Obsah (6)

§ 101§ 8§ 6§ 7§ 113§ 94

2-06-30916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu

§ 101lg 1 p-s sätestatud hinna alandamist.

Kostja leiab, et mõistliku suurusega teenustasuks kalendrikuu eest on ühe tunni eest võetav töötasu. Seega esitatud arve nr 52399 ja nr 53102 osas oleks mõistliku suurusega teenustasuks kokku 920.40 krooni. Nimetatud summa tasumisega kostja nõustub. Kohtuistung

1. Kohtuistungil 23.04.
2. a jääb hageja esindaja täpsustatud nõude juurde. Hageja esindaja leiab, et juhul kui kostja arvet ei aktsepteerinud, oleks pidanud kostja hagejat teavitama. Seda kostja ei teinud. Kusjuures vahepealne suhtlus poolte vahel oli positiivne. Hageja sai aru, et kostja maksab arved ära. Hageja esindaja leiab, et kostja ei ole käitunud heas usus. Hageja ja 2 kostja on kokku leppinud teenuse mahus ja hinnas, suuri kõikumisi selles osas pole olnud. Kostja oleks võinud alati lepingu lõpetada, kui ta hageja teenuseid ei soovinud. Kostja esitas oma vastuväited arvetele neli kuud pärast arvete tasumise tähtaja möödumist.
3. Kostja esindaja seletuse kohaselt oleks kostja võinud kiiremini reageerida, kuid reageerimata jätmine ei tähenda, et kostja ei võiks enam vastuväiteid esitada. Kostja esindajatel olid suvekuudel välislähetused ja reisid. Pärast seda kui nad olid töömahtusid uurinud, esitasidki vastuväited, et nad ei tunnista arveid. Küsimus on selles, et kas reaalselt tehti niipalju tööd, kui arvete peal kirjas on. Kostja leiab, et ühes kuus on reaalne töömaht üks tund ning selle eest on kostja nõus tasuma.
4. Hageja esindaja seletuse kohaselt on hageja esitanud tõendid selle kohta, kui palju tööd on tehtud. Lepingu p 2 annab ülevaate osutatud raamatupidamisteenusest. Kohtu põhjendused
5. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenuseid 21.11.
7. a sõlmitud lepingu (tl 6-10, 41-45) alusel. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata 29.02.
8. a väljastatud arve nr XXX summas 3 911.70 krooni, 31.03.
9. a väljastatud arve nr XXX summas 4 003.74 krooni ja 27.04.
10. a väljastatud arve summas 3 359.46 krooni (tl 11-13). Kostja ei eita arvete tasumata jätmist. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et arved on ebaselged ja kajastavad ebamõistlikult suurt töömahtu.
11. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kostja on jätnud põhjendamatult temale esitatud arved tasumata.

RakS § 12 lg 1 kohaselt enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

§ 8

järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus leiab, et kostjale esitatud arved ei ole ebaselged, arveid tuleb vaadelda koos pooltevahel sõlmitud lepinguga ning hagejal ei ole kohustust igakordselt arvesse ümber kirjutada lepingu p 2.3. sisalduvat. 14. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole arveid tasumata jättes käitunud heauskselt.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtule on esitatud OÜ juhatuse 28.08.

1. a otsus (tl 64), mis saadeti hagejale 20.09.
2. a (tl 65). Samas nähtub arvelt nr 52399, et maksetähtaeg oli 14.03.
3. a. Seega on kostja võtnud hagejalt 6 kuu jooksul vastu raamatupidamisteenust, soovimata selle eest tasuda. Kohus ei pea veenvaks kostja põhjendusi, mille kohaselt esitati oma vastuväited hilinenult seetõttu, et
4. a suvel olid kostja juhatuse liikmed hõivatud välisreisidega.

§ 7

lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kostja juhatuse liikmetel oli võimalus leping hagejaga üles öelda juba märtsis

1. a, juhul kui nad leidsid, et teenus ei vasta soovitule. Pooltevahelisest e-meili vahetusest (tl 46-47) nähtub, et kostja ei andnud hagejale veel juulikuus
2. a millegagi mõista, et raamatupidamisteenust enam ei soovita või esineb osutatud teenuses puudusi.
3. Kostja leiab, et raamatupidajal kulub poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks igakuiselt üks tund ning selle eest on kostja nõus tasuma. Kostja hinnangul on hageja jätnud tõendamata osutatud teenuse mahu ning kulunud aja. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on esitanud tööaja 3 spetsifikatsioonid (tl 70-76), mis tõendavad tehtud tööde mahtusid, poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli töötundide arvestuse pidamise õigus hagejal. Kohus leiab, et kostja on asunud ekslikule seisukohale, et finantsraamatupidamise teenus kujutab endast ainuüksi laekumiste ja maksete sisestamist raamatupidamisprogrammi (tl 56, 60-63, 81-90). Kostja ei ole kohtumenetluses esile toonud ühtki lepingu p 2.
4. fikseeritud tööülesannetest, mille hageja raamatupidaja oleks jätnud täitmata. Tulenevalt lepinguvabaduse ning privaatautonoomia põhimõttest on lepingud siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on endale kohustusi võtnud vabatahtlikult, igaühel on võimalus otsustada, mis tingimustel leping sõlmida. Kohus nõustub hagejaga selles, et tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest oleks kostjal olnud võimalik osta raamatupidamisteenust ka muudelt teenusepakkujatelt, ka kostja poolt soovitud tasuga 460.20 krooni igakuiselt. 16.

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagi esitamise ajaks 25.10.2006. a oli muutunud sissenõutavaks viivis summas 3 736.40 krooni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu punkt 4.4 järgi on pooled kokku leppinud viivises 0,1 % päevas, s.o. 36 % aastas tähtaegselt tasumata summast. Kostja tasus kohtumenetluse ajal hagejale 920.40 krooni, s.o. osa milles kostja tunnistab hageja nõuet. Selle summa ulatuses tuleb vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust hinna alandamiseks. Hageja osutas raamatupidamisteenust õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, täitmisena pakutu on vastu võetud. Kostja mingeid pretensioone raamatupidamisteenuse osutamise osas hagejale mõistliku aja jooksul esitanud ei ole.
3. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9 894.30 krooni, viivis 3 736.40 krooni ning viivis määraga 36 % aastas alates hagiavalduse esitamisest 25.10.
4. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtukulud
5. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses, s.h. riigilõiv summas 1 000 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4