6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxx xxxx kande nr. xxxx all. Kooselust on sündinud kaks last - xxxx M ja xxxx R , kes mõlemad elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja soovib abielu lahutada, sest arusaamatused süvenevad aasta-aastalt, kostja kannab pidevalt karistust vanglas. Oma käitumisega annab kostja lastele halba eeskuju, mille tagajärjel lapsed kannatavad. Hageja on käinud kolmel korral vanglas kostjaga pikaajalistel kokkusaamistel ja neist viimati 2006.a. novembris, kuid sisuliselt on abielusuhted lõppenud. Hageja palub abielu lahutada, sest 1 kohtuväliselt pole olnud võimalik abielu lahutada. II. Kostja kirjalik vastus ja asja asja kohtulik arutelu. arutelu. Kostja 02.07.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses on abielu lahutamisega nõus, kuid pole nõus väitega nagu oleks hageja teinud avaldusi politseisse. Kostja teatab, et esialgu ta vastuhagi esitada ei soovi, kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Samal päeval saabunud kostja taotluse rahuldamiseks kohus keelas J I tsiviilasja nr. 2-07-22746 kohtuliku menetluse kestel teha mis tahes tehinguid korteriga, mis asub aadressil xxxx. 12.07.2007.a. saabunud täiendavas vastuses teatab kostja, et kohtuistungil ta osaleda ei soovi. Kohtuistungil hageja esindaja seletab, et abielu on purunenud, sest kostja viibib alatihti vanglas, abielusuhted on tegelikkuses lõppenud 2005.a. märtsikuust, kuigi pereasjade arutamiseks on toimunud hilisemaid kohtumisi vanglas. Abielu pole võimalik jätkata. Hageja soovib rahus edasi elada ja iseseisvalt oma lapsi kasvatada. Elatise nõuet pole, sest kostja pole kunagi töötanud ja ilmselt ei hakkagi kunagi tööle. Kostja on viibinud pidevalt karistust kandmas. Ühisvara kostjaga ei ole. Korter, mille suhtes on hagejal keelatud tehingute tegemine, on tegelikkuses hageja lahusvara. Hageja palub abielu lahutada ja jätta tema perekonnanimeks abielueelne perekonnanimi L . Kohus leidis, et asi on võimalik arutada ilma kostja kohalolekuta. Kostja on hagiga nõus. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada. Hageja välistab igasuguse kooselu võimaluse kostjaga. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Karistusregistri väljavõte tõendab, et kostjat on pidevalt karistatud kas väärteo toimepanemise eest või kriminaalkorras, mistõttu viibib ta aeg-ajalt vanglates ja seda ka asja menetlemise aegu. Seega pooled elavad eraldi ja abielusuhted on lõppenud. Ühisvara jagamise osas vaidlust pole esitatud ja laste elu on korraldatud hageja poolt.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi abielu lahutamise nõudes õigeks võtnud.
1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega on võimalik hagi rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib võtta tagasi oma abielueelse perekonnanime – L .
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja menetluskulude hüvitamist ei nõua. Kuna vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ei esitatud, on põhjendatud hagi tagamise korras määratud tehingute tegemise keeld tühistada. Kohus juhindus PKS §-de 29 lg. 2,
§-de 164, 206, 440-442, 630 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 19.november 2007.a. Nooremreferent I.Opmann 2 Korraldav KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Kohtumääruse tegemise aeg 03.
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Taotluse on tegelikkuses esitanud kostja. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib kohus sõltumata viidatud lõikes sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.
3 p. 5 järgi abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist. Taotlus on esitatud ühise korteri 3 kasutusviisi tagamiseks. Kostja viibib kinnipidamiskohas ega saa ise abikaasade ühisvara asju ajada ega varaga tehtavaid tehinguid kontrollida.
2 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Sellest sättest tulenevalt korraldab kohus kohtuistungii ja kohustab kostjat kohtule teatama, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Tulenevalt PKS § 29 lg. 3, mille kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle, kohus selgitab kostjale, et tal on õigus esitada vastuhagi ühisvara nõudes ühiseks arutamiseks põhihagiga. Juhul, kui kostja kohtuistungil osaleda ei soovi, palub kohus teatada, kas võib asja arutada ilma kostja kohalolekuta ja kas kostjal on muid abielu lahutamist takistavaid asjaolusid esitada.
2 järgi peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Kohus juhindus
346, 378, 387 lg. 2, 463-465 nõudeist. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.