1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning mõlemal vanemal on sama seaduse § 49 sätte kohaselt oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetes esinevate seisukohtadega hagiavalduses laste toidule, hügieenivahenditele, meelelahutusele ning riietele ja jalatsitele tehtavate kulutuste osas, mis on ka kohtu arvates mõnevõrra põhjendamatult suured. Samas aga tuleb arvestada, et laste kasvades need kulutused pidevalt suurenevad. Hageja igakuist töötasu (ca 10 000 krooni kuus) aluseks võttes on üksinda 2 alaealise lapse ülalpidamine kohtu arvates materiaalselt küllaltki keeruline. Kostja osalus lastele tehtavate kulutuste kandmises pole olnud seni just märkimisväärne – 10 500 krooni elatusraha kalendriaastas 2-le alaealisele lapsele. Kostja antud asjaolu asjas vaidlustanud ei ole. Seega on hageja põõrdumine oma elatisenõudega kostja vastu kohtusse igati õigustatud. Hageja alaealiste laste seadusliku esindajana on vanemana kohustatud kaitsma oma laste seaduslikke õigusi ja huve, seega tagama oma lastele nende ülalpidamiseks vajalike elatusvahendite olemasolu vajadusel ka õiguslike vahenditega. Kohtu arvates on õiglaseks ja põhjendatud elatise suuruseks 4 600 krooni kuus kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, aluseks võttes laste vanust ja nende aina kasvavaid vajadusi. Kostja puhul on tegemist noore teotahtelise mehega, kellel on vastava soovi korral ilmselt võimalik leida ka tulusamat teenistust, kindlustamaks oma laste ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemaolu. Kohtule teadaolevalt kostjal teisi alaealisi lapsi uuest kooselust sündinud ei ole ning tema elukaaslase lapse ülalpidamine ei ole kostja seadusest tulenev kohustus. Kohtu arvates nähtub kostja pangakonto väljavõttest (vt. tlk. 43 – 57) veenvalt asjaolu, et perioodil XXX– XXXo n kostja deebetkäive olnud 1 717 134.56 krooni ja kreeditkäive samal ajavahemikul 1 534 592.03 krooni. Kostjal on vaadeldava perioodi jooksul olnud võimalik anda äriühingutele ja füüsilistele isikutele erinevaid arvestavaid rahasummasid laenuks, kanda rahasummasid oma elukaaslase MU arvele, teha ühes päevas (XXX.) kulustusi summas 40 000 krooni jne. Samal ajal oma lastele on kostja maksnud elatusraha summas 10 500 krooni kalendriaasta jooksul. Kostja väide, et tema sissetulek töötasuna 2005.a. oli kokku 10 184.60 krooni, ei ole kostja pangaväljavõtet aluseks võttes kohtu arvates usaldusväärne, sest kostja väidetavad sissetulekud töötasu näol ei ole ilmses vastavuses tema tegelike materiaalsete võimaluste ja tema eluviisiga. Seega kostja väide, et ta elab võlgu, kuna tal puudub sissetulek, on kohtu arvates ainetu.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatis summas 4 600 krooni kuus kahele alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista alates 01.08.2006.a. ning tagasiulatuvalt perioodi eest XXX– XXX kogusummas 55 200 krooni, millest tuleb arvata maha kostja poolt tasutud 10 500 krooni, so. summas 44 700 krooni. Tulenevalt seaduse mõttest on mõlemad vanemad vastutavad oma alaealiste laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise kohustuse täitmise eest ning lastest lahus elaval vanemal on eelkõige just materiaalselt võimalik osutada igakülgset hoolitsust ja abi oma kasvavatele lastele, tagamaks omalt poolt vajalikud eeldused nende igakõlgseks arenguks.
4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seonduvalt asjaoluga, et hageja maksab saadavalt elatusrahalt kui tulult ka tulumaksu seaduses sätestatud määras, jääb hagejale kostjalt väljamõistetavast rahasummast laste ülalpidamiskulude kandmiseks reaalselt (4 600 krooni – 22 % tulumaksu summas 1012 krooni) 3 588 krooni kohtuostsuse tegemise aja seisuga. Kõike eeltoodut aluseks võttes hindab kohus kostja vastuväiteid osaliselt kui asjasse mittepuutuvaid ja jätab need tähelepanuta kui õiguslikult põhjendamatud. Kostja vastuväidetes sisalduvad seisukohad annavad kohtule pigem alust arvata, et kostja soovib igati kõrvale hoida talle kui vanemale seadusega pandud kohustusest ülal pidada oma alaealisi lapsi. Kostja kanda tuleb jätta kohtukulud riigilõivuna ning välja mõista need riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Hagi rahuldatud osaliselt. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 24.09.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.