lg 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks tulnud hagejatel võtta ka teisi hinnapakkumisi, kuivõrd eksperthinnangust ei nähtu, et tööd tulnuks teha viivitamatult. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hagejate tehtud kulutused on põhjendamatult suured. Nimetatut tõendab kostja poolt kohtule esitatud OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumine, mille kohaselt garaaži katusetööd moodustavad eterniidi paigaldamisel 18 801 krooni ja tsinkpleki paigaldamisel 19 586 krooni. Hageja omapoolsete tõenditega nimetatut ümber ei lükanud. Seega lähtus kohus vajalike kulutuste hindamisel antud hinnapakkumisest. Kohus leidis, et vananenud katusekattematerjali eterniidi asendamine kaasaegse ja vastupidavama tsinkplekiga on põhjendatud ja mõistlik, 2
lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvestuse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte kohaselt on sätte eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud.
lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja vaidles nimetatule vastu
lg 4 alusel, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Kohus leidis, et üksnes paljasõnalise põhistamata vastuväite esitamine ei saa olla tasaarvestuse välistamise aluseks. Kohus asus seisukohale, et termin „vastuväide“ ei tähenda mitte üksnes kellelegi kuuluvat subjektiivset õigust, mille kasutamine välistab teise isiku nõude maksmapaneku, vaid tasaarvestatava nõude materiaalõigusliku eeldusena tuleb lähtuda tasaarvestatava nõude selgusest. Kostja nõude selgusele hageja vastuväiteid esitanud ei ole.
lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas ulatuses. Kuivõrd kostja tasaarvestuslik nõue ületab hageja nõuet kostja vastu, jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja nende poolt kantud menetluskulud. Hagejad leiavad, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Hagejad on seisukohal, et tööde viivitamatu teostamise vajadus tulenes eelkõige asja olemusest - tegemist oli katuse parandamisega, millise tööga kogu ehitise säilimise huvides ei saa viivitada. Kuna ekspertiisi tellija sellesisulist küsimust ei esitanud, siis ekspert katuse remondiga alustamise kohest vajadust (või selle edasilükkamise võimalust) oma vastuses ei puudutanud. Kohtu järeldus, et kuna ekspert ei avaldanud vastupidist arvamust, siis võib katuse remondiga viivitada, on meelevaldne ja nagu eelpool öeldud, vastuolus asja olemusega. Kulutuse mõistlikkuse üle otsustamisel ei saa lähtuda asjaolust, et enam kui neli aastat hiljem esitas kostja poolt leitud OÜ Hecton Ehitus hinnapakkumise, mis on töö ja materjali tegelikust maksumusest odavam. Hagejad, kes oma kaasomandi suurusest lähtuvalt pidid tasuma enam kui poole katuseparandusest, tegid konkreetsel ajahetkel ja turusituatsioonis enda ja seega ka kostja jaoks parima võimaliku valiku. Hagejad leiavad, et kohus on ebaõigesti tõlgendanud
lg 4 toodut, mille järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid selliselt nagu peaks pool, kelle vastu see nõue on esitatud, oma vastuväidet esitama analoogselt vastusega hagiavaldusele. Seadusandja ei nõua, et need vastuväited oleksid sisuliselt või õiguslikult põhjendatud, esitatud kirjalikult, olema tõendatud vms. Seaduse tekstist nähtub, et teisel poolel piisab vaid võimalusest vastuväidete esitamiseks. Antud juhul hagejate esindaja seda võimalust kasutas ja esitas oma sellekohase vastuväite kohtuistungil. Kui hagejad oleksid esitanud oma vastuväited neid sisuliselt ja õiguslikult põhjendades, oleksid sellega pidanud kaasnema spetsialisti arvamuse esitamine üüri suurusest, sellekohase ekspertiisi võimalik taotlemine, vastuväited ruumide ja kinnistu tegelikust kasutusest lähtudes, 3
lg 4 sätestatust oleks tasaarvestus võimalik vaid sel puhul, kui hagejad oleksid kinnitanud, et neil tasaarvestuseks vastuväiteid pole. Hagejatele jääb arusaamatuks kohtu väide, et
lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvelduse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte kohaselt on eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud. Antud juhul ongi tegemist just sellise nõudega. Hagejad on seisukohal, et nende nõue - kohaldada kostja tasaarvestuse suhtes aegumist, tuleb TsÜS § 146 lg 1 ja
Vastustaja seisukoht Gunda Rõivas ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.04.2007 otsus tuleb muutmata, kuid põhjenduste osas tuleb arvestada ringkonnakohtu täiendusi. Muuta tuleb põhjendusi osas, kus maakohus ei kohaldanud tasaarvestatavale nõudele aegumist. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega põhihagi osas, siis ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti leidnud, et vajalike kulutuste hindamisel tuleb lähtuda just OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumisest. Kohus leidis, et vananenud katusekattematerjali eterniidi asendamine kaasaegse ja vastupidavama tsinkplekiga on põhjendatud ja mõistlik, millest tulenevalt tuleb OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumisel lähtuda maksumusest 19 586 krooni, millest kostjal tuleks tasuda vastavalt tema osa suurusele kaasomandis 8704, 90 krooni. Hageja on kinnitanud, et katusetööde tegemiseks ta erinevaid hinnapakkumisi ei võtnud. Seega ei ole hageja tõendanud, et katuseremont maksumusega 27400 kr olnuks põhjendatud ja mõistlik. Ülaltoodu alusel on maakohus ka õigesti leidnud, et põhihagi kuulub rahuldamisele summas 8704,90 krooni. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kostja avaldus vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks põhjendatud ja esitatud kooskõlas
§-ga 197 lg 1. Hageja esitas tasaarvestusele vastuväite
Maakohus leidis põhjendatult, et üksnes paljasõnalise põhistamata vastuväite esitamine ei saa olla tasaarvestuse välistamise aluseks. Samuti ei tähenda „vastuväide“ mitte üksnes kellelegi kuuluvat subjektiivset õigust, mille kasutamine välistab teise isiku nõude maksmapaneku, vaid tasaarvestatava nõude materiaalõigusliku eeldusena tuleb lähtuda tasaarvestatava nõude selgusest. Kostja nõude selgusele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kaebuses leiab hageja samuti, et nõuete tasaarvestamise välistamiseks piisab vaid paljasõnalisest vastuväitest. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tasaarvestatava nõude selguse suhtes vastuväiteid esitanud. Nõue on esitatud piisavalt selgelt ja seetõttu on tasaarvestus lubatud. Hageja esitas tasaarvestatava nõude suhtes ka taotluse aegumise kohaldamiseks üldistel alustel (TsÜS § 146 lg 1). Maakohus leidis, et
lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui teise poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et tasaarvestatav nõue ehk aktiivnõue ei tohi olla aegunud. See on kooskõlas ka TsÜS-i 10.peatükis sätestatuga, mille kohaselt on rahaliste nõuete aegumise üldiseks tähtajaks 3 aastat. Kostja nõuetele kuni 26.10 2002 tuleb hageja taotlusel kohaldada aegumist. Seega saab tasaarvestada nõudeid, mis tekkisid kostjal hageja vastu alates 26.10.2002. 26.10.200231.08.2004, see on 7,8x15x22+18.90(5 päeva)=2592.90 kr. Alates 01.09.2004- 01.11.2005, see on 7,8x46x14=5023,20 kr. Seega kuulub 26.10.2005 tasaarvestuse avalduse alusel tasaarvestamisele kostja rahaline nõue hageja vastu summas 7616,10 kr. Tasaarvestatav nõue koosneb igakuulisest summast 358,80 kr kuus. 21.03.2007 korraldaval kohtuistungil kordas kostja avaldust tasaarvestuse teostamiseks ja palus hageja nõude summas 8704,90 kr tasaarvestada kostja üürinõudega (t.l.79). Seega osaliselt aegumise kohaldamine tasaarvestatava nõude suhtes ei muuda maakohtu lõppjäreldust, sest kostjal on olemas suurem rahaline nõue hageja vastu. Nõude selguse üle pole hageja maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses vaidlust tõstatanud. Seega apellatsioonkaebus lõppjäreldustes rahuldamisele ei kuulu. Kostja esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks osutatud õigusabi eest summas 1500,00 kr kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel. Arvestades TsMS §-s 61 lg 1 p. 1 sätestatud piirangut tuleb hagejalt välja mõista kohtukulud osutatud õigusabi eest summas 435,25 krooni. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.