) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. AMB’i sünnitunnistusega on tõendatud, et AMB’i (sündinud XXX.) vanemateks on TA ja A-LBn.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. 02.06.2006.a esitas hageja kohtule hagiavalduse XXX. sündinud tütre AMB’i ülalpidamise nõudes summas 3400 krooni kuus. Hageja keskmine palk AS on 3856,50 krooni. Hageja kasvatab lisaks tütrele üksi 10-aastast poega J-KF’i, kelle ülalpidamiseks lapse isa ei maksa kohtu kaudu välja mõistetud elatist. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma lapse ülalpidamiseks 3400 krooni kuus, kuna kostja on töövõimetuspensionär (töövõimekaotus 80 %) ning kostja saab pensioni 1015 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 2 Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda maksta tütar AMB’i ülalpidamiseks 3400 krooni kuus, mis ületab kolm korda selle summa, mis kostja töövõimetuspensionärina (töövõime kaotus 80 %), tegelikult ise saab ning mis on tõendatud Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna otsuse nr XXX otsusega, mis kehtis, kuni 31.08.2007.a. Kostja on kohtule esitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtte ambulatoorsest kaardist, mille kohaselt on ta alates septembrist 2006 keemiaravil hematoloogia osakonnas ning ravi kestab vähemalt 2007.a. jaanuaru lõpuni. Seega kohus järeldab, et tulenevalt kostja haigusest tema töövõime ei taastu kiiresti ja töövõimetuspensioni maksmist pikendatakse kas järgmise tähtajani või töövõime taastumiseni. Rahvastikuregistri andmetel on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last; 13 aastane poeg A ja 8 aastane tütar L (tlk. 24).. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad
§-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, võib kohus jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja, töövõime kaotus 80 % ulatuses, mille taastumine eeldatavalt võtab pikemat aega. Samuti on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist koolis käivat last. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole võimeline maksma tütar AMB’i ülalpidamiseks kuus 3400 krooni Kohus, tuginedes
6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine tütar AMB’i ülalpidamiseks summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Kohus märgib, et kuna poolte alaealine laps elab hageja juures, siis on hagejal võimalus pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole abi ja toetuse saamiseks lapse kasvatamisel ja lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks. .
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
MS § 138 lg. 1, § 144 lg. 1 ja § 163 lg. 1 sätestatu alusel jätta menetluskulud (kohtuvälised kulud) poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.