KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1369 Haldusasi Alar Kaljuranna kaebus Pärnu Vangla 19.mai 2006 käskkirja nr 48 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 16 250 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.novembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Alar Kaljurand Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON
- Rahuldada Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.novembri 2006 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Alar Kaljuranna kaebus osaliselt.
- Tühistada Pärnu Vangla 19.mai 2006 käskkiri nr 48 ja mõista Justiitsministeeriumilt Alar Kaljuranna kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2000 krooni. Muus osas jätta kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Mõista Justiitsministeeriumilt riigituludesse riigilõiv 117 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. 3-06-1369 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Vangla direktori 19.mai 2006 käskkirjaga nr 48 karistati Alar Kaljuranda Pärnu Vangla kodukorra punktides 6.1.5 ja 6.3.3 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt väljendus distsipliinirikkumine selles, et Alar Kaljurand käitus 8.märtsil 2006 kella 10.10 paiku I elukorpuse kambri nr 3 ukse juures valvurite suhtes vääritult, solvas neid ebatsensuursete sõnadega ja näitas üles agressiivsust. Karistuse määramisel arvestati kinnipeetava korrarikkumiste järjepidevust, süüteo tõsidust ning asjaolu, et teised distsiplinaarmeetmed ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Justiitsministeeriumi 22.juuni 2006 vaideotsusega nr 4-1-08/3034 jäeti A. Kaljuranna vaie rahuldamata.
- Alar Kaljurand esitas 6.juulil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Pärnu Vangla 19.mai 2006 käskkirja nr 48 tühistamist ja õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 16 250 krooni väljamõistmist.
- Tallinna Halduskohtu 13.novembri 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Asjas ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks määratud distsiplinaarkaristus kättemaksuks või et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel oleks teda koheldud teiste kinnipeetavatega võrreldes diskrimineerivalt. 2) Distsiplinaarmenetluse protokollis ja vanglaametnike ettekannetes märgitud kaebaja väljend on igasuguse kahtluseta ebatsensuurne ja solvav. Vastustaja selgituste ja distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on ümber lükatud kaebaja väide, et ta ei kasutanud vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid. 3) Kaebajat on karistatud 8.märtsil 2006 toimepandud õiguserikkumise eest. Vanglaametnike ettekanded on koostatud samal päeval, seletus võeti A. Kaljurannalt 17.mail 2006, distsiplinaarmenetluse protokoll koostati ja tehti kaebajale teatavaks 19.mail 2006 ning samal päeval määrati karistus. Kaebaja väitel on rikutud vangistusseaduse (VangS) § 64 lõiget 2, mille kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse; kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Kaebaja arvates tähendab kohene informeerimine seda, et õiguserikkumise toimepanemise korral tuleb seda kinnipeetavale otsekohe öelda. Kohtu hinnangul on viidatud sätte tõlgendamine seotud eelkõige ärakuulamise põhimõtte rakendamise tõhususega õiguserikkumise menetlemisel. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta tal tuleb selgitusi esitada. Kui rikkumisest informeeritakse pärast pika aja möödumist, ei pruugi kinnipeetaval enam asjaolud täpselt meeles olla ja ta ei saa seetõttu täies ulatuses VangS § 64 lõikes 2 sätestatud õigust realiseerida. Antud juhul informeeriti kaebajat rikkumisest 17.mail 2006, mil temalt võeti seletus. Ajavahemikus 7.aprillist 2006 kuni 5.maini 2006 viibis kaebaja Tartu Vanglas. Rikkumise toimepanemisest kuni Tartu Vanglasse saatmiseni oli aega menetluse läbiviimiseks üks kuu. Ühtegi põhjust, mis takistanuks kaebajalt seletuse võtmist kuu aja jooksul, ei ole asjas esitatud. Vastustajal oli piisavalt võimalusi VangS § 64 lg 2 sätete rakendamiseks enne kaebaja Tartu Vanglasse üleviimist ning kaebaja informeerimist ja seletuse võtmist alles 17.mail 2006 ei saa lugeda koheseks informeerimiseks. Samas, hinnates kaebaja seletust ning vaides ja kaebuses kirjeldatut, oli kaebajale piisavalt täpselt teada ja ka 2
(5)3-06-1369 meeles asjaolud, mille kohta tuli seletusi anda. Seega ei saanud rikkumisest 17.mail 2006 informeerimine VangS § 64 lõikest 2 tulenevat ärakuulamisõigust rikkuda. 4) Vangistusseaduses ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul tuleb määrata distsiplinaarkaristus. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebajale määrati karistus 2 kuud ja 11 päeva pärast rikkumist, kaebaja ühekuulist Tartu Vanglas viibimist arvestades menetles Pärnu Vangla rikkumist 1 kuu ja 11 päeva. Isegi kui menetlus on läbi viidud pikema aja jooksul kui see oleks otstarbekas, tuleb arvestada HMS §-s 58 sätestatud menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgedega. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja pole esitanud ühtegi väidet ega põhjendust selle kohta, et rikkumise menetlemise aeg võis mingil moel mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Alar Kaljuranna apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei ole kõnealust rikkumist toime pannud – ta ei ole vanglaametnikega suheldes ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. 2) Vangla esindaja väited on vastuolulised. Väites, et menetleja ei jõudnud muude kohustuste tõttu kaebaja juhtumiga kuu aja jooksul tegeleda, ei selgita vastustaja adekvaatselt, kuidas jõuti menetlus hiljem paari päevaga läbi viia. Pärnu Vangla on tühistanud käskkirju ja lõpetanud distsiplinaarmenetluse selle läbiviimiseks mõistliku tähtaja möödumise tõttu. Seega esineb vanglas diskrimineerimist ja valikulist represseerimist. 3) Kaebajat karistati 25 ööpäevase kartserisse paigutamisega, samas kui vanglas on kinnipeetavaid, keda rangelt keelatud esemete omamise eest on karistatud noomituse või viiepäevase kartserisse paigutamisega.
- Pärnu Vangla vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kohus leidis õigesti, et kuna VangS ei sätesta distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega, tuleb kohaldada üldseadust ehk haldusmenetluse seadust. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi HMS § 5 lg 2 mõttes mõistliku aja jooksul. 2) Kohus luges õigesti kaebaja süü tuvastatuks. Tõendite usaldusväärsuse hindamisel ei saa jätta tähelepanuta isiku varasemat käitumist. Kaebajat on vangistuses viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras väga paljudel kordadel. 3) On õige, et Pärnu Vangla on lõpetanud mitmed distsiplinaarmenetlused nende läbiviimiseks mõistliku aja möödumise tõttu. Neil juhtudel menetleti süütegu aga vähemalt kaks kuud, kusjuures kinnipeetav viibis sel ajal järjepidevalt Pärnu Vanglas.
- Vastustaja Justiitsministeerium Pärnu Vangla õigusjärglasena ei ole määratud tähtajaks ringkonnakohtule täiendavaid avaldusi ja seisukohti esitanud. Kaebuse esitaja avalduses toetati apellatsioonkaebust ja paluti halduskohtule esitatud kaebus rahuldada. 3
(5)3-06-1369 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
- A. Kaljuranna apellatsioonkaebus ja halduskohtule esitatud kaebus on osaliselt põhjendatud.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et süütegu, mille eest kaebajale distsiplinaarkaristus määrati, on tõendatud. Vanglaametnike 8.märtsi 2006 ettekanded (tl 48 ja 49) kinnitavad usaldusväärselt, et kaebaja kasutas vanglaametnikega suhtlemisel ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Nõustuda ei saa apellandiga ka selles, et vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on ülemäära karm. Karistus vastab süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele.
- Eeltoodule vaatamata oli kaebajale 8.märtsil 2006 toimepandud rikkumise eest 19.mail 2006 karistuse määramine õigusvastane ning vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
- On õige, et VangS kuni 1.veebruarini 2007 kehtinud redaktsioonis ei sätestanud, millise tähtaja jooksul võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata. VangS § 11 näeb ette, et selles seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VangS erisusi. Kuna HMS § 2 lg 2 näeb ette, et selle seaduse tähenduses ei ole haldusmenetluseks väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ning seaduse kohaldatavust distsiplinaarmenetluse puhul ei ole sõnaselgelt välistatud, võib nõustuda esimese astme kohtu ja vastustajaga, et HMS-s sätestatud haldusmenetluse üldised põhimõtted on distsiplinaarmenetluses kohaldatavad. Kuid olukorras, kus eriseadus ei sätesta distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega, tuleb karistuse määramiseks mõistliku aja sisustamisel juhinduda lähedasi õigussuhteid reguleerivatest õigusnormidest. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-st 87 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 6 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Süüteost teadasaamisest arvates ühekuuline tähtaeg on piisav aeg ka kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramiseks. Ringkonnakohus osutab, et käesoleval ajal sätestab VangS sama tähtaja: VangS § 64 lg 41 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates, kusjuures tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Käesolevas asjas määrati kaebajale distsiplinaarkaristus, isegi kui teises vanglas viibitud aeg välja arvata, ajal, mil süüteost teadasaamisest ja selle kohta ettekannete esitamisest oli möödunud rohkem kui üks kuu. Asjast ei nähtu, et kaebaja oleks viibinud arestimajas või haiglas.
- Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumi vaideotsuses (tl 74-75) sisalduva hinnanguga, et kaebajalt oleks saanud selgitused võtta ja menetluse läbi viia enne tema teise vanglasse viimist ning et seetõttu on distsiplinaarmenetlus läbi viidud ebamõistlikult pika aja 4
(5)3-06-1369 jooksul. Nõustuda ei saa aga nimetatud otsuses sisalduva seisukohaga, mida on aktsepteerinud ka halduskohus, et tegemist on asja otsustamist mittemõjutava menetlusveaga, mille tuvastamise korral HMS §-st 58 tulenevalt haldusakti ei tühistata. Selline seisukoht on ekslik. Karistuse määramine aegunud süüteo eest ei ole asja otsustamist mittemõjutav menetlus- või vormiviga. Süüteo aegumise korral tuleb distsiplinaarmenetlus lõpetada. Olukorras, kus süütegu on küll tõendatud, kuid karistus määratud tähtaja möödumisega, on käskkirja tühistamine vältimatu, sest aegunud süüteo eest isiku karistamine on materiaalselt õigusvastane. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning seetõttu tuleb Pärnu Vangla 19.mai 2006 käskkiri nr 48 tühistada.
- Kaebuse esitaja on taotlenud õigusvastaselt 25 päevaks kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 16 250 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebaja õigusvastase kartserisse paigutamisega on süüliselt alandatud kaebaja väärikust ning piiratud tema vabadust (RVastS § 9 lg 1). Vangistuses viibiva isiku vabaduse täiendav piiramine õigusvastase kartserisse paigutamisega on hõlmatud RVastS § 9 lõikes 1 märgitud mittevaralise kahju hüvitamise aluse – vabaduse võtmisega. Kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ning selle meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.märtsi 2006 otsus nr 3-3-1-2-06; 28.märtsi 2006 otsus nr 3-3-1-14-06). Isiku õigusvastast kartserisse paigutamist on kohtupraktikas hinnatud rikkumiseks, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist rahas. RVastS § 9 lõikest 2 lähtudes hindab ringkonnakohus hüvitise kohaseks suuruseks 2000 krooni.
- Neil põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ning A. Kaljuranna apellatsioonkaebus ja halduskohtule esitatud kaebus osaliselt rahuldada. II
- Kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 3 % nõutud summalt, kokku seega 975 krooni. Tallinna Halduskohtu 14.juuli 2006 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.detsembri 2006 määrusega vabastati kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest. HKMS § 95 lg 1 sätestab, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Selle sätte alusel tuleb vastustajalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja kasuks väljamõistmisele kuuluv summa moodustab nõutud summast 12 %. Vastustajalt kuulub riigi tuludesse väljamõistmisele riigilõiv 117 krooni. Lilianne Aasma Viive Ligi Ruth Virkus 5
(5)