2-05-7302 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-7302 (endine number 2-/35-12488/05) Tsiviilasi OÜ hagi MT(endise nimega K) vastu 2 948,12 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises Hageja OÜ registrikood XXX, asukoht XXX, volitatud esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur. Kostja MT(end. K ) isikukood XXX, elukoht XXX RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1; TsMS § 436, 440-442 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190 kohus o t s u s t a s:
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista MT’ilt OÜ kasuks 2 948,12 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) krooni kohustise täitmiseks.
- Välja mõista MT’ilt OÜ kasuks kohtukulud 427,41 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud AS (endine AS ) ja MT(endine K) XXXXXXmobiiltelefoniside liitumislepingu tähtajaga 18 (kaheksateist) kuud. 2 MT liitus XXXXXX teenuspaketiga ja sai enda käsutusse subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA
- Lepingu kohaselt kohustus MT mobiiltelefoni tagastama või tasuma selle väärtuse, juhul kui ta soovib lõpetada lepingu enne 1 (ühe) aasta möödumist selle sõlmimisest. AS lõpetas MT’iga sõlmitud liitumislepingu ennetähtaegselt. Hageja nõue ja seisukoht, väiteid kinnitavad tõendid Hageja nõuab kostjalt 1 474,06 krooni tasumist. Hageja väitel on kostjal AS-ga sõlmitud XXX lepingu alusel tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest 974,06 krooni ning hüvitamata subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 maksumus 500,00 krooni. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt ka viivise 1 474,06 krooni. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Hageja hinnangul nõustus kostja XXX liitumislepingut sõlmides XXX mobiilsideteenuste kasutamise tingimustega (edaspidi „tingimused“). Tingimuste järgi on kostja vastutav lepingujärgsete maksete (kõneteenused, kuutasud) nõuetekohase tasumise eest, samuti tasuma viivist maksetega hilinemise korral. Hageja väitel nähtub esitatud arvetest, et kostja on mobiilsideteenuseid tarbinud, kostjapoolsed väited teenuse halva kvaliteedi osas on tõendamata. Hageja leiab, et vastavalt lepingule tuleb kostjal lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tema käsutusse antud mobiiltelefoni maksumus hüvitada või mobiiltelefon tagastada, kuid kostja mobiiltelefoni ei tagastanud ning seega peab kostja hüvitama telefoni maksumuse. Hageja väitel omandas ta nõude AS ja nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: - - 12.02.2001 AS ja MT’i (endine K) vahel sõlmitud liitumislepingu; 01.03.1998 – 28.02.2001 kehtinud XXX mobiiltelefoniside kasutamise tingimused; liitumislepingu alusel kostjale esitatud järgmised arved: 12.10.2001 esitatud arve nr XXX summas 455,27 krooni (kuumaks ja osutatud kõneteenused), 12.11.2001 esitatud arve nr XXX summas 367,34 krooni (kuumaks ja osutatud kõneteenused), 12.12.2001 esitatud arve nr XXX summas 277,20 krooni (kuumaks ja osutatud kõneteenused), 12.01.2002 esitatud arve nr XXX summas 44,99 krooni (kuumaks), 12.02.2002 esitatud arve nr 2684832 summas 104,99 krooni (kuumaks ja teenuse peatamismaks), 27.03.2002 esitatud arve nr XXXsummas 724,96 krooni (kuumaks ja leppetrahv telefoni eest); 17.01.2002 lepingu lõpetamise teate, 20.04.2005 teatise nõude loovutamise kohta hagejale. Hageja on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Kostja vastus ja seisukoht, väiteid kinnitavad tõendid Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja kui nõude omandajaga ei ole võimalik vaielda võlgnevuse sisu üle, lisaks on hageja nõue kostja hinnangul tõendamata – lisatud arved võlgnevuse olemasolu ei tõenda. Kostja väitel ei ole ta kunagi keeldunud AS arvete tasumisest; probleemid olid mobiiliside halva kvaliteediga; ta esitas AS-le pretensiooni koos tasaarvelduse nõuetega. Nõudeid ei rahuldatud, tekkis võlgnevus ja AS lõpetas lepingu. Kostja selgitas, et viis peale AS poolset lepingu lõpetamist subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 teeninduspunkti, kuid telefoni ei võetud vastu ja nõuti selle maksumuse hüvitamist; telefon on kostjal alles ja ta on nõus selle tagastama. Kostja sõnul ei ole tal AS esitatud pretensioonid teenuse halva kvaliteedi suhtes säilinud. Viivisenõuet kostja ei tunnista põhjusel, et hageja põhinõue on alusetu, samuti on nõude esitamisega põhjendamatult viivitatud. Kostja hinnangul ei allkirjastanud ta lepingu sõlmimisel ühtegi dokumenti, mis kohustaks teda subsideeritud telefoni eest tasuma leppetrahvi. 3 Kostja on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS ja kostja on sõlminud tähtajalise lepingu, millest on tekkinud kohustis; lepingu lahutamatuks lisaks on XXX mobiilside kasutamise tingimused (edaspidi „üldtingimused“). Üldtingimuste p. 4.1.2 ja p. 7.4 järgi kohaselt kohustus kostja osutatud teenuste eest tasuma 15 päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Kostja põhjendab lepingu alusel esitatud arvete mittetasumist mobiilsidelevi halva kvaliteediga. Kostja väitel esitas ta mobiilsideoperaatorile sellekohaseid pretensioone. Kostja ei ole oma väiteid AS-i poolse lepingurikkumise kohta tõendanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid; kohus ei saa otsuse tegemisel lähtuda tõendamata, paljasõnalistest väidetest. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et teise lepingupoole kohustuste võimalike rikkumise korral tuleb valida kohased õiguskaitsevahendid ning olla nende kasutamisel ja oma õiguste kaitsmisel järjekindel. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et kostja on tarbinud kõneteenuseid, vaidlust ei ole selles, et kostja jättis arved osaliselt tasumata. Seega on hageja nõue kostja poolt tasumata kõneteenuste osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS lõpetas tähtajalise liitumislepingu ennetähtaegselt kostja võlgnevuse tõttu. Vastavalt üldtingimuste p. 5.1.7 on teenuse osutajal õigus sulgeda alaliselt XXX mobiiltelefoniside juhul kui kostja ei täida lepingust tulenevat mistahes kohustust, kusjuures kostja on kohustatud tasuma kõik tasud ka sulgemise perioodi eest; p. 7.1.2 järgi tuleb kostjal maksta lepingujärgsed kuutasud lepingu tähtaja järelejäänud osa eest juhul, kui liitumisleping lõpetatakse põhjusel, et kostja ei ole tasunud õigeaegselt lepingu alusel tasumisele kuuluvaid makseid. Seega on hageja nõue kuutasude ja teenuse peatamismaksu osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt ka subsideeritud mobiiltelefoni NOKIA 5110 maksumuse hüvitamist. Liitumislepingu kohaselt sai kostja oma käsutusse mobiiltelefoni, mille kostja pidi tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama või hüvitama selle maksumuse vastavalt üldtingimuste p. 4.1.
- Kostja väitel üritas ta mobiiltelefoni tagastada, kuid seda ei võetud tagasi. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Hageja on esitanud nõude telefoni maksumuse osas, hageja ei ole esitanud nõuet telefoni tagastamiseks. Seega tuleb kostjalt vastavalt lepingule välja mõista hüvitis mobiiltelefoni eest. Kohus leiab, et nõude loovutamine ei välista hagi rahuldamist. AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel. VÕS §-de 164 lg 2, 171 lg 1 järgi astub nõude loovutamise korral uus võlausaldaja senise asemele ja võlgnikul on uue võlausaldaja vastu õigus kasutada ka kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja suhtes. Kostja on nimetatud õigust kasutanud, kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga (viivis), üldtingimuste p. 7.4 kohaselt kohustus kostja maksma tähtajaks tasumata summadelt 0,5% viivist tasumata summalt alates arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Seega põhineb viivis 4 lepingul. Kohus leiab, et arvestades kostjapoolset viivituse kestust on hageja poolt nõutav viivisesumma mõistliku suurusega. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 280,00 krooni ja õigusabi eest 147,41 krooni. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 427,41 krooni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik