Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on KI vanemliku hoolitsuseta laps. K elab alates 2004.a. septembrikuust oma bioloogilise isa ema ZV juures, sest tüdruku ema, JI, ei ole suuteline täitma vanema kohustusi lapse suhtes. JI on ajavahemikus XXX sünnitanud kokku 7 last ning neist mitte ühegi kasvatamisega pole ta toime tulnud. Harju Maakohtu 20.02.2007.a. kohtumääruse alusel võeti JI´lt vanemaõigused XXX sündinud kaksikutelt laste V ja M ´i suhtes. Sama kohtumääruse alusel võeti emalt ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta alaealised tütar K ja poeg L . Väljakujunenud olukorra tekkimist soodustas kindlasti JI suutmatus ning ükskõiksus enda ja oma laste elu korraldamisel. Laste ema pole viimased 5-6 aastat omanud alalist töökohta ning alates 2005 aastast puuduvad tal ka ametlikult kehtivad dokumendid, sh elamisluba. Samuti ei ole JI eitanud narkootiliste ainete tarvitamist erinevatel ajaperioodidel. JI´t on varem kohtulikult kolmel korral karistatud KrK § 139 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 järgi. Viimati mõistis Harju Maakohus talle kuus kuud vangistust. Lasnamäe Linnaosa vanema korraldusega on alaealise KI riiklikud peretoetused määratud Z V . Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja ZV vahel sõlmiti lapse perekonnas hooldamise leping vastavalt millele hooldaja osutab lapse perekonnas hooldamise teenust võttes oma perekonda hooldada alaealise KI. esitas ZV sooviavalduse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale enda määramiseks KI´le eestkostjaks, millises LV toetab oma abikaasa soovi lapsele eestkostjaks määramisel. Z ja LV on mõlemad pensionärid. Vaatamata eale on mõlemad tegusad ja toimekad ning neil on kindel soov ja tahe kasvatada Kt täisealiseks saamiseni. ZV on näidanud end lapse huvide eest seisva, hooliva ja hoolitseva inimesena. Perekond on majanduslikult kindlustatud. Nad omavad 3-toalist korterit. Selles elavad peale K, Z ja viimase abikaasa veel nende vanem poeg koos elukaaslasega. Lapsele on tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Tüdruku kasutada on omaette tuba, mille sisustamisel on arvestatud sellega, et laps saaks kooli mineku tõttu omaette õppimiskoha. Vanavanemate ja onu pere suhtumine Ksse on hell ja hoolitsev. Vanavanemate poolt korraldatuna on tüdruku igapäevane elu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Lasnamäe Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et ZV on lapsesse suhtumise ja kasvatamisega täitnud vanaema kohustusi ja ta soovib seda seadustada. Eelkõige on vajalik alaealisele elamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja võimalikud asjaajamised lapse huvide kaitseks. Alaealine, kes oma ea tõttu on piiratud teovõimega vajab kaitset oma õiguste teostamisel, samuti varaliste huvide kaitset. Selleks, et jätkata oma pojatütre kasvatamist ja abi osutamist, on avaldaja seisukohalt otstarbekas määrata ZV KIle eestkostjaks. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3, palub avaldaja määrata alaealise KI´le eestkostjaks ZV. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel ZV avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks KI eestkostjaks. Samuti oli ZV abikaasa nõus sellega, et last kasvatab vanaema. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. KI ema on jätnud vanemliku hoolitsuseta oma 5 last, mis näitab, et lapse ema ei ole suuteline oma laste eest hoolt kandma. Esindaja leiab, et lapse jaoks on stabiilne ja turvaline ning lapse eale vastav kasvukeskkond V juures. Seal on tal omaette tuba, mis on sisustatud eakohaselt ja vajalikud asjad. Vanavanemate ja onu pere suhtumine tüdrukusse on hell ja hoolitsev. K käib kodulähedases XXX I klassis. Õppeedukus on hea. Samuti võtab K osa XXX peotantsu treeningutest. Ema külastas last viimati XXX aastavahetusel. Alates sellest ajast on ema asukoht nii lapsele kui vanavanematele teadmata. Esindaja leiab, et ZV on sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX koostatud sünniakti nr XX kohaselt on KI emaks JI. Isa kohta kanne puudub. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealise KI vanemate hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus laps, alaealine KI, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma vanaema ZV juures alates XXX aastast. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele KI´le eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud lapse vanaema ZV. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. ZV on avaldanud soovi hakata alaealise KI eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 49). Ärakuulamisel kohtus jäi ZV avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. ZV abikaasa on samuti nõus, et abikaasa lapselapsele eestkostjaks määratakse. Kohus last KI´t ära ei kuulanud, samuti lapse ema JI, kelle asukoht on teadmata. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning ZV soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise KI huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud vanemate hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud ZV, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et ZV, kes on täitnud alates 2004 aastast vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma XXX sündinud KI eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata KI eestkostjaks ZV, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Tulenevalt
lg 1 p 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses , kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et arvestades , et KI on 8 aastane, siis võib ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas 100 krooni. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse,
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.