) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt
S) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.
lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. SF on sügava puudega 100 % töövõime kaotusega töövõimetuspensionär. Harju Maakohtu 19.04.2006 kohtumääruse alusel on ta paigutatud kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele tähtajaga kuni XXX SF senisest käitumisest järelduvalt ei ole ta iseseisvalt võimeline enda eest vajalikul määral hoolitsema, järelevalveta jäädes lõpetab ravimite võtmise, mille tagajärjel süvenevad haigusnähud. 19.10.2007 kuulas SF ära Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtunik Katrin Saar. Kohus leiab, et ärakuulamisega saadud teavet on kohtul võimalik hinnata ka isikliku kogemuseta (
SF ärakuulamise protokollist ja SF kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt SFil puudub haiguskriitika, ta ei saa aru oma tegude tagajärgedest. T. M. Hiobi seletas, et hooldekodust saadud andmetel 2007.a. suvel SF püüdis XXX Hooldekodust põgeneda: muukis hooldekodu sööklast varastatud lusika abil lahti palati akna ning arvates, et 3 on esimesel korrusel, hüppas aknast välja, mille tagajärjel murdis jalaluu. Oma eluga hooldekodus on SF samas väga rahul. Kirjeldatu tõendab, et SF isesesivalt toimetulemise võime on piiratud. SF kinnitas, et talle antakse igakuuliselt kasutada rahalisi vahendeid ca 400 kr ringis., selle eest ta ostab poest süüa ja suitsu. Tallinna linna esindaja kohtuistungil esitatud tõendi kohaselt on SF määratud töövõimetuspension 3006 krooni, millest ta saab hooldekodus oleku ajal kätte 10 % , ning sotsiaaltoetus 640 kr, millest SF jääb 50 %. Kohus leiab, et T. M. Hiobi taotlus lubada SFil teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid nende summade ulatuses, on põhjendatud. Kohus leiab, et Tallinna linna kohustus täita eestkostja ülesandeid tuleneb PkS § 95 lg-st 5.
S § 93 lg 3 mõtte kohaselt on eestkostjaks võimalik määrata ainult füüsilist isikut. Kohtumäärusega Tallinna linna kui kohaliku omavalitsusüksuse eestkostja ülesandeid täitma määramine on erandlik ja tuleneb konkreetse tsiviilasja asjaoludest. Seetõttu peab kohus ühtlasi vajalikuks kohustada Tallinna linna viivitamata koguma ja ette valmistama SF konkreetse füüsilise isiku eestkostjaks määramiseks vajalikke andmeid. Seadusliku aluseta ja põhjendamatu on avaldaja esindaja seisukoht, et SF isa VF eestkostjaks määramisega peab tegelema kohus või SFile riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seadusest tuleneb üheselt eestkoste asutuse – kohaliku omavalitsusüksuse – kohustus eestkoste seadmiseks vajalike ettevalmistuste tegemine, s.h. vajalike andmete kogumine ja isiku eestkostjaks määramise ettepaneku tegemine. PkS § 93 lg 1 kohaselt võib avalduse eestkostja määramiseks esitada üksnes eestkosteasutus või isik ise. Tallinna linna kohustuste seadusest tulenevate ülesannete täitmata jätmist ei õigusta avaldaja esindaja kohtuistungil antud selgitus, et eestkostetavaid on Tallinna linnas palju ja kõikidega ei jõua tegelda. Eeltoodu alusel kohus määrab Tallinna linna S Feestkostja ülesandeid täitma
lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks, kuid mitte kauemaks, kui SFile eestkostja määramiseni. Eestkoste seatakse SF kõigi asjade ajamiseks ja lugeda SF valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
lg-te 6 ja 7 kohaselt kohus teatab eestkostja määramisest valijate nimekirja pidavale asutusele ja asutust, kus eestkostetavat kinni peetakse. Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.