Kinnipeetav isik vanglas on täielikult riigi ülalpidamisel. Kinnipeetavale on vanglas tagatud 3 korda päevas soe toitlustamine, nädalas vähemalt korra duši või sauna kasutamise võimaldamine, voodi pesu ja vangla poolt väljastatud vormi vangla kulul pesemine vähemalt iga 14 päeva tagant. Kirjavahetus toimub justiitsministri poolt 30.11.2000.a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSKE) § 47 nimetatud isikutega tasuta. Tasuta on ka arstiabi. Vabanemisel makstakse riigi poolt vabanemistoetust ühe kuu töötutoetuse määra ulatuses, kui kinnipeetava enda isikuarvel ei ole vabanemistoetuseks raha kogunenud või makstakse kinni hoiustatud vabanemissumma ja töötutoetuse vahe ulatuses. Vangistusseaduse 6. jaos on sätestatud normid, mis reguleerivad sotsiaalhoolekannet vanglas. Käesoleval hetkel on seadusandaja pidanud seda piisavaks, et tagada kinnipeetavate sotsiaalne kindlustatus vanglas ja pärast vabanemist. Euroopa vanglareeglistik on soovituslik akt liikmesriikide valitsustele, et need juhinduksid sellest oma seadusandluses, poliitikas ja praktikas. Euroopa vanglareeglistik ei ole Eesti Vabariigis otsekohalduv, vaid peab oma rakenduse leidma läbi siseriikliku õiguse. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal ka otsest õigust nõuda vanglareeglistikus soovitatud käitumist enne, kui see ei ole meie seadusandluses vanglale kohustuseks tehtud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 7 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
lg 1 järgi on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 3 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt sama seaduse § -s 3 sätestatud õigusalaste selgituste andmist. MSVS § 3 kohaselt annab valitsusasutus õigusalaseid selgitusi tasuta tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Selgitustaotlusele vastamisega antakse isikule selgitusi, millega ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi, st selgitustaotlusele vastamine ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tartu Vangla 17.04.2007.a kirja V1/1242 näol on tegu selgitustaotlustele vastamisega. Vastus ei ole välja antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ega too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kirja puhul tegu haldusaktidega HMS § 51 ja
KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus käsitleb vastustaja poolt kaebuse esitaja avaldusele vastamist
lõikes 2 nimetatud toimingu vaidlustamisena ja kontrollib, kas toiminguga saadi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi. Nimelt sätestab
lõige 2, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 106 lõike 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.
lõike 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja selgitustest nähtub, et tema põhjendatud huvi toimingu vaidlustamiseks seisneb rahalise sotsiaaltoetuse saamises. Seega peab kohus vajalikuks kontrollida, kas taoline põhjendatud huvi saab olla aluseks kaebuse rahuldamisel ja vastustaja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused kohtuistungil ja hinnates asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus tuleb
Vastustaja 17.04.2007.a märgukirjale vastamise kirja (tl 6) kohaselt puudub kaebuse esitaja poolt taotletava toetuse maksmiseks Eesti Vabariigis õiguslik alus. Kohus on seisukohal, et taolise seisukoha väljendamisega ei rikkunud vastustaja kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja poolt viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.