← Eesti

2-06-30985/5

Obsah (10)§ 67§ 142§ 456§ 415§ 458§ 8§ 442§ 174§ 632§ 173

ÄRAKIRI 2-06-30985 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2007. a Rakvere Tsiviilasja number 2-06-30985 Tsiviilasi AS EMT hagiavaldus R L vas

§ 67

lg.1- kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 67

lg.2 kohaselt tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alats möödalastud tähtaja lõppemisest.

§ 142

lg.3 kohaselt menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riiglõivule ¼ hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 krooni.

§ 456

lg.3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei saa esitada kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

§ 415

kohaselt hageja ei saa tagaseljaotsusele kaja esitada.

§ 458

lg.1 tulenevalt väljastab asja lahendanud maakohtu kantselei otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal. Järeldus

§ 8

lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadussätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

§ 442

lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 2 Hageja esindaja märgib tähtaja ennistamise taotluses, et hagejal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest ning seoses sellega hageja ei saanud esitada tähtaegselt avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Viru Maakohtu 10. aprilli 2007 kohtuotsuses (tagaseljaotsus) menetluskulud jaotuses selgitati hagejale, et

§ 174

lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend on jõustunud 08.juunil 2007 ning taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos selle avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega on kohtule esitatud 22. oktoobril 2007. Hagejale on kohtulahend kätte toimetatud 12.04.2007. Kohtuotsus on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 10.04.2007. Seega võis hageja esitada apellatsioonkaebuse otsusele

§ 632järgi 30 päeva jooksul, s.o.

mitte hiljem kui 14.05.

  1. Avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuli esitada 30 päeva jooksul alates 14.05.2007, s.o. hiljemalt 13.06.
  2. Hageja esitas vastava taotluse, koos tähtaja ennistamise taotlusega, 22.10.2007

§ 458

lg 1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Hageja esindaja kohtule sellekohast avaldust ei ole esitanud. Seega ei ole kohus kohustatud menetlusosalist kohtuotsuse jõustumisest teavitama, mistõttu avaldaja tähtaja ennistamise põhjendused ei ole arvessevõetavad. Kohus leiab, et hagejal olid kõik võimalused saada teada otsuse jõustumisest ja juhindumine üksnes KIS-i andmetest ei ole kooskõlas

regulatsiooniga.

ei välista võimalust saada kohtulahendi jõustumise kohta kohtukantseleilt infot sidevahendite abil- meiliga, kirja teel, telefoni teel, kuid seda siiski

§ 458kohase vastava avalduse alusel.

Hageja on soovinud tähtaja ennistamist ka sel motiivil, et kulud, mille rahalist kindlaksmääramist ta soovib, olid näidatud juba ka hagis ja et täiendavaid kulusid ta ei nõua, Kohus leiab, et see asjaolu ei anna alust tähtaja ennistamiseks. Sõltumata kulude koosseisust/suurusest, on nende kulude jaotus määratav kehtiva

§ 173

kohaselt kohtulahendis ja nende rahaline suurus

§ 174kohaselt vastavas vormis ja tähtajal esitatud avalduse alusel eraldi menetluses.

Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt

regulatsioonile ja kohtu poolt hagejale meili teel edastatud infole, tuleb ennistamise avalduselt tasuda kautsjoniks ¼ hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 krooni. Hageja on sellest ekslikult järeldanud, et piisab 100- kroonise kautsjoni tasumisest. Hagihind antud asjas on arvutatav põhinõude järgi, mis hagi kohaselt on 2226 krooni. ¼ ehk 25 % sellest on 556.50 krooni. Sellise hagihinna korral tuleb riigilõivuna tasuda 250 krooni. Ehk kautsjonist puudujääv osa on, arvestades hageja poolt tasutud 100 krooni, 150 krooni. Kuivõrd kohus on juba hagejale selgitanud kautsjoni vajalikku suurust viitega konkreetsele seadusesättele, ei pea kohus põhjendatuks hageja juriidiliste teadmistega esindajale anda täiendavalt tähtaega puuduoleva kautsoni tasumiseks, kuivõrd sõltumata kautsjoni tasumisest ebaõiges suuruses, jääb menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldamata sisulistel põhjustel. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 8

, § 67, § 68, § 442, § 458, 463 jätab kohus taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata Määrus saata teadmiseks hagejale. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 16. novembril 2007.a Nooremreferent M.Leimann I.Golubev I.Golubev 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.