lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu p 3.1 kohaselt töö arvestuse aluseks on töötund. Töötundide arvestust peab hageja, kusjuures on kostjal õigus töötundide arvestusega tutvuda. Pooled loevad teenuse osutamiseks telefonikonsultatsioone. Pooled võivad leppida kokku ka teistsuguse tasustamise korra. Lepingu p 3.2 on pooled kokku leppinud, et tunnitasu on 1 500 krooni tunnis. Lepingu 3.6 kohaselt õigusabi eest tasumine toimub arvete alusel igakuiselt juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja on 16.06.2003 õigusabilepingu alusel osutatud õigusabi eest arvestanud töötunde kokku 34,5 tundi, ehk 51 750 krooni. Kuna kostja poolt on tasutud 12 000 krooni, on hageja nõue kostja vastu 39 750 krooni (t lk 45-46). Töötasu arvestuse ning arve on kostja kätte saanud (t lk 47). Vaidlus on selles, kas poolte vahel on suuline kokkulepe, et kostja tasub õigusabi teenuste osutamise eest hagejale 12 000 krooni. Kostja väite kohaselt sõlmiti suuline kokkulepe enne 16.06.2003 kirjalikku õigusabilepingut ning kostja lähtus suulisest kokkuleppest. Kostja väidab, et 1 500 krooni sätestatud tunnitasu oli hageja kaitseks juhul, kui tööd tuleb hagejal vähem teha, kui 12 000 krooni ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendamist tõendab kostja kaudsete tõenditega: esimese astme kohtuotsusega, millega mõisteti kostja kasuks välja kohtukuluna 12 000 krooni (t lk 78-80). 4 Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb lähtuda poolte vahel 16.06.2003 sõlmitud õigusabilepingust ning selles sätestatud tasust. Kohus pole tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe õigusabi tasus 12 000 krooni. Nimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ka tunnistaja Ljudmila Nikonovich’i ütlustega, kuna tema kuulis 12 000 kroonisest kokkuleppest abikaasalt (kostjalt, t lk 147). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt kostja kirjutas lepingusse tunnitasu suuruse. Kostja pole väitnud, et tema tunnitasu summat lepingusse ei kirjutanud (t lk 145). Kostja väitis, et talle esitati allkirjastamiseks leping, kus tunnitasu lahter oli tühi (t lk 137). 22.01.2007 istungil on kostja võtnud omaks, et õigusabilepingus oli sätestatud tunni hinnaks 1 500 krooni, mis oli märgitud selleks, et kui poolte vahel lõpeb koostöö varem, saaks osutatud teenuste eest tasu välja arvutada (t lk 142). Hageja esitas kostjale arve 20.06.2003, kus õigusabi tasu on arvestatud hinnaga 1 500 krooni tund (t lk 140). Kostja pole sellele arvele vastu vaielnud, ning on selle tasunud 20.06.2003 (t lk 129). Sellest tulenevalt lähtub kohus õigusabi teenuse eest tasu väljamõistmisel 16.06.2003 õigusabilepingust ning võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu sätetest. Kostja viited hageja ja xxx vahelisele õigusabilepingule ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna vaidlus on hageja ja kostja vahelise võlasuhte üle. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et õigusabi kulu tulnuks jagada kostja ja xxx vahel. Selline seisukoht ei tulene 16.06.2003 õigusabilepingust ega seadusest. Puudub vaidlus, et hageja esindas kostjat esimese astme kohtus (koostas vastuse hagiavaldusele ja teistele seisukohtadele/taotlustele, osales istungitel, t lk 70-77). Kohus loeb tõendatuks, et hageja osutas õigusabi kostjale ringkonnakohtus (koostas vastuse apellatsioonkaebusele ja teesid, t lk 49-59a). Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja xxx ütlustega ning kostja omaksvõtuga (t lk 142, 145). Samuti väljastati ringkonnakohtu poolt hagejale kutse ilmuda kohtuistungile (t lk 57). Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta, et 01.03.2005 jõustus kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 85 lg 1 p 7 muudatus, mille kohaselt esindaja võis kohtus olla muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. Kuigi hageja ei saanud olla kohtus esindajaks, sai ta jätkuvalt täita 16.06.2003 lepingust tulenevaid kohustusi, v.a lepingu p 2.4 (esindada kostjat kohtutes). Kohus loeb tõendatuks, et hageja osutas õigusabi teenuseid kostjale ka pärast asja menetlemist ringkonnakohtus, kuna esitati kassatsioonkaebus Riigikohtule (koostas vastuse projekti kassatsioonkaebusele, mis allkirjastati vandeadvokaadi poolt, 60-69). Kostja möönis 22.01.2007 istungil, et hageja võis talle elektrooniliselt midagi saata, kuid tema kassatsioonkaebusele vastuse koostamist hagejalt ei palunud (t lk 142). Tulenevalt TsMS § 218 lg 3 hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kostja tegi menetlustoiminguid ning esitas vastuse vandeadvokaadi vahendusel, kuid see ei tähenda, et hagejal puudub õigus tasule, kui ta on tutvunud kassatsioonkaebusega ning koostanud vastuse projekti, mis allkirjastatakse ning esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadi poolt. Tulenevalt 16.06.2003 lepingu sisust, oli hageja ülesanne koostada dokumente ja nende projekte, anda konsultatsioone ja selgitusi õiguslikes küsimustes ning anda dokumentides sisalduva kohta arvamusi. Hageja sai 16.06.2003 õigusabilepingu alusel anda õigusabi ka ajal, kui kassatsioonkaebus esitati Riigikohtule. Tunnistaja Anne Jakobsoni ütluste ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et hageja andis kostja kontoris konsultatsioone 7 tundi (arvestuse p 1 ja 20, t lk 45-46, 145). Eeltooduga on tuvastatud, et õigusabileping kehtis ning hageja kohustus andma õigusabi kostjale kuni lahendi jõustumiseni AS-i xxx hagis kostja vastu kahjuhüvitise saamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ütles 16.06.2003 õigusabilepingu üles või võttis 10.06.2003 volituse tagasi. Sellest 5 tulenevalt peab kohus hageja poolt 16.06.2003 õigusabilepingu alusel arvestatud 34,5 töötundi põhjendatuks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal on õigus saada tasu hagiavalduses märgitud suuruses ning kas kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest. Lepingu p 3.6 kohaselt õigusabi eest tasumine toimub esindaja poolt esitatavate arvete alusel igakuiselt juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kuna pooled pole kokku leppinud, et lepingu muutmine tuleb vormistada kirjaliku kokkuleppena, on lepingu muutmine võimalik suulisel kokkuleppel. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale arve peale tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kostja nimetatud kokkulepet ei kinnita (t lk 138). Samuti vaidleb kostja vastu, et ta oli teadlik, et enne esimese astme kohtuistungit oli õigusabile kulutatud tundide arv 22,15 tundi (t lk 142) ning hageja ei andnud kostjale infot kulunud töötundide arvust. Harju Maakohtu (endine Tallinna Linnakohus) 28.02.2005 otsusega jäeti AS xxx hagi xxx ja xxx vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja xxx kulutused õigusabile 12 000 krooni ning need mõisteti kostja kasuks välja (t lk 80). Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2005 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning täiendavaid õigusabikulusid kostja kasuks välja ei mõistetud (t lk 98). Riigikohus määras 05.04.2006 määrusega asja mitte menetleda (t lk 97). Seega lõppes pooltevaheline 16.06.2003 õigusabileping käsundi täitmisega (kohtuotsuse jõustumisega) 05.04.2006. Pooltevaheline käitumine kinnitab hageja väidet selle kohta, et poolte vahel oli kokku lepitud 16.06.2003 õigusabilepingu p 3.6 tasu maksmises teisiti, pärast käsundi täitmist. Lepingu p 3.1 tulenevalt on kostjal õigus töötundide arvestusega tutvuda. Kostja pole väitnud, et hageja on keeldunud töötundide arvestust kostjale väljastamast. Juhul, kui kostja leiab, et hageja ei ole käsundi täitmisel tegutsenud käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (
lg 1), ei ole toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele või jätnud teatamata käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (
Kostja on keeldunud arve summas 39 750 krooni tasumisest, kuna hageja on 16.06.2003 õigusabilepingut rikkunud ning käitunud tema suhtes pahauskselt, jättes kostja ilma kohtukulude hüvitamise võimalusest.
lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohustuse täitmisest keeldumine eeldab, et võlgnikul on sissenõutav nõue võlausaldaja vastu. Käesolevas menetluses pole kostja nõuet hageja vastu esitanud, mistõttu kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Samuti pole kostja teinud hagejale hinna alandamise avaldust kooskõlas
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse 6 kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.