KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ele Liiv ja Iko Nõmm Otsusese tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-11101 Tsiviilasi G.S hagi R.S vastu abielu lahutamiseks ja lastele elatise saamiseks ning R.S vastuhagi G.S vastu laste elukoha määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- aprilli
- a. osaotsus laste elukoha määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.S apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober
- a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant R.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Vastustaja G.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv. Rünno Roosmaa Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), kelle kohus kaasas kolmanda isikuna; esindaja Eda Mirk Kolmandate isikutena kaasatud lapsed I. S (IK xxxxxxxxxxx) ja I. S (IK xxxxxxxxxxx), neile kohtu poolt TsMS § 219 lg. 2 alusel määratud esindaja adv. Avo Pärmann RESOLUTSIOON:
- Jätta muutmata Pärnu Maakohtu
- aprilli
- a. osaotsus R.S vastuhagis G.S vastu laste elukoha määramiseks.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 2 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- mail
- a. esitas G.S Pärnu Maakohtusse hagi R.S vastu abielu lahutamiseks ja lastele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud x. oktoobril xxxx. a. ja sellest on xx. juulil xxxx. a. sündinud tütar I ning x. septembril xxxx. a. tütar I. Poolte abielu kulges õnnelikult, kuni kostjal tekkis abieluväline suhe. Seetõttu lõppes
- a. kevadel poolte abielu. Sellest ajast ei ole kostja lapsi rahaliselt toetanud ning on kinnitanud, et ei kavatsegi seda teha. Hageja palus lahutada poolte abielu ja mõista kostjalt välja elatis kummalegi lapsele summas 2000 krooni. Kostja vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- juunil
- a. esitas R.S vastuhagi G.S vastu laste elukoha määramiseks. Vastuhagiavalduse kohaselt elavad pooled kahetoalises korteris, lapsed elavad koos vanematega, kusjuures tütar I isa toas ja tütar I ema toas. Kostja (vastuhagis hageja) R. S palub jätta lapsed tema kasvatada, kuna tema varaline seisund võimaldab paremini tagada laste heaolu, turvalise kodu ja laste vajaliku arengu. Kostja ja vanema tütre vahel on väga lähedased suhted, seetõttu soovib laps elada isa juures. Laste vahel on tihe side, seetõttu soovib R. S kasvatada neid koos võrdväärsete pereliikmetena. Hageja G. S laste kasvatamisega ei tegele, käitub nende juuresolekul agressiivselt. Hageja käitub laste suhtes hoolimatult ja annab lastele halba eeskuju. Hageja (vastuhagis kostja) vastus G.S vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta lapsed enda kasvatada. Emana suudab ta tütarlastele tagada parima vajaliku hoolitsuse ja armastuse. Vanema tütre soovi isa juures elada on mõjutanud isa ja isapoolne vanaema. Pärnu linna seisukoht Pärnu linna (Pärnu linnavalitsuse kaudu) arvamuse kohaselt on laste elukoha määramisel oluline, et lastel säiliksid isiklikud suhted ja kontaktid mõlema vanemaga. Pooled elavad lõplikult lahus
- a. maist – juunist, kuid ka
- a. oli perioode, mil kostja elas perest lahus. Mõlemad lapsed on elanud pidevalt ema juures. Arvestades I vanust, peaks tema elukohaks jääma ema elukoht. Koolieelses eas lapsele on oluline kindel elurütm, ema hoolitsus ja suhted temaga ning püsiv kodu ja kindlustunne. I. S on 11-aastane, seaduse kohaselt tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse sooviga. I. S on eestkosteasutusele elukoha küsimuses teatavaks teinud oma soovi elada isa juures. I.S ja I.S esindaja seisukoht Lastele määratud esindaja leiab, et lapsed ei peaks oma senisest elukohast lahkuma ja isa juurde elama asuma. Lapsed tahavad koos elada ja oleks pretsedenditu, kui tütarlapsed võetaks ema juurest ära. Vanem tütar suhtus pooldavamalt isa juures elamisse, aga lapse arvamus ei ole otsustav, oleks siis, et ema suhtuks temasse halvasti. Lapsed puutuvad rohkem kokku vanaema kui isaga. Abielu lahutamise osaotsus
- aprilli
- a. osaotsusega lahutas Pärnu Maakohus poolte abielu. Otsuse kohaselt võttis kostja hagi abielu lahutamiseks õigeks. Esimese astme kohtu vaidlusalune osaotsus 3
- aprilli
- a. osaotsusega jättis Pärnu Maakohus R.S vastuhagi rahuldamata ja määras laste I. S ja I. S elukohaks nende ema G.S elukoha. Otsuse kohaselt tuleb lähtuda alljärgnevatest asjaoludest: lapsed on naissoost ja peaksid jääma saamasoolise isiku juurde ehk laste ema juurde; lapsed on õed ja nende lahutamine pole võimalik, eetiline ja otstarbekohane, sellega saab olema häiritud laste heaolu ja psüühika; elukoha vahetus põhjustab igal inimesel stressi, eriti lastel; korvamatut kahju laste ja nende ema psüühikale ja närvikavale tekitab ema ja laste lahutamine; laste elukoha muutusega lõhutakse laste tavapärane elukorraldus – laste ema elukoha kõrvalkorteris samas trepikojas elab laste vanaema, kes ajal, kui laste vanemad on tööl, hoolitseb laste eest, elukoha muutumisel on selline elukorraldus raskendatud; hageja elukaaslane kasvatab samuti ühte last ja hageja laste lisandumisel võidakse hageja elukaaslase poolt hakata vahet tegema oma ja võõraste laste vahel (nn. võõrasema sündroom); isa lahkus perekonna juurest oma uue elukaaslase juurde, millega tekitas nüüd lahendamist vajava probleemi; eestkosteasutus on andnud arvamuse, et noorem laps tuleks jätta ema juurde ja kuna lapsi lahutada pole eetiline, tuleneb eestkosteasutuse arvamusest, et lapsed tuleks jätta ema juurde. Arvestada ei saa vanema lapse I. S arvamusega asuda elama isa juurde. Vesteldes kohtuga polnud laps eriti kindel oma soovis ja ei kinnitanud kohtu veendumust oma soovi tegelikkuse osas. Peale lapse soovi peab arvestama ka ülaltoodud asjaoludega. Lapsed ei tohi kannatada poolte elukorralduse muutuse tõttu. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja (vastuhagis hageja) maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega määrata laste elukohaks isa elukoht. Kaebuse kohaselt on kohus tuvastanud asjaolud, mis võimaldavad vastuhagi rahuldada. Mingit takistust ei ole selleks, et isa kasvataks oma naissoost lapsi. Kui vastustaja nõustuks apellandi ettepanekuga, mille kohaselt poolte ühisvara jagamise tulemusena jääks kahetoaline korter apellandile ja vastustaja saaks apellandi ema ühetoalise korteri, siis säilitaksid lapsed tavapärase elukorralduse ja suhtleksid ka emaga samamoodi või niipalju, kui see oleks võimalik. Vastustaja on niisugusest ettepanekust keeldunud. Isa elukaaslane saab lastega hästi läbi, lapsed käivad tema juures tihti. Ka temal on 8aastane tütar, mis teeb nii laste omavahelise kui kasuemaga suhtlemise kergemaks. Poolte vanemal tütrel on probleemid nägemisega, apellant ja tema elukaaslane tegelevad palju lapse taastusraviga. Vastustaja hooletuse või teadmatuse tõttu jäi I rehabilitatsiooniplaan vormistamata ja seetõttu lapsele pensioni väljamaksmine peatus eelmise aasta septembrist. Apellant oli sunnitud sellega ise tegelema vaatamata sellele, et pensioni saab kätte lapse ema. Apellant püüdis kahe aasta jooksul säilitada abielu, kuid naine ei soovinud kokku leppida ja taotles abielu lahutamist. Lahutuses on süüdi mõlemad abikaasad ja vastustaja oma käitumisega tekitas teatud probleemi. Lapsed on õed ja nende lahutamine ei ole eetiline ega otstarbekohane, seega tuleb mõlemad tütred jätta isa kasvatada. Arvesse tuleb võtta laste huvisid ja aluseks tuleks võtta nende soovid. Arusaamatuks jääb, mille põhjal kohus leidis, et I ei olnud oma soovis isaga elada eriti kindel. Seda soovi on laps väljendanud korduvalt erinevatele isikutele. Laste igapäevase kasvatamisega tegelevad isa, tema elukaaslane ja isapoolne vanaema. Lapsed on tavaliselt rohkem aega vanaema korteris, kus mängivad, söövad, teevad koolitükke, kohtuvad isaga. Lapsed saaksid säilitada endise elukorralduse, kuna apellandi ema, kes elab kõrvalkorteris, saaks ka edaspidi laste eest hoolitseda. Praegu lapsed elavad ema juures ja ema on püüdnud mõjutada laste soovi isa ja tema emaga suhtlemiseks. Last, kes on võimeline oma arvamust avaldama, ei ole õige sundida kohtulahendi alusel elama vanema juures, kelle juures ta elada ei soovi. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 4 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu osaotsuse tühistamiseks. Pooltel on kaks tütart: maakohtu otsuse tegemise ajal 11-aastane olnud I ja 5-aastane I. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsed on seni elanud koos emaga pooltele ühiselt kuuluvas korteris, samal ajal kui isa on senisest kodust lahkunud ja asunud elama uue elukaaslase juurde. Nii elavad asjaosalised juba rohkem kui aasta (
- a. aprillist). Enne seda elasid pooled koos ja kasvatasid oma lapsi ühiselt. Eestkosteasutus on välja selgitanud, et hageja hoiab kodu puhta ja korras, et lastel on olemas magamiskohad ja õppimiskoht ning muu eluks vajalik. Kostja ei ole esile toonud mingeid asjaolusid, millest võiks järeldada, nagu ei saaks ema laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamisega hakkama. Samuti ei ole kostja tuginenud asjaoludele, mis tingiksid laste senise elukorralduse muutmise. Niisuguseks elukorralduse muutmiseks peaksid olema tõsised põhjused, sest see põhjustaks lastele üleelamisi, mingeid niisuguseid tõsiseid põhjusi ei ole kostja aga nimetanud. Pealegi on poolte noorem tütar kõigest 5-aastane, tal on kõneprobleem, mille tõttu ta külastab lasteaias logopeedilist rühma, ja tema suhted emaga on soojad ning sõbralikud. Arvestades lapse iga ja kõneprobleemi, võiks sellele lapsele emast lahutamine ja senise harjunud elukorralduse muutmine mõjuda eriti halvasti. Ka peaks laste, seda enam samast soost laste lahutamiseks olema eriline põhjus. Kaebuses on ka apellant leidnud, et lapsi ei ole õige lahutada. Asjaolu, et laste isa on leidnud endale uue elukaaslase, peaks poolte ühiste laste elu mõjutama niivõrd vähe kui võimalik. Lisaks sellele ei võimaldaks kostja enda praegused elutingimused lapsi enda juurde võtta: kostja elab oma elukaaslase ühetoalises 33 m2 suuruses korteris (mis nüüdseks on ümber ehitatud nii, et köögist on tehtud tuba ning kööginurk paikneb teises toas) koos elukaaslase ja tema 8-aastase tütrega. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei ole poolte ühiste laste elama asumine sellesse korterisse ruumipuudusel mõeldav. Kaebuses on kostja oma kavatsetava elukorralduse seadnud sõltuvusse sellest, et poolte ühisvaraks olev korter jäetaks ühisvara jagamise tulemusena talle, siiski on ühisvara jagamise protsess pooleli ja see, kuidas ühisvara tegelikult jagatakse, ei ole praeguseks teada. Mingeid muid plaane kostja oma elu ümberkorraldamiseks seoses laste enda juurde võtmise sooviga kaebuses avaldanud ei ole. Kolleegium leiab, et kostja ei ole oma võimalusi realistlikult kaalunud. PkS § 58 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Sellest järeldub, et kohtul on küll kohustus lapse sooviga arvestada, kuid see soov ei ole kohtule siduv: vaidlus tuleb lahendada lapse huvidest lähtuvalt. Lapse soov ja tema huvid ei ole alati kooskõlas. Seadusega kooskõlas ei ole apellandi väide, nagu tuleks pooltevaheline vaidlus laste elukoha üle lahendada laste soovidest lähtudes. Eespooltoodud põhjendusel leiab kolleegium, et poolte ühiste laste huvides on, et nende elukohaks oleks nende ema elukoht. Asjaolu, et poolte vanem tütar I on avaldanud soovi elada koos isaga, ei anna alust teistsugusele järeldusele. Lisaks muudele, eespool käsitletud asjaoludele tuleb arvestada sellegagi, et soovides elada isaga, on I samas soovinud elada koos õega, kellega tal on südamlik suhe. Taotledes Ii soovi arvestamist, ei ole apellant arvestanud muude, eespoolkirjeldatud asjaoludega. Nii eestkosteasutus, kelle kohus kaasas vaidlusesse PkS § 59 alusel, kui kohtu poolt lastele nende huvide kaitseks määratud esindaja on andnud arvamuse, mille kohaselt poolte ühiste laste elukohaks tuleks määrata ema elukoht. Ele Liiv Iko Nõmm Malle Seppik