Obsah (5)

§ 242§ 407§ 231§ 243§ 162

2-06-3241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3

) § 242 lg 1; 243 lg 3, 4 ja täitmenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 35 lg 1 p 2´1, lg 3 ei ole täitemenetluses oleva jõustunud kohtuotsusel põhineva nõude loovutamine võimalik. Kohtuotsuse resolutsioonis märgitud sissenõudja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist saab nõuda ainult sissenõudja. Sama tuleneb ka VÕS §-ist 169 lg

1. Kohtutäituril ei ole õigust muuta täitmenetluse käigus sissenõudjat. Täitmisel oleva täitedokumendiga ei saa teha tehinguid.
2. Leping on vastuolus heade kommetega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 66 lg 1 järgi tühine. Ametiisikuna nõude loovutamine iseenda poolt volitatud isiku lähikondse omandis olevale ja juhitavale äriühingule, samaaegselt ka iseenda äriühingu endise osanikuga seotud äriühingule on taunitav ja ebamoraalne. xxx loovutas vaidlusaluse nõude 31.03.2003 tsessioonilepingu alusel xxx. Nõue loovutati pärast hageja pankroti välja kuulutamist Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega.
3. Nimetatud nõude loovutamine on tühine seadusevastasuse tõttu;
4. Täitmisel oleva kohtuotsusega ei saa tehinguid teha. Kohtuistungil leidis hageja, et nimetatud nõude loovutamise tehing on vastuolus pankrotiseadusega ning seetõttu ka heade kommetega, Lepingu sõlmimise ajal ei keelanud seadus pärast pankrotimenetluse alustamist nõude loovutamist. Kuna hilisema seaduse muudatusega selline keeld kehtestati, on tehing vastuolus heade kommetega. KOSTJA OÜ FINANTSKONSULTANT VASTUVÄITED xxx hagile ei vastanud ning osaühingu esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja vastuse nõude kätte 05.07.2006, kutse kohtuistungile 11.09.
5. Hageja on taotlenud 11.02.2002 lepingu osas tagaseljaotsuse tegemist. KOSTJA OÜ PRUDENT VASTUVÄITED Kostja xxx vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas järgnevad vastuväited:
6. Kohus ei oleks tohtinud 15.02.2006 esitatud hagiavaldust menetlusse võtta, kuna avaldusel ei ole pädeva isiku allkirja. Talllinna Linnakohtu 17.02.2003 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot, 15.05.2006 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. Hagiavaldusele oleks pidanud alla kirjutama pankrotihaldur.
7. Arno Mägi ja xxx ei ole lähikondsed.
8. Kohtuotsusel põhineva nõude loovutamine on võimalik.

§ 242lg 1 kohaselt on kohtuotsus kohustuslik ka poolte õigusjärglastele.

Kuna kohtuotsusest tulenev nõudeõigus ei ole isikuga lahutamatult seotud, on selle võõrandamine TsÜS § 59 kohaselt lubatud. Nõude loovutamisel ei ole tegemist kohtuotsuse sisulise muutmisega, vaid nõudeõiguse osas tekkiva õigusjärglusega.

1. Nõudeõiguse loovutamisest teavitati täiturit ning hagejat.
2. 11.02.2002 tehing ei ole vastuolus heade kommetega. 2
3. 31.03.2003 tehing ei ole tühine ega vastuolus seadusega. Hageja ei ole välja toonud õiguslikku alust ega faktilisi asjaolusid, mille esinemisel saaks väita, et vaidlusalune tehing on iseenesest tühine ja vastuolus seadusega. Tehingu tegemise ajal oli nõude loovutamine pankrotimenetluse kestel lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamine oli vastuolus heade kommetega. Nõude loovutamine on isiku põhiseadusest tulenev õigus oma vara käsutada. Nõude loovutamine ei too võlgnikule kaasa täiendavaid kohustusi. KOHTU SEISUKOHAD Hageja on esitanud hagi 2 järgneva nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. 11.02.2002 lepingu poolteks olid xxx (registrist kustutatud) ja xxx. 31.03.2003 lepingu poolteks olid xxx ja OÜ xxx Mõlema nõude loovutamise lepingu võlgnikuks oli hageja. Kostja xxx on leidnud, et hagejal endal ei olnud 15.02.2006 õigus hagi esitada. Hageja ei ole vaidlustanud kostja esitatud asjaolu, et Talllinna Linnakohtu 17.02.2003 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot, 15.05.2006 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. Õige on kostja viide, et PankrS § 54 lg 1 kohaselt oleks pankrotimenetluses esitatud hagile pidanud alla kirjutama pankrotihaldur. Samas on hageja suhtes pankrotimenetlus lõpetatud ja alates 15.05.2006 tekkis hagejal endal hagide esitamise õigus. Hagiavaldusest ei selgunud üheselt, et võlgniku suhtes on pankrotimenetlus pooleli ning kostja viitas vastavale asjaolule oma vastuses 30.08.2006, s.t pärast hagejal enda vara käsutamise õiguse tekkimist. Kohus leiab, et hageja on tekkinud hagi esitamise ning menetluses osalemise õigus.
4. 11.02.2002 sõlmitud nõude loovutamise leping Kuna aktsiaselts on registrist kustutatud ja xxx pole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud, palus hageja teha selle nõude osas tagaseljaotsuse.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja xxx sai hagiavalduse ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse koos kirjaliku vastuse nõudega kätte 05.07.2006 (tl 52). Kostja sai 11.09.2006 kätte ka kohtukutse (tl 62), kuid ei ole hagiavaldusele vastanud ega kohtusse ilmunud. Kuna kohus lahendab hageja teise nõude osas hagi sisuliselt, leiab kohus, et menetluslikust seisukohast on õigem teha sisuline otsus ka hageja esimese nõude osas. Kuna sisulise otsuse peale saavad mõlemad pooled esitada apellatsioonkaebuse ning tagaseljaotsuse peale saab kostja esitada kaja, võib tekkida olukord, kus hageja esimest nõuet menetletakse kaja tagajärjel maakohtus ning teist nõuet apellatsioonkaebuse alusel ringkonnakohtus. Selline olukord oleks vastuolus

§-ga 2, mille kohaselt kohus peab lahendama tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hagiavalduse kohaselt loovutas xxx (registrist kustutatud) xxx 11.02.2002 lepinguga Tallinna Linnakohtu 21.09.2000 tagaseljaotsusel põhineva 345 075.20 krooni suuruse nõude hageja vastu. Lepingu sõlmimise ajal oli nimetatud otsuse täitmiseks alustatud täitemenetlus. Aktsiaseltsi pankrotihaldur Arno Mägi väljastas 16.05.2001 aktsiaseltsi nimel asjaajamiseks volikirja Mario Rinkile. Mario Rink teatas aktsiaseltsi esindajana 08.04.2002 kohtutäitur Viljar Karjale, et täitemenetluses asendatakse sissenõudja aktsiaselts 11.02.2002 lepingu alusel xxx.

§ 231

lg 4 kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning ei analüüsi hageja esitatud tõendeid (tl 13-16, 20-39). 3 Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal reguleeris nõude loovutamist tsiviilkoodeks (TsK) § 216, mille lõike 1 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Hageja on leidnud, et nõude loovutamine oli vastuolus korruptsioonivastase seadusega. KvS § 4 lg 2 p 27 kohaselt kohalduvad seaduses sätestatud piirangud ka pankrotihalduritele. KvS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Seega on seaduse kohaselt keelatud tehingud, mis on:

1. ametiisik teinud iseendaga;
2. seotud huvide konfliktiga. Seadus käsitleb keelatud tehingutena muuhulgas tehinguid, mis on kuidagi seotud ametiisiku lähisugulase või hõimlasega. Korruptsioonivastane seadus ei kasutanud mõistet lähikondne. Samuti ei keelanud seadus tehingute tegemist juriidilise isikuga, mis on kunagi olnud seotud ametiisikuga. Kohus leiab, et korruptsioonivastases seaduses sätestatud eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole näidanud, et Arno Mägi tegi tehinguid oma lähisugulase või hõimlasega või juriidilise isikuga, mille osanik või juhatuse liige või nõukogu liige tema või tema lähisugulane tehingu tegemise hetkel oli. Korruptsioonivastases seaduses sätestatud eelduseid ei saa laiendada ning asendada sõna „lähisugulane“ sõnaga „lähikondne“. Seega ei ole vaidlustatud tehing KvS § 24 lg 4 järgi tühine. Hageja on väitnud, et täitemenetluses olevat jõustunud kohtuotsusel põhinevat kohustust ei saa selle sisu muutmata täita uuele võlausaldajale. Hageja seisukoht on ebaõige. Kohtuotsusega välja mõistetud rahasumma tasumine ei ole oma olemuselt kohustus, mis oleks seotud kreeditori isikuga. TsK § 216 ei keelanud kohtuotsusest tulenevat nõuet loovutada. Hageja on viidanud nõude loovutamise ajal kehtinud

§-le 242 lg 1, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Kuna nõude omandanud võlausaldaja on selle nõude osas esialgse võlausaldaja õigusjärglane, on kohtuotsus kohustuslik ka tema suhtes. Uus võlausaldaja muutub

§ 243nimetatud sissenõudjaks.

Hageja viited täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 35 lg 1 p 21, mille kohaselt täitemenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust sissenõudja või võlgniku lõpu korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna lõppenud juriidilise isiku õigusjärglasele; ning lõikele 3, mille kohaselt menetlus lõpetatakse ka täitedokumendi muutmisel või tühistamisel, ei ole asjakohased. Seadusest ei tulene, et kohtuotsuse täitmise nõudeõigus ei saa üle minna juriidilise isiku õigusjärglasele. Samuti ei eelda kohtuotsuse täitmise nõudeõiguse loovutamine täitedokumendi ehk kohtuotsuse muutmist või tühistamist. Uuel võlausaldajal tekib nõude loovutamise lepingu alusel jõustunud kohtuotsuse täitmise nõude õigus. Seadusest ei tulene hageja seisukoht, et kohtuotsuse resolutsioonis märgitud sissenõudja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist saab nõuda ainult sissenõudja ning et täitmisel oleva täitedokumendiga ei saa teha tehinguid. Hageja ei ole selgitanud, mil moel on vaidlusalune leping vastuolus heade kommetega või taunitav ja ebamoraalne. Hageja seisukohalt ei tohiks olla oluline, millisele juriidilisele isikule ta võla tagastab. Heade kommetega ei ole vastuolus ka asjaolu, et nõue loovutati täitemenetluse kestel. Hagejal on alati võimalik uuele võlausaldajale esitada vastuväiteid, mis tulenevad nõude tasumisest esialgsele võlausaldajale. Hageja olukord kreeditoride muutumisest ei halvene. Hageja nõue 11.02.2002 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. 2. 31.03.2003 sõlmitud nõude loovutamise leping Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx (registrist kustutatud) ja xxx sõlmisid 11.02.2002 tsessioonilepingu, millega aktsiaselts loovutas Tallinna Linnakohtu 21.09.2000 tagaseljaotsusel põhineva 345 075.20 krooni suuruse nõude hageja vastu osaühingule (tl 13-16). xxxOÜ loovutas vaidlusaluse nõude 31.03.2003 tsessioonilepingu alusel xxx (tl 17-19). 4 Nimetatud lepingu sõlmimise ajal kehtis võlaõigusseadus (edaspidi VÕS). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 1 kohaselt saab võlgnik väita, et kohustust ei saa selle sisu muutmata täita uuele võlausaldajale või et loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud. Lisaks saab võlgnik esitada ka vastuväited, mis olid võlgnikul eelmise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal ning loovutamisele järgnevatest asjaoludest tulenevad vastuväited. Hageja ei ole põhjendanud oma väidet, et nimetatud nõude loovutamine on tühine seadusevastasuse tõttu. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et täitemenetluses olevat nõuet oli 11.02.2002 võimalik loovutada. Kohus leiab, et kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ning täitemenetluse seadustik selles osas 310.302003 seisuga võrreldes varasemaga ei muutunud, kehtib sama seisukoht ka xxx ja OÜ xxx vahel 31.03.2003 sõlmitud lepingu osas. Täitemenetluses oleva nõude loovutamist ei välista ka võlaõigusseaduse sätted. Hageja ei ole tõendanud, et võla tasumisel põhinevat kohustust saab selle sisu muutmata täita vaid esialgsele võlausaldajale. Hageja leidis kohtuistungil, et nimetatud nõude loovutamise tehing on vastuolus pankrotiseadusega ning seetõttu ka heade kommetega. TsÜS § 86 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Samas möönis hageja ka ise, et lepingu sõlmimise ajal ei keelanud seadus pärast pankrotimenetluse alustamist nõude loovutamist. Kohus asub seisukohale, et pankrotimenetluse kestel nõude loovutamine ei ole vastuolus heade kommetega. Hagejal on nõude loovutamisel õigus lisaks esialgse võlausaldaja suhtes esitatavatele vastuväidetele VÕS § 171 alusel esitada uuele võlausaldajale tasaarvestuse avaldus. Seega hageja olukord nõude loovutamisega ei halvene ning on võimalik, et võlgnik satub nõude loovutamisega soodsamasse olukorda. Kohus leiab, et hageja nõue 31.03.2003 tehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5