taotleb, et kostja maksab välja temale 50% kogu ühisvara hinnast 2-3 kuu jooksul. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus, et kostja peab maksma hagejale rahaline hüvitus summas 398700 krooni kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude jaotus Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 3700 krooni väljamõistmist (riigilõiv ja korteri ning auto hindamise eest). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 2-05-931 Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2600 krooni. Koos hagiavaldusega esitas hageja 11.11.2004.a. kviitung-order nr 32 korteri hindamise eest 400 kroonile ja arvemüügitšekk nr 068 04.11.2004.a. auto ülevaatuse akti eest 400 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud summas 3400 krooni. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 viimasele lausele võib kohus jätta kohtukulu kummagi poole enda kanda, kui hagi rahuldatakse osaliselt. Kohus leiab, et käesolevas asjas ühisvara jagamisel põhjendatud jätta hageja kohtukulu hageja enda kanda. (vt. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-112-07) Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 14 lg 1, § 18 lg 1, 5, § 19 lg 1, 2, 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442, § 444 lg 1, § 452, § 630 lg 1, § 632 lg
10. Natalja Losevtsova Kohtunik 5