Obsah (7)

§ 3§ 30§ 396§ 8§ 76§ 101§ 113

2-03-740/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-740/34 (endin

§-dest 8 lg 2, 30 lg 2 ja 76 lg 1 ja

1. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel XXXsõlmitud kirjalik laenuleping, mille alusel laenas hageja kostjale 265 000 krooni tagasimaksmise kuupäevaga mitte hiljem kui 01.06.2003 (tl 7-10). Lepingu esemeks olev summa on enne alla kirjutamist üle antud, mille fikseerib laenulepingu punkt
2. Laenu on kostja oma varaga (korter) taganud. Leping on kostja ja ta abikaasa poolt alla kirjutatud. Kokkulepitud ajaks kostja raha hagejale ei tagastanud ning vaatamata hageja nõudmistele, keeldus oma laenulepingulise kohustuse täitmisest. Vastavalt laenulepingu punktile 4 on kostja kohustatud tasuma viivist 0,2% tagastamata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas 11.08.2005 avalduse viivise väljamõistmiseks.
3. Hageja leiab, et kostja vastuväited on eksitavad. Kuna lepingu punktis 5 oli fikseeritud raha üleandmine, siis eraldi dokumendi vormistamiseks puudus vajadus. Hageja andis kostjale laenu sularahas. Hagejal olid rahalised vahendid laenamiseks olemas, mille kinnituseks esitas hageja korteri ostu-müügi lepingu koopia. Kostja väited, et ta raha ei saanud on alusetud, paljasõnalised ning tõendamata. Kostja on püüdnud hageja teadmata võõrandada laenu tagatiseks olevat eluruumi. Kostjal vastavalt sõlmitud laenulepingule puudus selleks õigus ilma hageja kirjaliku nõusolekuta.
4. Hageja vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata põhihagis nimetatud põhjendustel. Vastuhagis on kostja esile toodud asjaolud vastuolulised- summa 115 000 on kord laen, kord kahju. Jõustunud kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud tagastamata laen summas 150 000 krooni, seega tegemist ei saa olla kahjuga. Hageja selgituse kohaselt vaidlustatud laenulepingul ei ole puutumust varasemalt sõlmitud lepingutega. Kostja on ise esitanud tõendi nimetusega puudujääk ja aparatuuri remont, mis tõestab laenu saamist. Kostja võttis korduvalt laenu ka kolmandatelt isikutelt. Hageja ei ole kunagi väitnud, et laenulepingus nimetatud summa oleks kostjale üle antud teiste isikute juuresolekul. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue ja põhjendused
5. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt puudub hagejal sellise nõude esitamiseks õiguslik alus. Kostja ei väida, et ta pole vaidlusalusele lepingule allkirja andnud, kuid nimetatud summat ta saanud ei ole. Tegemist on rahatu laenulepinguga. Raha mittesaamist tõendab kostja abikaasa ütlustega. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu samadel põhjendustel, mis põhinõudele, et tegemist on rahatu lepinguga, seega hageja ei ole õigustatud nõudma viivist. Kostja leiab, et hageja nõue on pahatahtlik.
6. Kostja palub rahuldada vastuhagi ja mõista välja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu. 2 2-03-740/34 11.10.2004 esitas kostja vastuhagi vaidlusaluse laenulepingu tühisuse tunnustamiseks kui rahatu lepingu juhindudes TsÜS §-st 84 (tl 50-52). Vastuhagi jäeti 01.03.2005 määrusega läbi vaatamata. 01.09.2005 esitas kostja uuesti vastuhagi eelmärgitud nõudes (tl 95-98). Kostja leiab, et laenuleping on kehtetu algusest peale, kuna see oli rahatu, siis pole ka leping kunagi jõustunud. Kostja on varasemalt hagejale andnud võlatunnistuse 150 000 krooni kahju põhjustamise kohta. XXX laenulepingus märgitud summa 265 000 krooni sisaldab eelnimetatud summat, millele lisandus hagejalt saadav laen 115 000 krooni, mida hageja tegelikult ei andnud. Hageja andis suuliselt lubaduse võlakirju mitte kasutada. Hageja esitas 150 000 krooni saamiseks hagi kohtusse, mis on käesolevaks ajaks kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud. Kostja ei vaidlustanud kohtuotsust, kuid leiab, et mõlemad laenulepingud on olnud näilikud. Kostja leiab, et hageja selgitused raha üleandmise osas on vastuolulised. Kostja ja ta abikaasa tunnistasid võlga 265 000 krooni neile osutatud moraalse surve ja pettuse tagajärjel, mille ohvriks nad langesid. Tegelikult oli tegemist OÜ klubi „P ” kahjumiga. Kohtu põhjendused
7. Kohus, ära kuulanud kostja, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 7.

§ 3p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud venekeelse laenulepingu

1. novembrist 2002 summas 265 000 krooni (tl 7-10). Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kirjutas vaidlustatud lepingule ise alla pärast selle läbi lugemist. Poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja suhtes oleks kasutatud mingit sundi sh moraalset survet lepingule allakirjutamiseks nagu kostja on väitnud. Seega puudub alus eelmärgitud põhjendustel lepingu tühistamiseks.
2. TsÜS § 84 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetult rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 30

kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostjal on kõrgem haridus, mistõttu puudub kohtul alus kahelda selles, et kostja ei saanud aru tema emakeeles vormistatud lepingu sõnastusest st lepingu sisust. Lepingu punktis 5 kinnitatakse raha tegelikku üleandmist laenuandja poolt laenuvõtjale. Lepingus märgitu kohaselt kohustub kostja võla hagejale tagastama hiljemalt 01.06.2003. Lepingu punkti 6 kohaselt on laen tagatud kostja varaga. Kuna tegemist oli ühisvaraga, siis laenulepingu punkti 12 kohaselt kinnitas kostja abikaasa allkirjaga oma nõusolekut lepingus märgitud tingimustel laenu võtmist (tl 8 ja 10). Eeltoodud lepingule allkirja andmist kinnitas tunnistaja ST (endise perekonnanimega K ). Tunnistaja ütluste kohaselt ta luges enne lepingule alla kirjutamist selle läbi, raha üleandmist ta ei näinud. Tunnistaja selgitas, et ta usaldas oma abikaasat, kes käskis lepingule alla kirjutada. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema teada abikaasal vaja raha, et töötajatele töötasu maksta ja maksta kommunaalkulude eest klubis. Tunnistaja teada olevat kostja raha võtnud kassast. Kohus on seisukohal, et kostja kirjutades lepingule alla on tunnistanud varasemat raha saamist ja võtnud endale kohustuse raha tagastamise kokkulepitud tähtajaks. Kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu ja on lubanud kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on käsitletav võlatunnistusena

§ 30tähenduses.

3 2-03-740/34 Tuginedes

§ 396

lg-le 2, mille järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna, leiab kohus, et poolte vormistatud laenuleping on kooskõlas kehtiva seadusega. Seega laenulepingu vormistamine ei eeldanud raha üleandmist lepingu sõlmimise hetkel, mistõttu kostja vastuhagi laenulepingu tühistamiseks rahatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodut kinnitavad ka kostja enda selgitused ja tunnistaja ütlused, et raha oli vaja äriühingu majandustegevuseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja selgitused ei ole tõsiselt võetavad, et tegemist oli näiliku lepinguga, mida hageja lubas tulevikus mitte kasutada. Kui oleks tegemist kostja kirjeldatud lepinguga, siis jääb arusaamatuks miks pooled nägid vaeva sellise lepingu koostamise, vormistamise ja tunnistajalt allkirja võtmisega milleks hageja sõitis kostja elukohta Lasnamäele. Hageja põhistus rahaliste vahendite olemasolu kohta oli piisavalt veenev (raha saadud korteri müügist). 9.

§ 8

lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

§ 113

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu punktis 4 kokku leppinud viivise suuruseks 0,2% võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Viivitus on olnud üle 3 aasta. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivis kokku summas 504 000 krooni.

1. 19.02.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel on hagi tagamise abinõuna kohaldatud kostjale kuuluva korteriomandi suhtes vara käsutamise keelumärget, mis on sissekantud kinnistusraamatusse. Kohus tühistab hagi tagamise pärast jõustunud kohtuotsuse täitmist või hageja taotlusel täitmise läbiviimiseks. Menetluskulud
2. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas taotluse riigilõivu 28 000 krooni väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel ja hilisemalt nõude suurendamiseks kokku summas 28 000 kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka asja menetlemisel tehtud kulutused kokku 188,90 krooni, s.o posti kättetoimetamise kulu. Maire Lukk Kohtunik 4