← Eesti

3-07-132/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-132 Haldusasi

§ 51

lg 2 p 5 tähenduses ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb tasuda tulumaksu. OÜ R P. palus halduskohtule esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.12.2006 maksuotsuse nr 12-5/443 tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole soetatud kinnistute ostu puhul tegemist maksuvaba käibega, kuna kinnistud on ostetud kui krundid, kavatsusega need välja ehitada ja luua tehnopark. Valga maakonnaplaneeringus 1998. aastast käsitletakse vaidlusaluseid kinnistuid kui eelisarendatavat tööstuspiirkonda, seega selgelt piiritletud kompaktse asustusega ala, s.o detailplaneeringu kohustusega ala. Karula vallas asuvad kinnistud Ala-Tsäksi I, Tsäksinõlva I, Tsäksitamme, Kõnnu, Ala-Tsäksi II, Tsäksinõlva II, Tsäksipärna, Jublaku, Väike-Tsäksi II ja 2 Väike-Tsäksi I olid enne ostmist jagatud ühest suurest kinnistust, samuti teatas müüja oma kolmes kuulutuses ajalehes „Äripäev“, et müüb krunte. Müüdava maa hind ei ole seadusega piiratud, seega on tehingu hinnaks poolte vahel saavutatud kokkuleppeline hind. Kinnistud asuvad kaebajaga seotud OÜ-tele Diaston ja Erwes Eesti kuuluvate kinnistute vahetus läheduses. Kõiki neid kinnistuid võib kasutada nagu ühte kompleksi tehnopargi väljaehitamiseks. Kinnistud piirnevad Valga linnaga, asuvad Karula vallas ja mitte kaugel Taheva vallast, millised on suured tööpuudusega vallad. Lekto kinnistul on välja ehitatud kanalisatsioonisüsteem, on kaks elektrijaama ja jäätmemaa. OÜ ASC Kinnisvara on kaebajalt kätte saanud kogu saadaoleva summa 13 835 500 krooni. Seda tõendavad kassa väljamineku orderite koopiad. Samuti kinnitavad seda OÜ ASC Kinnisvara juhatuse liikme E. N maksuhaldurile antud seletused. Seega on tõendamist leidnud, et tegemist oli täiel määral

§ 32lg 1 ja 2 mõistes ettevõtluse kuludega.

Eeltoodu alusel on kaebajal KMS § 29 lg 1 kohaselt õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja tagasi nõuda. Samuti on maksuhaldur määranud tasumiseks tulumaksu ebaseaduslikult.

  1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Väär on kaebaja väide, et kõnealused kinnistud on krundid PlanS § 9 lg 3 tähenduses ning nende müük tulnuks maksustada käibemaksuga. Vastavalt maakonnaplaneeringule ei asu Londi külas asuvad kinnistud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa ning maatulundusmaa tüki jagamisel ei ole vajalik detailplaneering, kui sellel maal ei kavatseta ehitada. Kinnistud on moodustatud jagamise teel
  2. aastal ilma detailplaneeringut koostamata. OÜ ASC Kinnisvara ei ole maksuhaldurit vastavalt KMS § 16 lg 3 p 2 teavitanud kinnistute müügil käibemaksu lisamisest. Kuivõrd OÜ ASC Kinnisvara ei ole käibemaksusummat riigile vastavalt KMS § 38 lg 1 nõutule üle kandnud ning KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt on tegemist maksuvaba käibega, ei ole kaebajal KMS § 29 lg 1 kohaselt õigust sisendkäibemaksu maha arvata ja maksuhaldurilt tagasi nõuda. Kaebaja väited kinnistute tavatult kõrge hinna selgitamiseks on ebaveenvad. 04.10.2004, s.o mõned kuud enne kaebaja ja OÜ ASC Kinnisvara vaheliste tehingute toimumist, müüs Triinu Tamela Londi külas asuva kinnistu suurusega 22,3 ha Priit Murumetsale hinnaga 133 680 krooni (1 m2 hind 0,5994 krooni). P. Murumets võõrandas kinnistu 13.12.2004 OÜ-le ASC Kinnisvara hinnaga 143 678 krooni (1 m2 hind 0,6443 krooni). Perioodil detsember 2004 kuni veebruar 2005 müüs OÜ ASC Kinnisvara nimetatud kinnistu tükeldamisel saadud kümme kinnistut Jaak N iga seotud äriühingutele. OÜ ASC Kinnisvara juhatuse liige E. N kinnitas maksuhaldurile, et OÜ ASC Kinnisvara sai kümne kinnistu müügitehingus osalemise eest kokku 200 000 krooni. Ligikaudu samale summale hindas kõigi kümne kinnistu väärtuse AS Pindi Kinnisvara. Maa-ameti avaldatud statistika järgi oli Valgamaal asuva hoonestamata maatulundusmaa 1 hektari keskmine hind
  3. a IV kvartalis 28 417 krooni (1 m2 hind 2,8417 krooni) ja
  4. a I kvartalis 29 099 krooni (1 m2 hind 2,9099 krooni). Seega ületab kaebaja tasutud hind keskmise turuhinna umbes 60 korda. Vastustaja on lähtunud ka kaebaja ettevõtluse iseloomust ning leidnud, et tehtud väljamakse antud tehingu tavatutel tingimustel ei ole kohane ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks. Kaebajal puudusid endal rahalised vahendid kinnistute eest tasumiseks, enamus raha saadi laenudena kaebaja juhatuse liikmelt J. N ilt ja J. N iga seotud äriühingutelt. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et maa-alale kavandatakse tööstusparki. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja tasutud summat arvesse võtta ettevõtlusega seotud väljamaksena osas, mis ületab kinnistute tegelikku turuväärtust, ning nimetatud osas kuulub väljamakse

§ 51lg 2 p 5 ja § 51 lg 1 kohaselt maksustamisele tulumaksuga.

3 HALDUSKOHTU LAHEND

  1. Tartu Halduskohus jättis 07.05.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt HKMS § 17 lg 1, mis kehtib antud redaktsioonis alates 01.09.2006, märgib, et varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Tartu Halduskohtu menetluses olnud OÜ R P. kaebuses Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.04.2006 otsusele nr 8-12/632 tuvastas halduskohus, et kaebaja poolt OÜ-lt ASC Kinnisvara ostetud kolme kinnistu puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu ei olnud ostjal õigust nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg 1 tulenevalt sisendkäibemaksu maha arvata. Haldusasjas nr 3-06-974 esitas kaebaja samad argumendid ja tõendid, mis antud haldusasjas. Kaebaja apellatsioonkaebus jäeti Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2006 otsusega rahuldamata, kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud. Kohus ei pidanud vajalikuks veel kord analüüsida kaebaja põhjendusi vaidlusalustele kruntidele maksuvabastuse kohaldamise osas. Mingeid uusi asjaolusid, mis muudaksid seni tuvastatut, kohtule esitatud ei ole. Kohus tugines kaebuse edasisel analüüsimisel varasema kohtulahendiga tuvastatud asjaolule, et vaidlusaluste kruntide ostu-müügi puhul oli tegemist maksuvaba käibega ning kohaldamisele kuulus KMS § 38 lg 1, mille kohaselt peaks ebaseaduslikult müügidokumendile märgitud käibemaksusumma riigile üle kandma müüja. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-8-06 märkinud, et ostjal ei ole seejuures õigust käibemaksu maha arvata ega nõuda selle tagastamist, kuigi ta on selle müüjale tasunud, ning et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Maksuhalduri kinnitusel ei ole OÜ ASC Kinnisvara arvetele kirjutatud ja ostja poolt väidetavalt tasutud käibemaksu riigile üle kandnud. Seega puudub kaebajal ka õigus käibemaksu tagastamisele. Arvates soetatud kinnistute eest tasutud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha, rikkus kaebaja KMS § 24 sätestatut, mille kohaselt peab maksukohustuslane täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras. Kuna kaebaja on arvestanud alusetult oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha käibemaksu summas 2 110 500 krooni, siis tuleb see summa tal riigile tasuda. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et selle summa võrra väheneb kaebaja
  2. a detsembri ja
  3. a veebruari sisendkäibemaks ning sellest tulenevalt väheneb sama summa võrra ka käibemaksu enammakse. Seega ei toimu kaebaja topeltmaksustamist. Kohus leidis, et maksuhalduri otsus on ka tulumaksu osas seaduslik. Tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses ning tulumaksuarvestuses on eelkõige oluline, et tegemist on ettevõtlusega seotud kulutusega. Kohus nõustus vastustajaga, et kolme kinnistu, kokku pindalaga 6,7 ha, ostmine hinnaga 13 835 500 krooni, toimus käibemaksupettuse eesmärgil, riigilt käibemaksu tagasitaotlemise eesmärgil.

§ 51

lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks ka sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamises reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Seoses maksupettuse kahtlusega ei saa kaebaja kassa väljamineku ordereid ja OÜ ASC Kinnisvara kassa sissetuleku ordereid käsitleda nõuetekohaste algdokumentidena. Asjaolu, et kinnistute ostmine erakordselt kõrge hinnaga oli kaebaja jaoks majanduslikult põhjendamatu ja tehtud ainult käibemaksu riigilt tagasi nõudmise eesmärgil, tõendavad järgmised, maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud. Maksuhaldur on tuvastanud, et 04.10.2004 oli kogu kinnistu, suurusega 22,3 ha, müügihinnaks 133 680 krooni, seejärel müüdi sama kinnistu 13.12.2004 OÜ-le ASC Kinnisvara hinnaga 143 678 krooni, seega kinnistu 1 m2 hinnaga 0,6443 krooni. Nädal hiljem, 21.12.2004, ostis kaebaja 22,3 ha-lise kinnistu tükeldamise tagajärjena tekkinud kümnest 4 kinnistust kaks kinnistut (4,48

  1. ha)juba hinnaga 9 251 200 krooni, sh käibemaks 1 411 200 krooni. 10.02.2005 ostis kaebaja ka kolmanda kinnistu (2,22
  2. ha)maksumusega 4 584 300 krooni, sh käibemaks 699 300 krooni. Kõik tasumised toimusid sularahas. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangus on hinnatud kogu endise kinnistu 22,3 ha turuväärtuseks 223 500 krooni. Maksuhaldur on põhjendanud oma otsust tulenevalt ka Maa-ameti avaldatud andmetest kinnistute hindade kohta vaidlusalusel perioodil. Kaebaja tasutud hind ületas Valgamaal asuva sama sihtotstarbega maa keskmise turuhinna umbes 60 korda, mis ei saa olla majanduslikult kuidagi põhjendatud, on ettevõtjale kahjulik ega saa tuleneda kaebaja ettevõtluse arendamise eesmärkidest. Antud järeldust ei muuda ka kaebaja esitatud OÜ Uus Maa Tartu büroo arvamus ega atesteeritud hindaja A. Kozlovi arvamus. Mõlemad arvamused on sisult prognoosid, milles on prognoositud, et pärast kavandatava tööstuspargi kohta detailplaneeringu koostamist, kinnitamist ja kruntide väljaehitamist 1- aasta pärast võib nende eeldatavaks müügihinnaks selleks ajaks prognoosida kuni 200 krooni/m2 või 200-250 krooni/m2. Kaebaja kulutus kruntide ostmisel oli 175 krooni/m2 olukorras, kus detailplaneering oli tegemata ning kinnistud väljaarendamata. Et vaidlusaluste tehingute puhul oli tegemist maksupettusega, tõendavad ka maksumenetluse käigus E. N lt saadud seletused, samuti tema kohtuistungil antud ütlused. Nende seletuste järgi oli kokku lepitud Indrek Lusti nimelise mehega, kes esindas ostjaid, et müüja saab kümne kinnistu müügist 200 000 krooni, mitte 13 835 500 krooni, ülejäänud summa andis ta I. Lusti nimelisele mehele peale raha saamist üle. Nähtuvalt E. N seletustest toimusid kõikide kinnistute müümised kinnistute ostja J. N i organiseerimisel ja juhendamisel. E. N poolt 30.03.2005 antud seletuse järgi ei otsustanud tema ise kunagi, millal milline kinnistu müüki läheb, kõik oli juba enne ära otsustatud, kõikidel juhtudel sai ta N ilt teada, millal tuleb notari juurde minna. Dokumendid vormistas ta J. N i abiga, kõik summad kirjutas ta N i antud dokumentide pealt. Et tehingute tegelikuks hinnaks oli 200 000 krooni, kinnitavad just E. N seletused. Selle kohaselt oli J. N i kui OÜ R P. seadusliku esindajaga kokku lepitud, et ta saab tehingutelt 200 000 krooni, mitte lepingutes näidatud summa. See summa oli tal teada juba enne kinnistu ostmist ning sel ajal oli ka teada, et kindel ostja on olemas. Kohtuistungil antud ütluse järgi maksis pärast kõikide tehingute toimumist just J. N kokkulepitud 200 000 kroonist puudu oleva 150 000 krooni E. N isiklikule arvele. Seega tegutsesid nii E. N kui väidetav I. Lusti nimeline isik kinnistute ostmise ja müümise organiseerimisel J. N i teadmisel ja tema antud juhiste järgi. Kuigi asjas on kaebaja suhtes käibemaksu osas otsus tehtud tulenevalt mitte käibemaksupettusest, vaid maksuvabast käivest, oli sisuliselt kaebaja tegevuse puhul tegemist maksupettusega, eesmärgiga saada riigilt tagasi sisendkäibemaksuna arvestatud käibemaksu. Sellel eesmärgil on vormistatud arved ning tasutud kinnistute eest majanduslikult põhjendamatult suures summas, mille puhul ei ole sisuliselt tegemist ettevõtlusega seotud väljamaksetega, vaid ettevõtlusega mitteseotud muude väljamaksetega. Kohus luges põhjendatuks lugeda ettevõtlusega seotud kuluks väljamakset, mis tuleneb maksuhalduri arvutatud kinnistute turuväärtusest, ning ülejäänud osas kuulub väljamakse

§ 51lg 2 p 5 ja § 51 lg 1 kohaselt maksustamisele tulumaksuga.

MKS § 94 lg 1 kohaselt on maksusumma määramine hindamise teel lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on mitteusaldusväärsed, sh maksupettuses osalemises põhjendatud kahtluse korral. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. OÜ R P. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega OÜ R P. kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 5 1) nõustuda ei saa seisukohaga, et kinnistud on soetatud liiga kallilt. Müügihind on lepingupoolte kokkulepe. Lisaks on kohus vääralt hinnanud tõendeid, kui on võtnud aluseks AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu ja Maa-ameti statistika. Kohtu ja maksuhalduri väärat seisukohta kinnitab 11.05.2007 sõlmitud notariaalne leping OÜ Erwes Eesti ja OÜ Tanerson Grupp vahel. Tegemist on Teede REV-2 kontserniga, kes on soetanud Väike-Tsäksi (2,23 hektarit) ja Väike-Tsäksi II (2,23 hektarit) kinnistud (nimetatud kinnistud on AS Pindi Kinnisvara aktis kirjas objektidena nr 1 ja 2). Kummagi kinnisasja hind on notariaalakti kohaselt olnud 3 000 000 krooni, lisaks on kokku lepitud, et OÜ Erwes Eesti saab Väike-Tsäksi I kinnistult kaevandatavatest maavaradest 10% osta omahinnaga. Esialgsete hinnangute kohaselt tähendab see ca 200 000 kuupmeetrit liiva ja kruusa, mille soetamine omahinnaga tõotab suurt kasu. Arvestades, et alale on kavandatud tööstus ning karjäär, jääb arusaamatuks, millist negatiivset mõju avaldab AS Pindi Kinnisvara aktis märgitud kooli ja lasteaia puudumine. Kaebaja esitatud OÜ Uus Maa Tartu büroo 16.02.2007 ja atesteeritud hindaja Andrus Kozlovi 09.01.2007 arvamustest nähtuv väärtus on võrreldav 11.05.2007 tehinguga. Seega võib neid arvamusi pidada usaldusväärsemaks. Nimetatud arvamustes on lähtutud hinna leidmisel arendatud tööstuspargist, kuid kuna vahepeal ei ole arendustegevust toimunud, on reaalne turuhind kinnisasjadel kõrge ka ilma, et oleks vajalik arendustegevus. Arvestades AS Pindi Kinnisvara hinnangut, oleks OÜ Tanerson Grupp pidanud maksma nii Väike-Tsäksi kui Väike-Tsäksi II eest 22 300 krooni, kuid kumbki kinnistu on müüdud 3 000 000 krooni eest. Selline disproportsioon ei ole selgitatav ka hinnatõusuga. Samuti ei ole asjas vaja kasutada hinnangut, sest vaidlusalusel alal on tehtud tehinguid väga kõrge hinnaga ning see kinnitab veelkord, et kaebaja tehtud kulutus ei olnud asjata. Sarnaseid kinnistuid (mis asuksid Valga linna lähedal, millel oleks hea ligipääs ja kerge kommunikatsioone välja ehitada) Valga maakonnas rohkem ei ole ning seetõttu puudub ka kinnistu, mille müügihinnaga annaks adekvaatselt võrrelda kinnistute hindasid. Samas piirkonnas toimunud tehingud viitavad sellele, et kinnisasjade eest tasutud hind oli põhjendatud ning käesoleval ajal on võimalik kui mitte võõrandada neid kinnistuid, siis nende tagatiseks seadmine vajaliku finantseeringu saamiseks; 2) sõltumata eeltoodust puudub alus tulumaksu määramiseks, sest puuduvad tõendid maksupettuse toimepanemise kohta kaebaja ja temaga seotud isikute poolt. See, mida kujutab endast maksupettus või osavõtt sellest, on selgitamist leidnud Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-
  2. E. N on öelnud, et andis raha üle I. Lustile. Ta ei ole väitnud, et oleks andnud raha kaebajale või mõnele kaebajaga seotud isikule. Kaebajal ja temaga seotud isikutel puuduvad isiklikud vmt suhted E. N ga. Viimane on ka ise tunnistanud, et on J. N iga kohtunud ainult notari juures tehingute tegemisel ja korra vahepeal Tallinnas. Notari juures anti üle ka osa sularaha, mille kaebaja toimetas notari juurde Falck'i abil. E. N on viidanud korralduste saamisel I. Lustile. Viimase tuvastamine ei ole osutunud võimalikuks, mis aga ei saa kuidagi viidata sellele, et kaebaja selles süüdi oleks. Apellant viitab veel Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-8-06, kuivõrd nimetatud lahend seondub OÜ-lt ASC Kinnisvara kinnisasjade ostmisega Karula vallas Londi külas. Ka selle vaidluse käigus viitas maksuhaldur järgmistele asjaoludele: müüja ei ole maksuhaldurit teavitanud käibemaksu lisamisest kinnistute väärtusele; müüja ei ole maksuhaldurile esitanud käibedeklaratsioone; kinnistute väärtus on tunduvalt ülehinnatud; kinnistute eest tasuti sularahas; kinnistute ostuks saadi sularahas laenu ostja juhatuse liikmelt, keda kahtlustatakse rahapesus; kinnistute ostu-müügilepingute pooled andsid ebaselgeid ütlusi, dokumentides on ebatäpsused ja vastuolud; materjalid kinnistute ostu-müügi kohta on saadetud kriminaalmenetluse alustamiseks uurimisosakonnale, kes on need liitnud menetluses oleva kriminaalasjaga. Riigikohus märkis sõnaselgelt, et „kuigi nimetatud asjaolud võivad tekitada ebamäärast kahtlust maksupettuse osas, ei ole ükski neist asjaoludest käsitatav kui kauba või teenuse ostja poolt maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnus“. 6 Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Käesolevas asjas on käibemaksu mahaarvamise välistanud see, et müüja on vääralt lisanud arvele käibemaksu, mitte see, et tegemist oleks maksupettusega. Maksupettuse kohta puuduvad igasugused tõendid. Seega on alusetu lugeda ka väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning neid tulumaksuga maksustada, sest asjas ei ole tõendeid, et kaebaja või temaga seotud isikud oleksid omanud mingi mõju E. N või OÜ ASC Kinnisvara tegevusele. Nii maksuhaldur kui ka kohus on E. N ütlusi tõlgendanud meelevaldselt. Kohtuistungil kasutab E. N pidevalt sõna „mina“. Nii ütleb ta sõnaselgelt: „Mina pakkusin Jaak N ile alguses 200 kr m2 peale“. Lisaks on E. N öelnud järgmist: „Ajalehe kuulutuse peale tuli ka teisi, kuid meie, minu ja Lusti, määratud hind ei sobinud neile“. Nimetatud asjaolu koos ajalehekuulustega viitab selgelt asjaolule, et kinnisasju pakuti avalikult müüa ning kõikidel oli võimalik neid osta. Arusaamatu on ka see, et E. N st jäetakse mulje kui isikust, kes ei juhi ega kontrolli OÜ ASC Kinnisvara tegevust, kuid kes istungil ütleb sõnaselgelt: „Mul on üks raha pangas kinni, arve on blokeeritud, üle 4 miljoni“. Seejuures ei ole E. N oma ütlustes olnud täpne. E. N pangaarvele ei ole J. N raha kandnud. OÜ Erwes Timber tasus OÜ-le ASC Kinnisvara nelja maksekorraldusega 10.02.2005 kokku ülekandega 200 000 krooni. Osa raha tasumist pangakontodele on E. N tunnistanud varasemalt maksuhaldurile antud ütlustes. Apellant lisab eeltoodu tõendamiseks vastavad maksekorraldused. Kaebaja ei saanud eeldada, et E. N nimetatud asjaoluga seoses kohtus ütlusi andes eksib; 3) kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.

§ 51lg 1 ja lg 2 p 5 järgi tulumaksu määramiseks puudus alus.

Kaebaja on teinud notariaalse tehingu ning tasunud raha, mida kinnitab ka tehingu teine pool. Notar on tuvastanud tehingu teise poole ning tehingu teine pool ei eita tehingu tegemist ja tehingus kokkulepitud raha saamist.

§ 51

lg 1 ja lg 2 p 5 puhul peaks kulutus olema tervikuna välistatud ettevõtluse kuludest, st kulutuse objektiks olev kaup või teenus ei tohiks üldse olla ettevõtluseks vajalik. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja ei kasutaks kinnistuid üldse oma ettevõtluses või puuduks eesmärk neid kasutada ettevõtluses. Seega on maks määratud ebaõigel õiguslikul alusel, mis on käsitletav maksu määramisena õigusliku aluseta; 4) käesoleval ajal on koostatud Karula valla üldplaneeringu projekt, mille järgi asuvad kõik maatükid, mis osteti OÜ-lt ASC Kinnisvara, detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu punkti 1.2 järgi on üheks kõrgemaks arengudokumendiks ja planeeringuks Valga maakonnaplaneering, mille järgi vaidlusalused maatükid asuvad eelisarendatavaks tööstusalaks kavandatud maa-alal. Kuna tööstusalal on hoonete püstitamine endastmõistetav, on selge, et vajalik on PlanS § 3 lg 2 kohaselt detailplaneering. Seega saab tegemist olla ainult krundiga ning kohus on vääralt kohaldanud KMS § 16 lg 2 p

  1. Kindlasti annavad eeltoodud asjaolud põhjust väita, et kaebaja ei ole käitunud tehingute tegemisel pahauskselt.
  2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) vastustaja jääb seisukoha juurde, et kaebaja poolt kolme kinnistu eest tasutud hind 13 835 500 krooni on ebamõistlik, majanduslikult põhjendamatu ja selle eesmärgiks ei saa olla ettevõtluse arendamine ega säilitamine. Kinnistute turuväärtuse väljaselgitamisel on maksuhaldur võtnud arvesse 04.10.2004 toimunud kinnistu ostu-müügi tehingu hinda (133 680 krooni) ja 13.12.2004 toimunud ostu- 7 müügi tehingu hinda (143 678 krooni). Nimetatud tehingud on toimunud paar kuud enne tehingu tegemist OÜ ASC Kinnisvara ja kaebaja vahel. Seega oli kaebajal võimalik osta kinnistuid oluliselt odavamalt. Samuti on maksuhaldur arvestanud AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangut (22,3 ha suuruse kinnistu turuväärtuseks on hinnatud 223 500 krooni) ning Maa-ameti statistikat. Kaebaja tasutud hind ületas Valgamaal asuva sama sihtotstarbega maa keskmist turuhinda umbes 60 korda. Mõistlikult käituv ostja ei soeta kinnistuid turuhinnast rohkem kui 60 korda kõrgema hinnaga ning sellise käitumise eesmärgiks saab olla ainult väljamaksete tegemine eesmärgiga hoiduda kõrvale tulumaksu tasumisest ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja esitatud OÜ Uus Maa Tartu büroo ja A. Kozlovi arvamused on sisult prognoosid ja kajastavad kinnistute hindu mõne aasta pärast, kui tegemist on väljaarendatud kinnistutega. Vahetult enne kaebaja poolt kinnistute soetamist toimunud müügitehingud kajastavad kinnistute hindu tol ajahetkel veenvamalt. Kaebaja ostis kinnistud
  3. a lõpus ja
  4. a alguses hinnaga 175 krooni/m2, s.o makstes umbes kaks ja pool aastat tagasi maatulundusmaa eest hinda, mis oleks mõeldav väljaarendatud tööstuspargi puhul paari aasta pärast, võttes muu hulgas arvesse hinnatõusu. 11.05.2007 notariaalses müügilepingus kajastatud müügihind ei saa tõendada nende kinnistute turuväärtust, mille kaebaja soetas OÜ-lt ASC Kinnisvara
  5. a detsembris ja
  6. a veebruaris ning seega on selle asja juurde võtmine põhjendamatu. OÜ-le Tanerson Grupp müüdud kinnistute hinna alusel ei saa teha järeldusi kaebaja soetatud kinnistute hinna kohta, kuivõrd iga kinnistut tuleb tema omadustest tulenevalt hinnata eraldi. Kaebaja esindaja on kohtuistungil väitnud, et mitte nende maatükkide all, mida kaebaja ostis, vaid OÜ Erwes Eesti poolt soetatud Väike-Tsäksi I ja Väike-Tsäksi II all on ehituskruus ja liiv. Vastustaja palub võtta asja juurde kaks OÜ Erwes Timber ja OÜ ASC Kinnisvara vahel 17.12.2004 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingut, millest nähtub, et
  7. a soetas OÜ Erwes Eesti nii kinnistu Väike-Tsäksi I kui ka Väike-Tsäksi II OÜ-lt ASC Kinnisvara hinnaga 3 902 500 krooni, millele lisandus käibemaks summas 702 450 krooni. Seega on kõnealused kinnistud
  8. a soetatud kallimalt kui need kaks ja pool aastat hiljem OÜ-le Tanerson Grupp edasi müüdi. Eeltoodu kinnitab, et
  9. a lõpus ja
  10. a alguses oleks kaebajal olnud võimalik soetada kinnistud tunduvalt madalama hinnaga ning nende eest tegelikult tasutud hind ei olnud põhjendatud ega vajalik ettevõtluse säilitamiseks; 2) Riigikohtu halduskolleegiumi põhjendustele haldusasjas nr 3-3-1-8-06 maksupettuse tuvastamisel ei ole maksuhaldur ega kohus tuginenud. Küll on kohus õigesti leidnud, tuginedes nii E. N maksumenetluses kogutud seletustele kui kohtuistungil antud ütlustele, et tehingud kaebaja ja OÜ ASC Kinnisvara vahel ei toimunud OÜ ASC Kinnisvara juhatuse liikme E. N kontrolli all, vaid ostja esindaja J. N i juhendamisel. Maksuhaldurile 15.03.2005, 28.06.2005 ja 30.03.2006 antud seletustes kinnitab E. N küll kinnistute eest tasutud summade vastuvõtmist, kuid väidab, et nimetatud tehingutes (E. N esindas OÜ-t ASC Kinnisvara kokku kümne kinnistu võõrandamisel J. N iga seotud äriühingutele) osalemise eest sai ta tegelikult 200 000 krooni. E. N on maksuhaldurile 30.03.2006 antud seletuses väitnud, et müügitehingutes oli ostja, s.o J. N iga seotud äriühingud, ja ka hind ette ära määratud ning tehingu tingimuste kujundamine ei olnud tema kontrolli all. E. N ei otsustanud, millal milline kinnistu müüki läheb. Kõik oli enne ära otsustatud, kõikidel juhtudel sai ta J. N ilt teada, millal tuleb notari juurde minna. Samuti kinnitas E. N , et tema dokumente ei vormistanud ja kõik ostjale väljastatud arved ning nendel märgitud tehingu maksumus, sh käibemaks, on maha kirjutatud J. N i antud dokumentidelt. Kõigest eeltoodust nähtub, et hind oli määratud kaebaja juhatuse liikme J. N i poolt ning väide, et tehingu hind on kujunenud turutingimustes poolte läbirääkimiste tulemusena, on alusetu. Kohtuistungil kordas E. N maksuhaldurile öeldut, et teadis vaatamata ajalehekuulutuste avaldamisele, et kinnistutele on kindel ostja olemas ning et temale makstakse tehingus osalemise eest kindel summa. Samuti kinnitas E. N , et kinnistute hinnale 8 lisatav käibemaks arvutati välja koos J. N iga. E. N kohtuistungil antud seletustest nähtub, et peale kõnealuste tehingute ei ole OÜ ASC Kinnisvara rohkem kinnisvaraga tegelenud, muud majandustegevust ei ole äriühingul üldse olnud. Nimetatud asjaolu kinnitab, et OÜ ASC Kinnisvara ainukeseks ülesandeks oli tehingute tegemine J. N iga seotud äriühingutega viimastele vajalikel tingimustel. E. N kohtuistungil antud ütluste järgi maksis pärast kõigi tehingute toimumist J. N kokkulepitud 200 000 kroonist puudu oleva 150 000 krooni tema isiklikule arveldusarvele. Apellant on esitanud maksekviitungid, mis tõendavat, et kõnealust 200 000 krooni ei kantud mitte E. N isiklikule arveldusarvele, vaid OÜ ASC Kinnisvara arvele. Kuivõrd kõigi OÜ ASC Kinnisvara poolt müüdud kümne kinnistu eest tasuti E. N 30.03.2006 maksuhaldurile antud seletuse ja notariaalsete ostu-müügilepingute kohaselt kas notari juuresolekul (Otepääl vormistatud tehingute puhul) või sularahas Elvas (Valgas vormistatud tehingute puhul), siis on OÜ-le ASC Kinnisvara kantud 200 000 krooni näol tegemist summadega, mis on tasutud lisaks ostu-müügilepingutes kokkulepitud summadele. Esitatud maksekviitungite asja juurde võtmine ei ole põhjendatud, kuivõrd apellant nendega täiendavalt midagi ei tõenda. Asjaolu, et 200 000 krooni tasus OÜ Erwes Timber OÜ-le ASC Kinnisvara, oli teada ka varem. Nimetatud summa tasumine OÜ ASC Kinnisvara pangakontole ei lükka ümber seda, et E. N tegutses J. N iga seotud äriühingutega tehingute tegemisel J. N i juhiste kohaselt ja kontrollimisel, et kinnistute hind ja ostja olid eelnevalt kokku lepitud ning et tegelik tehingute väärtus oli 200 000 krooni. Apellandi viited hoolsuskohustusele ei ole asjakohased, kuna käesoleval juhul puudub vaidlus kauba müüja tuvastamise ja seega hoolsuskohustuse rikkumise üle; 3)

§ 51

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritavate väljamaksete puhul tuleb määrata, kas väljamakse oli vajalik või kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. On võimalik, et väljamakse on ainult osaliselt ettevõtlusega seotud ja maksustatakse osaliselt. Vastustaja on maksuotsuses, kaebusele esitatud seletuses ja käesolevas vastuses selgitanud, miks ei saa kaebaja poolt tasutud kinnistute turuhinda ületavat summat pidada vajalikuks ettevõtluse arendamiseks ja säilitamiseks ning seega ettevõtlusega seotud väljamakseks; 4) Karula valla üldplaneeringu projekt ei ole veel kehtestatud üldplaneering. Oluline on, kas kinnistud olid krundid ostu-müügi tehingute tegemise ajal

  1. a detsembris ja
  2. a veebruaris ning üldplaneeringu kehtestamine ei saa tagasiulatuvalt muuta kinnistute staatust. Halduskohus on õigesti leidnud, et jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-974 on tuvastatud, et kaebaja poolt
  3. a detsembris ja
  4. a veebruaris OÜ-lt ASC Kinnisvara kolme kinnistu ostmisel oli tegemist maksuvaba käibega, millelt ostjal on keelatud nende kinnistute soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Tartu Halduskohtu otsusele esitas OÜ R P. apellatsioonkaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2006 otsusega rahuldamata, OÜ R P. kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud. Apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud 11.05.2007 kinnistute müügilepingu kohaselt müügihinnale käibemaksu lisatud ei ole. OÜ Erwes Eesti
  5. a maikuu käibedeklaratsioonis ei ole OÜ Erwes Eesti deklareerinud 18% määraga maksustatavat käivet summas 6 000 000 krooni. Eeltoodu kinnitab jätkuvalt, et ka vaidlusaluste kinnistute puhul ei ole tegemist kruntidega ja nende käive on KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  7. mai 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 9 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Apellatsioonkaebuses on apellant asunud jätkuvalt seisukohale, et OÜ-lt ASC Kinnisvara soetatud maatükkide näol on tegemist kruntidega ja, et kohus on vääralt kohaldanud KMS § 16 lg 2 p 3 ning käesolevaks ajaks on koostatud Karula valla üldplaneeringu projekt, mille järgi ostetud maatükid asuvad detailplaneeringu kohustusega alal. Ringkonnakohus ei nõustu sellise seisukohaga. PlanS § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PlanS § 3 lg 2 alusel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. PlanS § 7 lg 3 p 5 alusel on maakonnaplaneeringu üheks eesmärgiks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud. Kuna maatükkide soetamise ajal ja ka praegu Karula vallal üldplaneering puudub, siis tuleb detailplaneeringu koostamise kohustusega alade väljaselgitamiseks lähtuda Valga maakonnaplaneeringust. Kui vaidlusalased kinnistud oleksid kavandatavad selgelt piiritletavad kompaktse territooriumi osad, siis need sisalduksid Valga maakonnaplaneeringu tiheasustusega alade loetelus, kuid seal neid ei ole. Asjaolu, et neid pakuti ajalehes müüa kui krunte, ei muuda neid kruntideks PlanS § 9 lg 3 tähenduses. Seega on tegemist kinnistute ostu-müügiga ja õigesti on kohaldatud KMS § 16 lg 2 p
  8. HKMS § 17 lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Tartu Halduskohtu menetluses olnud OÜ R P. kaebuses Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  9. aprilli 2006 otsusele 8-12/632 tuvastas halduskohus, et kaebaja poolt OÜ-lt ASC Kinnisvara ostetud kolme kinnistu puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu ei olnud ostjal õigust nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg 1 tulenevalt sisendkäibemaksu maha arvata. Ka selles asjas esitas apellant samad tõendid ja väited, mis antud haldusasjas. Viidatud haldusasjas on olemas jõustunud kohtuotsus, sest Tartu Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata ja Riigikohus ei võtnud seda oma menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et kinnistute puhul ei ole tegemist kruntidega ja nende käive on KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba, kinnitanud kaudselt ka apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud
  10. mai 2007 notariaalse kinnistute müügilepinguga. Selle kohaselt on OÜ Tanerson Grupp tasunud kinnistu Väike-Tsäksi I ja Väike-Tsäksi II ostuhinna 3 000 000 krooni ilmakäibemaksuta, kuna lepingu järgi käibemaksu hinnale lisatud ei ole. OÜ Erwes Eesti
  11. a maikuu käibedeklaratsioonis ei ole ta deklareerinud 18% määraga maksustatavat käivet summas 6 000 000 krooni. Kui tegemist oleks olnud kruntidega PlanS § 9 lg 3 tähenduses, siis oleks OÜ Erwves Eesti kinnistute müümisel lisanud müügihinnale käibemaksu. Kuna ta seda teinud ei ole siis ta võtab ka ise sisuliselt õigeks, et tegemist on kinnistute ja mitte kruntidega. Seega oli põhjendatud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  12. detsembri 2006 otsus nr 12-5/443, millega määrati OÜ-le R P. käibemaksu maksustamisperioodide
  13. a detsember ja
  14. a veebruar eest summas 2 110 500 krooni. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ka tulumaksu puudutavas osas. TMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaksu vastavalt TMS §-dele 48-
  15. TMS § 51 lg 2 p 5 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulud sama paragrahvi lõike 1 tähenduses kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 10 Maksuhaldur leidis, et OÜ R P. poolt kolme kinnistu eest tasutud hind 13 835 000 krooni on ebamõistlik ja majanduslikult põhjendamatu ning seetõttu ei saa kinnistute eest tasutud summat arvesse võtta ettevõtlusega seotud väljamaksena osas, mis ületab kinnistute tegelikku väärtust. Kinnistute tegeliku väärtuse ehk turuväärtuse hindamisel on maksuhaldur kasutanud Maa-ameti poolt avaldatud andmeid samas piirkonnas samal perioodil müüdud maade keskmise turuhinna kohta, samuti AS Pindi Kinnisvara poolt antud hinnangut kinnistute väärtusele ning OÜ ASC Kinnisvara juhatuse liikme E. N seletusi.
  16. oktoobril 2004 oli kogu kinnistu suurusega 22,3 ha müügihinnaks 133 680 krooni.
  17. detsembril 2004 müüdi sama kinnistu OÜ-le ASC Kinnisvara hinnaga 143 678 krooni, seega 1 m2 hinnaks oli 0,6443 krooni. Nädal hiljem
  18. detsembril 2004 ostis OÜ R P. 22,3 ha kinnistu tükeldamise teel tekkinud 2 kinnistut suurusega 4,48 ha hinnaga 9 251 200 krooni, mis sisaldas käibemaksu summas 1 411 200 krooni.
  19. veebruaril 2004 ostis OÜ R P. kolmanda kinnistu suurusega 2,22 ha maksumusega 4 584 300 krooni, mis sisaldas ka käibemaksu 699 300 krooni. Kõik maksmised on toimunud sularahas. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu alusel on kinnistu suurusega 22.3 ha turuväärtuseks hinnatud 223 500 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et halduskohus on valesti hinnanud tõendeid, kuna võttis aluseks AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu ja Maa-ameti statistika ning ei arvestanud Uus Maa Tartu büroo OÜ ning atesteeritud hindaja A. Kozlovi arvamust. Halduskohus on õigesti leidnud, et viimased kaks arvamust on sisuliselt prognoosid, milles leitakse, et pärast kavandatava tööstuspargi detailplaneeringu koostamist, selle kinnitamist ja kruntide väljaehitamist ühe aasta pärast võib nende kruntide eeldatavaks müügihinnaks prognoosida kuni 200 kr/m2 või 220-250 kr/m
  20. Kaebaja kulutas kruntide ostmiseks 175 kr/m2 ajal, mil kinnistute osas oli detailplaneering koostamata ja kinnistud välja arendamata. Seega oli õige lähtuda AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangust ja Maa-ameti statistikast nagu seda on teinud halduskohus. Seda järeldust ei lükka ümber ka
  21. mail 2007 OÜ Erwes Eesti ja OÜ Tanerson vahel sõlmitud notariaalne ostumüügileping kahe kinnistu müügi kohta, mida kumbagi müüdi 3 000 000 krooni eest, sest siinjuures on oluline, et see leping on koostatud kaks ja pool aastat hiljem nende kinnistute soetamisest. E. N on tunnistanud, et tema sai nende 10 kinnistu müügist ainult 200 000 krooni ja ülejäänud summa andis ta üle I. Lusti nimelisele isikule. Seega on tõendatud, et OÜ ASC kinnisvara, kelle ainuesindaja E. N oli, sai kinnistute müügist ainult 200 000 krooni. Asjaolu, et E. N ütlustes esineb ebatäpsusi, mis on välja toodud apellatsioonkaebuses, ei muuda see tema ütlusi mitteusaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksetega on tegemist, kui tasutakse sularahas kas tundmatule isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellel maksti. Antud asjas pole puudused mitte kuludokumentides, vaid asjaolus, et väljamaksed ei ole ilmselgelt toimunud ettevõtluse arendamise eesmärgil ning on majanduslikult põhjendamatud. Kuidagi ei ole majanduslikult põhjendatud olukord, kus sisuliselt nädala jooksul on kinnistute hind tõusnud 60 korda ja ostja on nõus küsitud hinda tasuma. Kuna kinnistute eest on tasutud majanduslikult põhjendamatult suures summas, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud muude väljamaksetega. Majanduslikult põhjendatud kuluks tuleb lugeda väljamakset, mis tuleneb kinnistute reaalsest turuväärtusest ning ülejäänud osas kuulub väljamakse TMS §-de 51 lg 2 p 5 ja 51 lg 1 kohaselt maksustamisele tulumaksuga. MKS § 94 lg 1 kohaselt on maksusumma määramine hindamise teel lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on ebausaldusväärsed. Kuna maksuhaldur on antud juhtumi puhul lugenud kirjalikud tõendid ebausaldusväärseteks, siis on põhjendatud hindamise kasutamine maksude määramisel. 11 Täiesti asjakohatud on apellandi viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-8-06 seoses tulumaksuga, sest seal käsitletakse käibemaksu. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellandi poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 12 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.