← Eesti

2-07-1376/3

2-07-1376 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 21. septembril 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2007.a.

-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne

  1. juulit 2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele või katkemisele kohaldatakse enne
  2. juulit 2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  3. juulit 2002.a.

§ 146lg.

1 kohaselt on tehingutest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleva nõude aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o. viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o. 25.07.1996.a. ning nõue aegus kolme aasta jooksul peale Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kehtima hakkamist, s.o. alates 1. juulist 2005.a. Hagi on kohtule esitatud 04.01.2007.a., seega on hagi esitatud aegumistähtaega rikkudes ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja vastuses väljendatud seisukohaga ja põhistab on nõuet asjas alljärgnevalt. Kostjale on teenuse osutaja poolt osutatud mobiilsideteenust, mille maht ja maksumus on kajastatud hagiavalduses. Kostja, sõlmides teenuse osutajaga liitumislepingu, pidi aru saama, et teenuste eest tuleb igakuiselt ka tasuda – nii kõneteenuste eest kui ka kuumaksu. Kostja on rikkunud tahtlikult lepingust tulenevat kohustust ning pole asjas esitanud mingeid tõendeid, mis viitaksid kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavusele ning on põhjendamatult keeldunud kohustuse täitmisest.

§ 146

lg.-te 1 ja 4 kohaselt on tahtliku kohustuse rikkumise korral kreeditoril õigus 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on hageja arvates kirjalike tõenditega tõendatud, et kostja rikkus kohustust tahtlikult. Kostja ei ole hageja arvates esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kohtule vastupidist. Seega on kohatud kostja väited nõude aegumise kohta ning hageja arvates ei ole aegumise kohaldamine käesolevas asjas õigustatud. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Kohtu arvates on õige hageja seisukoht selles, et vastavalt

§ 146lg.

4 sätestatu kohaselt käesoleva paragrahvi lg.-tes 1 – 3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Sama paragrahvi lg. 1 (kehtib alates 1.juulist 2002.a.) kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147lg.

1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseaduse üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg. 1 sätestatu kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

  1. juulit 2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatanud või katkenud enne
  2. juulit 2002.a. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale esitatud hageja poolt viimase arve tasumise tähtaeg 24.07.1996.a. Hagiavalduse esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu alles 09.01.2007.a. Seega ei oma kohtu arvates õiguslikku tähendust, kas kostja rikkus lepinguga võetud kohustust tahtlikult või mitte, kuna hageja on hagi esitamisel kohtule lasknud mööda ka

§-s 146 lg. 1 sätestatud 10aastase hagi aegumise tähtaja. Kõike eeltoodut aluseks võttes on kostja kohtu arvates esitanud asjas põhjendatud vastuväite hagi aegumise kohaldamiseks ning kohus leiab, et OÜ poolt kohtule esitanud hagi, milles hageja nõue kostja vastu on aegunud, tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt TsMS § 449 lg.-s 3 sätestatu kohaselt, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Asjaga seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 21.09.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.