2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku e võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja
Sama seaduse § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nõue tasu saamiseks platsi kasutamise eest tuleneb rendilepingust, seega järeldab kohus, et poolte vahel on TsÜS § 5 ja
lg 1 ja
Kostja vaidlustas oma kohustuse vaid seetõttu, et lepingu ese ei kuulu hagejale, mistõttu on kostja arvates leping tühine. Kooskõlas TsMS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
lg 1 sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei sõltu rendilepingu kehtivus sellest, kellele asi kuulub või kes on asja või eseme omanik ning kostja väited rendilepingu tühisusest on asjakohatud. Lisaks eelpool märgitule on hageja ka tõendanud, et ta on saanud Riigivaraameti 29.01.1992 riigivara munitsipaalomandusse andmise aktiga 20/2005 ja selle lisaga - plaaniga vaidlusaluse XXX. km asfaltplatsi õiguslikul alusel oma kasutusse. Nimetud põhjendustel puudub kohtul vajadus anda hinnang nii kostja poolt esitatud ehitusloale, väljavõttele ehitiste registrist, hageja poolt kohtule esitatud teistele kohaliku omavalitsuse korraldustele ning kohaliku omavalitsuse (Kommunaalamet) asutuste kirjadele. TsÜS § 89 järgi on näilik tehing tühine ning TsÜS § 83 alusel on tühine seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisti ning kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja ei esile toonud TsÜS § -des 83 ja 89 sätestatud asjaolusid, ja seadusest ei tulene, et rendileping tuleks sõlmida teatud vormis, mida oleks rikutud ja mille tulemusel näeks seadusandja ette tagajärjena tehingu tühisuse, on kostja väited lepingu tühisusest alusetud ning seega oli vaidlusalune leping nr XXX kehtiv vastavalt selles sätestatud tähtajal XXX. Kooskõlas
lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 järgi siis kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist.
järgi kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai eseme enda kasutusse, on aga jätnud oma rendi maksmise kohustuse täitmata ning et tal on võlg hageja ees, siis on ta rikkunud lepingust tulenevat rendimakse kohustust ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt
Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista Tallinna linna kasuks 131551,20 krooni. Kostja väited hageja soovist lõpetada tema majandustegevus ning väited võimaliku kriminaalasja algatamisest, ei oma vaidluses tähtust, kuivõrd ei vabasta lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja seega puudub kohtul vajadus anda hinnang kostja poolt esitaud väärteoasjas tehtud protokollile, otsusele ja halduskohtusse esitatud kaebustele, millest viimased ei ole oma olemuselt ka tõenditeks ja millele kohus juhtis ka menetluses kostja tähelepanu (lk 52). Kohtukulud Juhindudes TsMS RakS § 3 kohaldab kohus kohtukulude jaotamisel kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2006. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise tasutud riigilõiv 8000 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.