2-06-28461/2

2-06-28461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märtsil 2007.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-28461 Tsiviilasi TGu (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi VGu (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks summas 2 200 krooni kuus ning tagasiulatuvalt 2 kuu eest enne hagi esitamist kogusummas 3 000 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TG; kostja VG, kohtuiatungile ilmumata, mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kohtuistungi toimumise aeg
5. 2007.a. RESOLUTSIOON Rahuldada TGu hagi VGu vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks summas 2 200 krooni kuus alates hagi esitamisest 09.10.2006.a. ning tagasiulatuvalt 2 kuu eest enne hagi esitamist kohtule kogusummas 3 000 krooni. Välja mõista VGult TGu kasuks igakuiselt elatusrahana 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus kuni XXX sündinud tütar NGu täisealisuseni XXX alates hagi esitamisest kohtule . Välja mõista VGult TGu kasuks tütar NGu ülalpidamiseks elatusraha kogusummas 3 000 (kolm tuhat) krooni tagasiulatuvalt kahe kuu eest enne elatisehagi esitamist kohtule . Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta VGu kanda ning välja mõista VGult riigi eelarvesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 02.03.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 09.10.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXX tütar NG. Poolte abielu lahutati XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Tütar N jäi hageja juurde ja tema kasvatada. Kostja ei osalenud pikema aja jooksul lapse ülalpidamisel, kuid alates 2005.a. septembrikuust hakkas kostja maksma vabatahtlikult lapsele elatist 700 krooni kuus. Hageja arvates ei ole kostja poolt makstav elatusraha summas 700 krooni kuus aga küllaldane lapse ülalpidamiskulude kandmiseks lähtudes lapse vajadustest. Hageja omab töökohta ja saab igakuist sissetulekut brutopalgana 6 550 krooni kuus. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud lapsele ühes kuus keskmiselt 4 520 krooni. Hageja leiab, et kostja on samuti vanemana kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmises ning palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 200 krooni elatusraha kuus alates hagi esitamisest kohtule kuni tütre täisealisuseni ning tagasiulatuvalt 2 kuu eest enne hagi esitamist kogusummas 3 000 krooni järgmise arvestuse kohaselt - 2 200 x 2 – 700= 3 000 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus kohtul hagi rahuldada. Kostja vastuväited hagile Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostja on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning tema vastu esitatud nõudest teadlik, sest hagimaterjalid ning kohtukutse on kostjale edastatud isiklikult allkirja vastu väljastusteatele . Kohus pidas võimalikuks asi läbi vaadata kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lapsele kuus kokku 4 520 krooni. Kostja hagis märgitud kulude suurust ning üksikuid kuluartikleid asjas vaidlustanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et asjas puuduvad sellised asjaolud kaalukate põhjuste näol, millele tuginedes võiks kohus jätta kostjalt elatise väljamõistmata Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 mõttes ja alustel. Kostja on kohustatud vanemana Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 72 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-i 61
6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja maksis oma lapse ülalpidamiseks küll elatist 700 krooni, kuus kuid nii hageja kui ka kohtu arvates selline rahasumma ei ole küllaldane lapse ülapidamiskulude katteks, sest makstav rahasumma on oluliselt väiksem Perekonnaseaduse § 61 lg.-s 4 sätestatud määrast. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, sest hageja on kostja vastu esitanud kohtule põhjendatud hagi. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna ning mõista need kostjalt välja riigituludesse juhindudes TsMS §-de 129 ja 162 lg. 1 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 02.03.2007.a.