2-07-28558/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-28558 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna S kaudu xxx, volitatud esindaja L T Narva linna (Narva linna S kaudu) avaldus eestkoste seadmiseks A T üle Asjast puudutatud isikud: A T xxx A T esindaja vandeadvokaat G T xxx N T xxx J T xxx S T xxx Kohtuistungi toimumise aeg 23.10.2007.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja L T A T esindaja vandeadvokaat G T Asjast puudutatud isikud N T, J T ja S T Resolutsioon
2. Avaldus rahuldada.
3. Seada A T xxx üle eestkoste tema kõikide asjade ajamiseks ja määrata A T eestkostjaks N T xxx tähtajaga kolm aastat.
4. Keelata A T iseseisvalt tehingute tegemine.
5. N T eestkostja ülesannete ringi jätta kõik A T olulised majandusliku ja õigusliku 1 valdkonna küsimused. Eestkostja ülesannete täitmisel peab N T lähtuma eestkostetava huvidest.
6. Tunnistada A T valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 02.08.2007.a kohtule esitatud avalduse kohaselt A T on puudega isik (100% sügav puue), elab koos emaga kahetoalises korteris. Tal on arengupeetus, räägib halvasti, liigub rulaatori abil, ei oska lugeda ega kirjutada, vajades täielikku ja ööpäevaringset hooldust. A T õde J T on nõus, et nende ema N T oleks A T eestkostjaks. A T psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 13.06.2007.a määruse alusel SA N H ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja palub määrata A T eestkostjaks N T tähtajaga kolm aastat. N T kinnitas oma nõusolekut eestkostja ülesannete täitmiseks. A T õde J T ja isa S T toetavad avaldust ning on nõus N T määramisega A T eestkostjaks. A T esindajal GT vastuväiteid avaldusele ei ole. A T käib halvasti, ei suuda kirjutada. Üksi elada ei suuda. A.T saab invaliidsus pensioni 3 000 krooni kuus, kuid ei ole suuteline seda raha pangast saama ja käsutama. A. T vajab eestkostet. Tema ema N T ei tööta, ta on kogu aeg koos pojaga ning on sobiv isik A T eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, A T esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 21.08.2007.a ekspertiisiakti kohaselt tuli komisjon järeldusele, et A T kannatab sügava vaimse alaarengu all, laste tserebraalsest paralüüsist tingitud, millele viitavad: et kõne, mälu ja intellekt välja arenemata, esineb spastiline tetraparees. Ekspertide arvamusel A T ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma elu, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. A T vajab eestkostet eluaegselt. 2 TsMS § 525 lg 2 kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste arvamust, välja arvatud, kui isik vaidleb sellele mõjuval põhjusel vastu. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. A T isa ja õde ei esitanud vastuväiteid A T üle eestkoste seadmisele. Nad on nõus N T eestkostjaks määramisega A T. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole A T võimalik ära kuulata kohtuistungil kui ka tema tavalises keskkonnas. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. N T on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. N T oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab A T eestkostjaks tema ema N T kolmeks aastaks. A T tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks. Eelpooltoodu alusel, PKS § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3