← Eesti

3-07-443/12

3-07-443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-443 Haldusasi L.L. i kaebus riigiarhivaar P. Prisko 29.01.2007 käskkirja nr 20; 12.02.2007 käskkirja nr 232 ja riigiarhivaari 31.01.2007 käskkirja nr 127 tühistamiseks, teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvitise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rahvusarhiivi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2007 Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Rahvusarhiiv, esindaja advokaat Leonid Tolstov Vastustaja (kaebuse esitaja) – L.L. , esindaja advokaat Urmas Kõrgesaar RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
  3. mai 2007 otsus osas, millega tunnistati L.L. i teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning loeti L.L. i teenistussuhte Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakonna juhataja ametikohal 13.02.2007 lõppenuks ametniku algatusel ATS § 114 lg 1 alusel ja kohustati Rahvusarhiivi kindlaks määrama ja L.L. ile välja maksma kuue kuu ametipalga suurune hüvitis ning tühistati riigiarhivaari 29.01.2007 käskkiri nr 20 ja 12.02.2007 käskkiri nr 232 ning teha uus otsus, millega jätta L.L. i kaebus tervikuna rahuldamata. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu
  4. mai 2007 otsus muutmata. Mõista L.L. ilt Rahvusarhiivi kasuks välja viimase poolt apellatsioonikohtus kantud menetluskulude hüvitisena 8024 (kaheksa tuhat kakskümmend neli) krooni. Ülejäänud osas jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Rahvusarhiivi enda kanda. L.L. i poolt apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 12.09.
  5. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED L.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse riigiarhivaar Priit Pirsko 29.01.2007 käskkirja nr 20; 12.02.2007 käskkirja nr 232 ja riigiarhivaari 31.01.2007 käskkirja nr 127 tühistamiseks, teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise saamiseks. Kaebuse kohaselt oli L.L. kuni 12.02.2007 teenistuses Ajalooarhiivi IT-osakonna juhatajana. Riigiarhivaar P. Pirsko vabastas L. L. i 12.02.2007 käskkirjaga nr 232 teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 118 lg 1 alusel. Käskkirja kohaselt ei osalenud L.L. 06.02.2007 toimunud digitaalarhiivinduse töörühma koosolekul, jättis teadlikult oma tööülesanded täitmata ja pani toime ATS §-s 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Kaebuse esitaja leidis, et
  6. aastal riigiarhivaari käskkirjaga moodustatud töörühmas osalemine ei olnud tema otseseks töökohustuseks. Vastav töörühm oli mõeldud tegutsema seni, kuni leitakse Rahvusarhiivi struktuuris sobiv lahendus digitaalarhiivinduse üha rohkem tähelepanu nõudvale töösuunale. DIANA töörühma moodustamisega
  7. aastal tekitati olukord, kus vastutus digitaalarhiivinduse arendamise eest pandi töörühmale, jättes Ajalooarhiivi IT osakonna põhimääruse muutmata. Sellega seoses pidi kaebuse esitaja täitma infotehnoloogia arendamisega seonduvaid ülesandeid osakonna juhatajana ja digitaalarhiivindusega seotud ülesandeid, kuuludes DIANA töörühma projekti mitmesse töögruppi. Kuna nii infotehnoloogia arendamine kui ka töörühma projektides osalemine vajasid suurt tähelepanu, siis venisid L. L. i tööpäevad 10-tunnisteks ja ka pikemateks. Sisuliselt on digitaalarhiivindusega tegelemine tähendanud L. L. i jaoks teist teenistuskohta, mis takistas osakonna teiste põhimääruses sätestatud ülesannetega seotud tööde juhtimist. Pärast haiguslehelt naasmist, s. o 22.01.2007, keelati Ajalooarhiivi töötajatel IT küsimustes L. L. i poole pöörduda ning määrati IT osakonnajuhataja kohusetäitjaks Erik Uus. Selline olukord oli Rahvusarhiivi poolt omapoolsete kohustuste rikkumine, kuna sellistes tingimustes ei saanud kaebuse esitaja täita oma teenistuskohustusi. Riigiarhivaari 12.02.2007 käskkirjast nr 232 ei tulene seost kaebuse esitaja digitaalarhiivinduse töörühma koosolekul mitteosalemisega. 2 Tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse. Antud juhul ei ole rangeima distsiplinaarkaristuse - teenistusest vabastamise - määramisel järgitud TDS §-st 8 lg 1 tulenevat kohustust, arvestada karistuse valikul distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude, rikkumise raskuse ja töötaja eelneva käitumisega. Seetõttu on teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse (ATS) §118 lg 1 ja 2 alusel põhjendamatu ning õigusvastane. L.L. ei soovinud teenistusse ennistamist, vaid hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. Rahvusarhiiv vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli DIANA töögrupis osalemine kaebuse esitaja ametikoha järgseks töökohustuseks. Ajalooarhiivi põhimääruse §-de 36 ja 361 p 4 alusel on infotehnoloogia osakonna üheks tegevusvaldkonnaks digitaalarhiivindusega seonduv. Kaebuse esitaja vabastati teenistusest teenistuskohustuste täitmata jätmise tõttu. Rahvusarhiivi juhtkond sai väidetavatest organisatoorsetest probleemidest, mis hilisemal uurimisel kinnitust ei leidnud, teada IT osakonna
  8. aasta aruandest. Kaebuse esitaja teavitas juhtkonda oma väidetavatest probleemidest, mis takistavad tal DIANA töörühmas osalemist, ebamõistlikult hilja. Isegi kui kaebuse esitaja poolt nimetatud probleemid oleks esinenud, ei oleks jõutud probleeme lahendada 02.01.2007, mil kaebuse esitaja DIANA töörühmast lahkumise soovist esimest korda mõista andis. Kaebuse esitaja väited tööpäevade pikkuse ja sellest tulenevate terviseprobleemide kohta ei ole vabandavaks asjaoluks koosolekutelt puudumisele. Vabandavaks asjaoluks oleks olnud kaebuse esitaja viibimine vaidlusaluste koosolekute ajal haiguslehel. Kaebuse esitaja poolt koostatud tööajagraafikutest ei nähtu, et kaebuse esitaja tööpäevad olid pikemad kui kaheksa tundi. Kaebuse esitaja taotlus riigiarhivaari 29.01.2007 käskkirja nr 20 ja 12.02.2007 käskkirja nr 232 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna on tõendatud distsiplinaarkaristuse aluseks olev tegu (kaebuse esitaja puudumine 09.01.2007 ja 06.02.2007 DIANA töörühma koosolekutelt). HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
  9. mai 2007 otsusega kaebuse osaliselt ning tunnistas L. L. i teenistusest vabastamise Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakonna juhataja ametikohalt ATS § 118 lg 1 alusel seadusevastaseks ning luges L. L. i teenistussuhte Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakonna juhataja ametikohal 13.02.2007 lõppenuks ametniku algatusel ATS § 114 lg 1 alusel; kohustas Rahvusarhiivi kindlaks määrama ja L. L. ile välja maksma kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse ning tühistas riigiarhivaari 29.01.2007 käskkirja nr 20 ja 12.02.2007 käskkirja nr
  10. Otsuse põhjenduste kohaselt lähtudes Ajalooarhiivi põhimääruse §-des 36 ja 361 sätestatust, IT osakonna
  11. a tööaruandest ning digitaalarhiivinduse töörühma koosseisust ja töörühmale pandud ülesannetest, oli kuulumine digitaalarhiivinduse töörühma ja osalemine DIANA programmi mitmetes töörühmades Ajalooarhiivi IT osakonna juhatajale töömahukas lisakohustus. 12.01.2007 käskkirjas möönab ka riigiarhivaar, et digitaalarhiivinduse töörühm oli mõeldud tegutsema seni, kuni leitakse Rahvusarhiivi struktuuris sobiv lahendus digitaalarhiivinduse üha rohkem tähelepanu nõudvale töösuunale. Koordineerimatusele digitaalarhiivinduse arendamisel ja muudele töökorralduslikele probleemidele juhtis kaebuse esitaja tähelepanu
  12. aasta aruandes. Aruandes on märgitud, et vaatamata sellele, et infotehnoloogia roll arhiivis on kiiresti muutumas ja tähtsus kasvamas, ei ole Ajalooarhiivis 3 ega Rahvusarhiivis infotehnoloogia ja IT osakonna arenguvajadusi ning probleeme juba üle kolme aasta arutatud. Kui kaebuse esitaja teavitas juhtkonda suurenenud töökoormusest ja tekkinud probleemidest, ei pidanud Rahvusarhiivi juhtkond ka siis vajalikuks kaebuse esitajaga tekkinud probleeme arutada, vaid asus seisukohale, et L. L. i jätkamine IT osakonna juhatajana ei ole enam võimalik. 12.01.2007 seletuskirjas märkis kaebuse esitaja, et tema tööpäevad on veninud lubamatult pikaks ning ülepinges arvuti taga töötamisest on tekkinud silmapõletik. TDVS § 8 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Riigikohus on 25.11.2003 otsuses nr 3-3-1-74-03 leidnud, et tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse. Erilise hoolikusega tuleb TDVS § 8 lg 1 nõudeid järgida siis, kui otsustatakse valida teenistusest vabastamine kui rangeim distsiplinaarkaristus. Kaebuse esitaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus ei olnud õiglane ning tema suhtes langetatud otsus teenistusest vabastamise kohta ei ole piisavalt kaalutletud ning on ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. 12.02.2007 veebruari käskkirjas nr 232 heidetakse ette kaebuse esitaja allumatust, kuid samas ei ole vastustaja selgitanud välja põhjusi, miks kaebuse esitaja ei pidanud võimalikuks digitaalarhiivinduse töörühmas
  13. aastal jätkata ning ei ole kaalunud, kas tema eemalejäämine võiks kaebuse esitaja poolt esiletoodud põhjustel olla siiski aktsepteeritav. Samuti ei kontrollitud kaebuse esitaja väiteid liiga pikkade tööpäevade ning tervisehäirete kohta. Käskkirjas ei ole põhjendatud, miks kahelt koosolekult puudumine on käsitletav sellise üleastumisena, millele peab tingimata järgnema rangeim karistus - teenistusest vabastamine. Samuti on tõendamata käskkirjas toodud väide, et L. L. i suutlikus osakonnajuhatajana alluvate tööd organiseerida on puudulik. Antud asjas kogutud materjalid viitavad sellele, et distsiplinaarmenetlus kaebuse esitaja suhtes viidi läbi kiirustades ning ilmse suunitlusega vabastada kaebuse esitaja teenistusest. Kuna kaebuse esitaja esmakordsel karistamisel ei selgitatud välja 09.01.2007 toimunud koosolekult puudumise asjaolusid, mis oleks olnud vajalik teenistuja distsiplinaarkorras karistamise või karistamata jätmise otsustamiseks, kuulub tühistamisele 29.01.2007 käskkiri nr 20, millega kaebuse esitajale määrati distsiplinaarkaristusena noomitus. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada ka riigiarhivaari 12.02.2007 käskkiri nr 232, millega määrati L. L. ile distsiplinaarkaristus. ATS § 135 sätestab nõudeõiguse ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral. L.L. ei soovinud ametikohale ennistamist. L. L. i teenistusest vabastamine oli seadusevastane ning L. L. i teenistussuhte tuleb lugeda Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakonna juhataja ametikohal 13.02.2007 lõppenuks ATS § 114 lg 1 alusel ametniku algatusel. Seoses sellega kuulub L. L. ile ATS § 135 lg 2 alusel väljamaksmisele kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Rahvusarhiiv esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  14. mai 2007 otsuse osas, millega rahuldati L. L. i kaebus ning teha uue otsuse, millega jätta L. L. i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
  15. Oli L. L. i ühepoolne keeldumine teenistuskohustuste täitmisest lubamatu. L. L. i määramisega DIANA töörühma liikmeks ei pandud talle uusi tööülesandeid. Ajalooarhiivi 4 põhimääruse §-de 36 ja 361 kohaselt kuulus digitaalarhiivindusega tegelemine infotehnoloogia osakonna pädevusse, s.t oli L. L. i töökohustuseks. Asjaolu, et digitaalarhiivinduse paremaks edendamiseks moodustati eraldi töörühm, ei lõpetanud L. L. i jaoks seda kohustust ning tulenevalt põhimäärusest pidi ta töörühma töös osalema. Teatud valdkondades võib töömaht ajapikku suureneda. See aga ei õigusta teenistuja omavolilist keeldumist teatud teenistusülesannete täitmisest. Rahvusarhiivi töö ümberkorraldamine, uute töötajate leidmine ning nende väljaõpetamine on aeganõudev protsess, mida ei saa paari päeva jooksul läbi viia. L. L. i töökoormuse kasvamine ei saa õigustada tema ultimatiivset keeldumist teatud tööülesannete täitmisest. Isegi kui L. L. il tekkis õigus nõuda oma teenistusülesannete kergendamist, on ATS-s selleks ette nähtud kindel kord, kusjuures lõppastmes jääb tööandja otsustada, kuidas asutuse tööd ümber korraldada ja millistest teenistusülesannetest teenistuja vabastada. DIANA töögrupp kutsuti aasta alguses kokku, et arutada tuleva aasta plaane ja tööülesannete jaotust. Sellel koosolekul oleks L.L. saanud avaldada oma arvamust töökoormuse osas ja teha omapoolseid ettepanekuid. L.L. aga keeldus koosolekule ilmumast ning edaspidi suhtles oma tööandjaga vaid advokaadi vahendusel, mis ei ole teenistussuhetes tavapärane ega mõistlik. Koosolekud toimusid L. L. i tööajal ning ta viibis samal ajal tööl oma kabinetis. Seega ei olnud L. L. il objektiivseid takistusi koosolekutele ilmumiseks.
  16. On ebaõige väide, et L. L. iga ei arutatud digitaalarhiivinduse küsimusi ega kontrollitud tema poolt tõstatatud probleeme. Siseaudiitor Lauri Lehe 08.02.2007 siseauditi tulemustest nähtub, et Rahvusarhiivis on palju kordi arutatud digitaalarhiivindusega seonduvaid probleeme ning nendesse aruteludesse on ka L.L. olnud alati kaasatud. Lisaks on läbi viidud korduvalt siseauditeid, mille raames on samuti käsitletud ka infotehnoloogia osakonna tegevust ning on vastavas osas L. L. i intervjueeritud. Kui organisatsioonilisi probleeme esineski, siis olid need tingitud L. L. i enda kui infotehnoloogia osakonna juhi võimetusest oma osakonda efektiivselt juhtida. Nimetatud fakt tuleneb ka infotehnoloogia osakonna
  17. a aruandest.
  18. Ei olnud L. L. i väidetavad terviseprobleemid ega ka pikad tööpäevad põhjuseks koosolekutelt puudumiseks. Koosolekuid ei viidud läbi väljaspool L. L. i tööaega. Kui L.L. leidis, et tema terviseprobleemid ei võimalda enam teenistuskohustuste täitmist senises mahus, oleks tal tulnud esitada apellandile vastav avaldus pidades silmas ATS §-des 49 või 50 sätestatud korda.
  19. Ei saa nõustuda 29.01.2007 käskkirja nr 20 tühistamisega. Nimetatud käskkirjaga on L. L. ile määratud kõige kergem distsiplinaarkaristus, mis oli vaid hoiatava iseloomuga. Isegi kui pidada L. L. i poolt seletuskirjades esitatud argumente tõeseks, ei andnud see talle õigustust omavoliliseks keeldumiseks seaduslike teenistuskohustuste täitmisest. Seega on teenistuskohustuste rikkumine aset leidnud ja selle eest L. L. ile noomituse määramist ei saa pidada ebaseaduslikuks. 29.01.2007 käskkirja nr 20 andmisele eelnes piisavalt põhjalik uurimine ja arutelu. L. L. ile pidi olema teada, et olukorras, kus teda on samalaadse rikkumise eest juba noomitusega karistatud, võib teda uue üleastumise korral ähvardada teenistusest vabastamine. Sellele vaatamata otsustas ta teadlikult puududa ka 06.02.2007 koosolekult. Sellise käitumisega kinnitas L. L. , et ta ei soovi ka edaspidi täita apellandi seaduslikke korraldusi, mistõttu oli tema teenistusest vabastamine õigustatud. L.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt informeeris L.L. 02.01.2007 oma otsest ülemust Ajalooarhiivi direktorit I. Kuubenit, et tervislikele põhjustel ei saa ta jätkata tööd senise suure töömahuga ning soovib lahkuda DIANA töörühmast. I. Kuuben informeeris L. L. i soovist Rahvusarhiivi 5 juhtkonda ning DIANA töörühma juhti T. Jullineni veel samal päeval ning teavitas e-kirjaga L. L. i, et riigiarhivaar P. Pirsko kutsub kokku koosoleku, kus seda arutatakse. Nimetatud koosolekut I. Kuubeni poolt mainitud ajal kokku ei kutsutud. 05.01.2007 koosolekut nimetatud teemal ei toimunud - toimus tänaval vestlus T. Jullineni ja L. L. i vahel, kus T. Jullinen küsis, miks L.L. ei taha töörühmas jätkata. Vastuväiteid töörühmast lahkumisele DIANA töörühmajuht ei väljendanud. 08.01.2007 toimus vestlus, kus osalesid I. Kuuben, T. Jullinen ja L. L. , kus veelkord küsiti DIANA töörühmast lahkumise põhjuseid, kuid mingeid vastuväiteid töörühmast lahkumisele keegi ei väljendanud. Järgmisel päevalt toimuvast töörühma koosolekust juttu ei olnud. Pärast L. L. i koosolekule mitteilmumist hakkas apellant nõudma lahkumisavalduse kirjutamist, surve avaldamiseks määrati karistusena noomitus. Samal ajal määrati uueks IT osakonna juhatajaks osakonna peaspetsialist E. Uus, keelates osakonnajuhatajatel IT osakonna probleemide tekkimisel L. L. i poole pöörduda. DIANA töörühmas osalemine oli L. L. i jaoks lisaülesandeks. L. L. i teenistuskohustusteks saab lugeda IT alast ülesannet, mis on juhtkonna või töörühma poolt püstitatud ning IT osakonna juhatajale antud, mitte aga DIANA töögrupis osalemist. Lisaülesannete täitmiseks on vajalik teenistuja nõusolek. L.L. ei olnud
  20. aastal enam nõus töörühmas osalema ja viitas ka korduvalt töökorralduslikele probleemidele ning oma terviseprobleemidele. Rahvusarhiivi juhtkond ei võtnud teda terviseprobleemide osas kuulda. Töörühmas osalemine venitas L. L. i tööpäevad lubamatult pikaks ning see omakorda põhjustas silmapõletiku. L.L. ei ole kordagi keeldunud täitmast IT osakonna tööülesandeid ega keeldunud ka edaspidi täitmast digitaalarhiivindusega seonduvaid IT-valdkonna ülesandeid. Kui Rahvusarhiiv leidis, et L.L. oli võimetu osakonda juhtima, oleks pidanud teenistusest vabastamine toimuma teistel alustel ja põhjendustel. L. L. i suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus ei olnud õiglane ning tema suhtes langetatud otsus teenistusest vabastamise kohta ei ole piisavalt kaalutletud ning on ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Samuti on distsiplinaarmenetlus läbi viidud kiirustades ning ilmse suunitlusega vabastada L.L. teenistusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu
  21. mai 2007 otsus tuleb tühistada osas, millega L. L. i kaebus rahuldati ning ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab L. L. i kaebuse tervikuna rahuldamata. Osas, millega L. L. i kaebus jäeti rahuldamata, ei ole Tartu Halduskohtu 29.05.2007 otsust vaidlustatud ja seega tuleb selles osas jätta halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et nii L. L. i teenistusest vabastamine, kui ka talle 29.01.2007 esmakordse distsiplinaarkaristuse (noomitus) määramine oli õigusvastane. Samuti ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et DIANA töörühmas osalemine oli kaebajale üksnes lisakohustuseks, mille täitmiseks oli vaja kaebaja igakordset nõusolekut. Asja materjalidest nähtuvalt oli ajalooarhiivi põhimääruse §-de 36 ja 361 p 4 alusel infotehnoloogiaosakonna üheks tegevusvaldkonnaks digitaalarhiivindusega seonduv. Seega kuulus digitaalarhiivindusega tegelemine infotehnoloogia osakonna pädevusse, s. t oli vastustaja kui Rahvusarhiivi IT-osakonna juhataja töökohustuseks. Asjaolu, et digitaalarhiivinduse edendamiseks moodustati ka eraldi töörühm, ei lõpetanud L. L. i jaoks seda kohustust ning tulenevalt põhimääruse §-dest 36 ja 361 pidi vastustaja töörühma töös osalema. Ainuüksi asjaolu, et DIANA töögrupis osalemise eest maksti 6 töörühma liikmetele lisatasu (töörühma moodustamise käskkirja p 8) ei tähenda seda, et tegemist oli lisakohustusega, mitte kaebaja ametikohast tuleneva kohustuse täitmisega. ATSs käsitletakse ametniku kirjaliku nõusoleku vajadust §-s 47, mille kohaselt on ametnikule ametikohaväliste ülesannete andmine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud ATS §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Nagu juba varem märgitud, leiab ringkonnakohus, et DIANA töögrupis osalemine oli vastustaja teenistuskohustuseks, mistõttu ei kuulu ATS § 47 ja ametniku eelneva nõusoleku vajadus kohaldamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et L.L. ei oleks olnud teadlik sellest, millised on tema teenistuskohustused olenemata sellest, et põhimääruses määratletud tegevustest täpsemat regulatsiooni (eraldi ametijuhendit) koostatud ei ole. Ka Riigikohus on oma 08.05.2001 otsuses nr 3-3-1-27-01 märkinud, et ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigusta ametniku poolt teenistuskohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, samuti teenistuskoha olemusest ja teenistussuhete laadist, või ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. Üksnes ametniku arvamus, et Rahvusarhiivis esineb töökorralduslikke probleeme, ei saa ringkonnakohtu arvates olla aluseks ametnikupoolsele teenistuskohustuste täitmisest keeldumisele. Ringkonnakohus ei vaidle vastu L. L. i väitele, et Rahvusarhiivi IT-osakonna juhataja töömaht võis tulenevalt töögrupi moodustamisest ajapikku suureneda, kuid see väide ei õigusta tema omavolilist keeldumist teatud teenistusülesannete täitmisest, sest ametiasutustes ei saa õigustada sellise olukorra tekkimist, kus iga ametnik saab ise omavoliliselt otsustada, milliseid teenistusülesandeid ta soovib edaspidi täita ja milliseid mitte. Kui L.L. leidis, et ta ei saa oma seniseid teenistusülesandeid enam samas mahus täita (töögrupi koosolekutel osaleda) tervislikel põhjustel, siis oleks sellest ametlikult tulnud teavitada ka tööandjat ja esitada vastav arsti otsus, misjärel oleks tööandja saanud kohaldada kas ATS § 49 või
  22. Asja materjalidest ei nähtu, et L.L. oleks tööandjat sellisel viisil oma terviseprobleemidest teavitanud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka halduskohtu seisukohaga, et mõlemad käskkirjad L. L. i distsiplinaarkorras karistamise kohta tuleb tühistada, kuna Rahvusarhiiv ei ole piisavalt kaalunud ja analüüsinud vastustaja poolt esile toodud põhjuseid koosolekutelt puudumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et Rahvusarhiiv on L. L. i suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja talle distsiplinaarkaristuste määramisel rikkunud TDVS §-s 8 lg 1 sätestatut. 29.01.2007 käskkirjaga nr 20 määrati L. L. ile 09.01.2007 toimunud DIANA töörühma koosolekule mõjuvate põhjusteta ilmumata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus, mis on distsiplinaarkaristustest kõige kergem. Nimetatud käskkirjas on märgitud, et karistuse määramisel on arvestatud teenistuja eelnevat käitumist ja temal varasemate distsiplinaarsüütegude puudumist. Samuti on 29.01.2007 käskkirja väljaandmisele eelnenud L. L. ilt seletuskirja võtmine, kirjalikku arvamust on küsitud Renita Jõesalult ning tuginetud on ka DIANA töörühma juhi T. Jullineni 12.01.2007 esildisele. Asja materjalidest ei nähtu, et 29.01.2007 käskkirja nr 20 väljaandmisel oleks rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid. 12.02.2007 käskkirjas nr 232, millega L. L. ile määrati 06.02.2007 toimunud DIANA töörühma koosolekul mitteosalemise eest distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine ATS §-de 84 p 1 ja 118 lg 1 alusel, on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendatud seda, miks valiti just selline distsiplinaarkaristuse liik. Nimelt on käskkirjas analüüsitud L. L. i väiteid ja distsiplinaarmenetluse käigus antud kirjalikke seletusi selle kohta, miks ta keeldus koosolekutel osalemast, kirjeldatud L. L. i töökohustusi ja kontrollitud nende täitmist, arvestatud teistelt Riigiarhiivi töötajatelt võetud seletusi ning lükatud ümber L. L. i süüdistused Rahvusarhiivi juhtkonna väidetava tegevusetuse kohta infotehnoloogia vallas. 7 Eelnevat informatsiooni kaaludes ja arvestades ATS § 118 lg 2, mille kohaselt teenistuskohustuste rikkumise eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, on apellant vastu võtnud otsuse määrata L. L. ile karistuseks teenistusest vabastamine. Rikkumise asjaolusid ja ametniku käitumist ning süüteo sisu ja raskust arvestades ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist liiga karmi karistusega teenistuskohustuste korduva süülise täitmatajätmise eest. Arvestades seda, et kaebaja poolt vaidlustatud 29.01.2007 käskkirja nr 20 ja 12.02.2007 käskkirja nr 232 tühistamiseks puudub alus, tuleb jätta rahuldamata ka L. L. i nõuded teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, teenistussuhte lõppenuks lugemiseks alates 13.02.2007 ametniku algatusel ning 6 kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks Rahvusarhiivilt. Esimese astme kohtus ei ole menetlusosalised menetluskulude kandmise kohta dokumente esitanud ega menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Apellatsioonimenetluses on menetluskulude väljamõistmist (õigusabikulud) taotlenud mõlemad pooled. Kuna Rahvusarhiivi apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis HKMS § 92 lg 1 järgi jäävad L. L. i menetluskulud tema enda kanda. Arvestades vaidluseseme keerukust, asjas kogutud dokumentide ning kaebuse ja apellatsioonkaebuse sisu, peab ringkonnakohus advokaadi abi kasutamist Rahvusarhiivi poolt põhjendatuks. Samas peab ringkonnakohus, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, apellandi osas mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks summat, mis vastab neljale õigusabi osutamiseks kulutatud tunnile (0.40 h otsuse analüüs, suhtlemine kliendiga; 0.30 h materjalide analüüs ja 3.30 h apellatsioonkaebuse koostamine ning täiendamine), s. o ringkonnakohus vähendab vastustajalt apellandile väljamõistmisele kuuluva summa suurust apellatsioonkaebuse koostamise osas summalt, mis vastas 6.70-le tunnile summale, mis vastab 3.30-le tunnile. Arvestades apellandile osutatud õigusteenuse tunnihinda 1700 kr, on mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks apellandi puhul 6800 kr (4.00 x 1700 = 6800), millele lisandub käibemaks 18 %, e 1224 kr, kokku seega 8024 kr. Eeltoodust tulenevalt tuleb L. L. ilt Rahvusarhiivi kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitis 8024 kr. Ülejäänud osas tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.