lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuupalga miinimummäär 2006.aastal on 3000 krooni ning kostja pidanuks ise vabatahtlikult suurendama elatise määra kuni hagis märgitud suuruseni. Seoses sellega, et hageja palub välja mõista elatise minimaalmääras, mis on seadusega kindlaks tehtud, ei hakanud hageja esitama lapse kulude nimekirja tervikuna. Loomulikult, võrreldes 2004.aastaga lapse ülalpidamiskulud on oluliselt suurenenud, kuna laps on ka kasvanud, see tähendab, et talle soetatakse kallimaid riideid, toidule kulutatakse palju rohkem raha, kui 2004.aastal. Peale selle on hinnad võrreldes 2004.aastaga oluliselt tõusnud. Kostja väidet selle kohta, et tema ülalpidamisel on tema naise esimesest abielust laps ei saa arvestada, kuna seda last peab ülal pidama tema isa, mitte kostja. Kostja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et tal ei ole võimalik leida tööd. VASTUHAGI 30.11.20006.a. kohtule esitatud vastuhagis (vt toimik lk 48) palub V S vähendada 26.03.2004.a. kohtuotsusega määratud elatist J S ülalpidamiseks 800 kroonini kuus. 26.03.2004.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt tütre ülalpidamiseks igakuiselt 2 1200 krooni. Kostjal on teine laps teisest abielust, kes on kostja ülalpidamisel. Lapsel on haigus, mis toob kaasa suuri kulutusi. Kostja arvates on olemas Perekonnaseaduse pr 61 lg 3 ettenähtud alused elatise summa muutmiseks. Vastavalt 28.03.2004.a. kohtuotsusega tuvastatud asjaoludele kulud J olid 3800 krooni kuus. Vastavalt hageja poolt 20.03.2006.a. esitatud hagile on kulud Jaanikale hetkel 2734 krooni kuus. Järelikult lapse vajadused on vähenenud võrreldes sellega mis nad olid siis kui määrati kindlaks elatisraha. Hageja varaline seisund muutus paremaks. 2004.a. oli ta töötu, kostjal oli sissetulek. Praegu hageja töötab, kostja on töötu ja kostjal sissetulek puudub. Kostja maksab elatist abikaasa sissetulekust. Kostja loeb elatise mõistlikuks suuruseks 800 krooni kuus. VASTUS VASTUHAGILE N V oma vastuses (vt toimik lk 75) leiab, et lähtudes Perekonnaseaduse § 50 lg 1, § 49, § 60 lg 1, § 61 lg 5 ja 6 vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi hageja on töötu, kuid ei ole lisanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta on teinud kõik endale töö leidmiseks, et üks tema alaealistest lastest ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui teine laps. MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil V S loobus vastuhagist ja palus tagastada pool riigilõivust. N V vastuhagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude väljamõistmist ei soovinud. Hageja suurendas kohtuistungil nõuet, paludes välja mõista kostjalt elatis alates 20.03.2006.a. kuni 31.08.2007.a. 1845 krooni ja alates 01.09.2007.a. 2360 krooni. Alates 01. septembrist on lisandunud järgmised kulud: telefon 100 krooni, taskuraha 100 krooni, judoring 60 krooni, sõidu kuukaart 100 krooni, kunstiring 120 krooni, inglise keele ringid 420 krooni. Kostja on nõus hageja esitatud kuludega lapse ülalpidamiseks. Kostja sõnul ei ole ta võimeline maksma elatist üle 1200 krooni kuus. Kui kohus määrab rohkem, siis kostjal tekib võlgnevus. Kostjal on poeg M teisest abielust ja kostja teise naise laps, kes on kostja ülalpidamisel. Erialalt on kostja puusepp. Kostja teisel pojal M on terviseprobleemid, millega seoses tuleb sõita arstide juurde Tallinnasse või Tartusse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Esitatud seisukohad seaduse kohaldamisel on kinnitust leidnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-57-04 ning 9. märtsi 2005.a. otsus kohtuasjas nt 3-2-1-7-05).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud materiaalõigusnormi regulatsioonile vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestatu. Narva Linnakohtu 26.03.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-340/03 (vt toimik, lk 7-8) mõisteti 3 V S N V kasuks välja elatis 1200 krooni igakuiselt tütar J S, sünniaeg 07.02.1997.a. ülalpidamiseks alates
lg 1 ja 61 lg 2 tulenevalt on kummalgi vanemal võrdne kohustus lapse ülalpidamiskulude katmisel. Seega on kummagi vanema kohustuseks katta lapse vajadustest kuni 31.08.2007.a. 1367 krooni ja alates 01.09.2007.a. 1817 krooni.
lg 2 tulenevalt tuleb lisaks lapse vajadustele arvestada elatise väljamõistmisel ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja keskmiseks bruto töötasuks perioodil 2005.a. augustist kuni 2006.a. jaanuarini oli 3773 krooni kuus (vt toimik, lk 9). Kostja keskmiseks bruto töötasuks perioodil 2006.a. maist kuni 2006.a. augustini oli 3020 krooni kuus (vt toimik lk 41). Kostjaga on tööleping lõpetatud 05. septembril 2006.aastal TLS § 76 alusel (vt toimik, lk 38-39). 29.11.2006.a. võeti kostja töötuna arvele. Kostja sõnul maksab ta kohtuotsusega väljamõistetud elatist abikaasa sissetulekust. Elatise võlgnevust kostjal ei ole (vt toimik, lk 59). Kostja on nõus maksma elatist 1200 krooni kuus.
lg 5 tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka sellega, et elatise väljamõistmisel ei osutuks teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejal on üks ülalpeetav, J S (vt toimik, lk 5-6). Kostjal sõnul on tal kaks ülalpeetavat16.06.2002.a. sündinud poeg M S abielust G S (vt toimik, lk 51, 53) ja abikaasa tütar (vt toimik, lk 52). Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjal puudub Perekonnaseaduse § 61 lõikest 1 tulenev kohustus abikaasa G S tütre ülalpidamiseks. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu 28.03.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-21-07 ja Riigikohtu 19.06.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07). Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat
otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07). Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Arvestades et hageja töötab, kostja on töötu, et kostjal on lisaks poolte ühise lapse ülalpidamiskohustusele veel seadusest tulenev ülalpidamiskohustus alaealise poja M S suhtes, 4 peab kohus põhjendatuks vähendada
lg 5 alusel elatise suurust alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt: alates 20.03.2006.a. kuni 31.08.2007.a. 1367 krooni kuus (pool lapse tegelikest vajadustest kuus); alates 01. septembrist 2007.a. 1538 krooni kuus, millisest summast hagejal tuleb tulumaksuseaduse § 19 kohaselt tasuda riigilõivu (mille määr 2007.a. on 22 %) ja hagejal jääb lapse vajaduste tegelikuks katmiseks 1200 krooni. Sotsiaalministeeriumi tellimisel koostatud „Lapse ülalpidamise kulude tabeli aastatel 2004-2006“ kohaselt on 7-13 aastase lapse ühe kuu ülalpidamiskulud 2182 krooni. Kohus leiab et, et 2400 krooniga (1200+1200) kuus on võimalik hagejal katta lapse igapäevased hädavajalikud kulutused. MENETLUSKULUD Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda (TsMS § 173). V S riigilõivu tagastamise kohta teeb kohus määruse. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.