).
lg 1 alusel on põllumajandusminister, kui meetme rakendusasutuse juht, oma 10.06.2005 määrusega nr 66 kehtestanud „Eesti 5 riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused. Selles määruses nr 66 on sätestatud integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse andmise eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlustele, taotluse esitamise tähtaeg, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord, taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja taotlus on vastustaja poolt vastu võetud, taotlus ja taotleja on tunnistatud vastavaks, kuna taotluse rahuldamata jätmise otsust
(määruse nr 66 § 16 lg 5). Vaidlus antud kaebuse puhul on poolte vahel kaebuse esitaja poolt esitatud taotluse hindamisel, kaebuse esitaja leiab, et tema poolt esitatud taotlus oleks pidanud saama 10 hindepunkti, PRIA on oma käskkirjas kui ka kohtumenetluse käigus väitnud ning põhjendanud, et kaebaja taotlus sai õiguspäraselt 9 hindepunkti. Kui kaebuse esitaja taotlus oleks saanud 10 hindepunkti, oleks kaebuse esitaja saanud tulenevalt paremusjärjestusest investeeringutoetust, mida taotles. Määruse nr 66 § 17 lg 1 kohaselt hindab PRIA vastavaks tunnistatud taotlusi
lõike 3 kohaselt.
Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Seega, kui meetme eelarves piisavalt raha ei ole, pole võimalik kõiki taotlusi rahuldada. Määruse nr 66 § 17 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi sama seaduse lisas 9 nimetatud kriteeriumide alusel. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunkti summa saanud taotlus. Hindepuntide arvestamisel on üheks aluseks määruse nr 66 lisa 1, mis annab nende investeeringuobjektide loetelu, mille kohta võib meetme raames investeeringutoetust taotleda. Kaebuse esitaja seisukohalt hõlmab nende taotlus nelja lisas 1 loetletud investeeringuobjekti, vastustaja seisukohalt 3 investeeringuobjekti. Sellest sõltub, kas hindepunktide andmisel tuleb kohaldamisele lisa 9 punkt 3.1 või punkt 3.2. PRIA 14.11.2006 käskkirja andmisel on arvestatud kaebuse esitaja poolt 30.10 2006 esitatud ja eelnevalt parandatud avaldust, mida vastustaja luges õigesti täidetuks. (Tlk.21-31). Selles avalduses on kaebuse esitaja taotlenud toetust järgmiselt: 1) põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu ehitamiseks, (määruse nr 66 lisa 1 p 1.1.); 2) põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks, (lisa 1 p 1.1.); 3) maaparandussüsteemidega seotud keskkonnarajatiste ehitamiseks, (lisa p 1.8); 4) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste ehitamiseks, (lisa 1 p 1.9); 5) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks (lisa 1 p 1.9). Seega on toetust taotletud kolmele lisas 1 toodud investeeringuobjektile, mitte rohkemale. Määruse nr 66 lisa 9 p 3.2 kohaselt annavad need tegevused ehk investeeringuobjektid kokku 4 punkti, nii nagu vastustaja on ka arvestanud ja otsustuse tegemisel aluseks võtnud. Lisaks sai taotlus veel 5 hindepunkti lisa 9 punktide 2.2 ja 2.1 alusel, seega kokku 9 hindepunkti. 6 Kaebuse esitaja hinnangul oleks tulnud hinnata lisaks eelnevale veel kahte tegevust: 1) maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis, 2) eratee ja selle koosseisu kuuluv rajatis juurdepääsuks põllumajandusmaale. Kuid nähtuvalt PRIA-le 30.10.2006 esitatud avaldusest ehk taotlusest, nendele tegevustele toetust taotletud ei ole. Seega ei ole võimalik ka neid tegevusi hindamisel arvestada. Õige on kaebaja väide, et esialgses 21.07.2006 esitatud taotluses oli toetust taotletud ka maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtme või selle osa ja sellel asuva või sellele kavandatavale maaparandusrajatisele, mis tingimuste lisa 1 p 1.7 alusel oleks veel ühe hindepunkti andnud. Kuid samas 21.07.2006 taotluses ei ole toetust keskkonnarajatiste ehitamiseks taotletud, mis tähendab, et ka ainult 21.07.2006 esitatud taotlus ei oleks võimaldanud anda taotlusele 10 hindepunkti, nii nagu vastustaja on ka välja toonud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et hindamisele kuuluvad ainult need tegevused, millele toetust taotletakse, mitte need, mida taotleja teeb oma kuludega. Teistsugust tõlgendust ei saa anda ka tingimuste lisa 1 pealkirjast tulenevalt. Investeeringuobjektina ei saa käsitleda neid objekte, millele toetust ei taotleta. Investeeringuobjektideks ei saa lugeda kõiki tegevusi, mida projekti eesmärgil ja raames tehakse. Investeeringuobjekt saab olla objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu projekti raames tehtavad tegevused. Taotlusele esitatavad nõuded on sätestatud
§-s 19. Selle paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt saab toetust taotleda meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele, omafinantseeringuga toetatavad tegevused ei lähe selle hulka (
Kaebuse esitaja süüdistab vastustajat pahatahtlikkuses, kuna nõudis kaebajalt taotlusse paranduste sisseviimist, milleks puudus vajadus. Kuid kohtule esitatud tõendistest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuse esitajat eksitusse viinud või teinud ettepanekut teatud investeeringuobjektide toetuse taotlusest väljajätmiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 32922 krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Eda Muts kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.