2-07-24937/9

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Piret Landberg tõlk Jelena Zubtsova Kohtumääruse tegemise aeg 31.

1. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 ja koht Tsiviilasja number number 2-07-24937 Tsiviilasi Sergei Rimitsen’i avaldus sugulussuhte tuvastamiseks. Menetlusosalised ja nende Avaldaja: S R , isikukood xxxx, xxxx, . Puudutatud isik: Justiitministeerium, Tõnismägi 5A, Tallinn esindajad 15191, Harjumaa. Kohtuistungi aeg 23.10.2007.a. Istungil osales avaldaja S R ’i avaldus rahuldada. Resolutsioon Tuvastada, et xxxx.a. xxxx.a. Vene NFSV xxxx külas sündinud ja xxxx.a. xxxx.a. LääneLääne-Virumaal Rakvere linnas surnud V R (isikukood xxxx) xxxx) ning xxxx.a. xxxx.a. VNFSV xxxx asulas sündinud ja xxxxa. xxxxa. Venemaal xxxx surnud M R põlvnevad samadest vanematest K R ’ist ja V R ’ist ning on seega sugulased - õde ja vend. Kohtumääruse tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 31.10.2007.a. ja määruse ärakiri toimeta toimetatakse imetatakse kätte menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 1515-ne päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. I. Asjaolud. Avalduse kohaselt xxxx.a. suri avaldaja S R ’i xxxx.a. sündinud isa V R . Avaldaja tädi ja isa õde, xxx.a. sündinud M R , suri xxxx.a. M R ’il teisi pärijaid peale avaldaja ei ole, kuid pärimisõigusetunnistust avaldajale ei väljastata, kuna avaldaja ja tema isa ning tädi perekonnanimedes on erinevus - avaldajal S R , isal V R , tädil M R . Avaldaja on teinud avalduse Venemaa xxxx oblasti notarile ja viimane on väljastanud tõendi selle kohta, et M R ’i vara seadusjärgseks pärijaks on viimase vennapoeg. Avaldaja soovib pärida oma tädi M R ’i järelt, kuid selleks on vaja tuvastada, et V R ja M R on sugulased- õde ja vend. Avaldus on esitatud lähtuvalt TsMS § 368 lg. 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise suhtes õiguslik huvi. PKS § 38 lg. 2 kohaselt põlvneb laps emast, kes on tema sünnitanud, PKS § 38 1 lg. 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Kuna V R ’i ja M R ’i vanemad olid K R ja V R , siis palub avaldaja tuvastada, et V R ja M R on sugulased õde ja vend. Avaldajale on tema isa ja isa õe sugulussuhte tuvastamine vajalik pärimistoimingute tegemiseks. Dokumentaalsete tõenditena on esitatud V R ’i ( V R ) sünnitunnistus ja surmatunnistus, M R ’i sünnitunnistus ja surmatunnistus, K R ’i ja V R ’i abielutunnistus, V R /R ’i 29.04.1960.a. antud armee aukiri, V R ’i ja N S abielutunnistus, S R ’i sünnitunnistus, K R ’i surmatunnistus, V R ’i passi väljavõte, telefoniraamatu väljavõtted, fotod, telegramm, ümbrikud, kviitungid. Esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt avaldaja isa V R ( V R ) vanemateks olid ema K R , isanimi V ja isa V R , isanimi D . V R sündis Venemaal xxxx külanõukogus külas xxxx.a., mida tõendab xxxx.a. välja antud korduv sünnitunnistus. M R ’i vanemateks olid ema K R , isanimi V , ja isa V R , isanimi D š. M R on sündinud Venemaal, xxxx oblastis xxxx rajooni xxxx külas xxxx.a., mida kinnitab xxxx.a. välja antud korduv sünnitunnistus. K R , isanimi V , ja V R , isanimi D , abiellusid xxxx.a. Venemaal, xxxx külanõukogus, mille kohta vormistati kanne nr xxxx ja mida tõendab xxxx.a. välja antud korduv abielutunnistus. K R ja V R ning nende lapsed V R ja M R elasid xxxx oblastis xxxx külas. V R jäi sõjas kadunuks. V R saadeti aega teenima Eestisse xxxx.a. ja pärast teenistuse lõppu jäi ta Eestisse elama ja töötama. V esitles end R ’ina ning armees kirjutati tema perekonnanimi samuti R ’ina, mida kinnitab xxxx.a. armee aukiri. Eestis V R abiellus N S ’ga mille kohta on Rakvere Rajooni Perekonnaseisuametis xxxx.a. vormistatud kanne nr. xxxx ja mida kinnitab abielutunnistus. Avaldaja S R sündis V R ja N R ’i pojana xxxx.a. Kundas, mille kohta vormistati kanne nr. xxxx ja mida tõendab xxxx.a. välja antud sünnitunnistus. M R ja tema ema K R elasid elu lõpuni Venemaal. Mõlemad külastasid enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist V R ’i ja tema sugulasi Eestis. V R ja avaldaja külastasid M R ’i ja K R ’i Venemaal. K R suri xxxx.a. V R ’i passiväljavõtetelt nähtub, et ta külastas sugulasi 2005.a. ja käis ema K R ’i matusel jaanuaris xxxx.a. Rongipiletitest nähtuvalt R V.V. on xxxx.a. sõitnud Venemaalt xxxx. Avaldaja ise veetis suvevaheajad oma tädi M R ’i ja vanaema K R ’i juures Venemaal xxxx, kus nad elasid xxxx . M R ’i teenistuskaardilt nähtub, et tema pere koosseisu on ta lugenud ema, K R ’i ja venna V R ’i. II. Asja kohtulik arutelu ja kohtumääruse kohtumääruse põhjendus. Avaldaja kohtuistungil palub avalduse rahuldada avalduses märgitud asjaoludest lähtuvalt ja selgitab täiendavalt, et korduvdokumendid on antud selletõttu, et isa sõnutsi olevat originaaldokumendid omal ajal toimunud tulekahju tõttu kaduma läinud. Esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja tuvastada, et tema xxxx.a. surnud isa ja xxxx.a. surnud isa õde on sugulased- õde ja vend. Sugulussuhte tuvastamist vajab hageja oma tädi järelt pärimiseks. Hagiavaldusele lisatud notari tõendist nähtuvalt on M R ’i seadusjärgseks pärijaks tema vennapoeg S R . Pärimine pole võimalik selletõttu, et hageja isa ja tema õe perekonnanimi erineb ühe tähe võrra. Hageja isa nimi on V R , isa õe nimi M R . Kuna tegemist on hagita menetluse asjaga, siis vaatas kohus asja läbi lähtuvalt TsMS § 477 sätteist, mille lg. 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 11.09.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses on Justiitsministeertium seisukohal, et asi kuulub läbivaatamisele hagita menetluses, kuna TsMS § 550 lg. 1 p. 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma Kohus, kuulanud ära avaldaja seletuse ja tunnistajate ütlused ning hinnanud kõiki esitatud dokumente ja visuaalselt nende kirjapilti, leiab, et erineva käekirjaga kirjutatud nime eelviimane täht on kohati loetav a-na, kohati e-na. Nii võib V V p. sünnitunnistusest võib välja lugeda tema ja tema vanemate perekonnanimena kogunisti R , M V t. sünnitunnistusest aga samade isikute perekonnanimena R . Kuivõrd aga tegemist on mitte originaaldokumentidega, siis võis erinevus tulla nii kuuldu järgi kui ka olemasolevate 2 dokumentide järgi ebaõigesti kuulmisest või ebaõigest dešifreerimisest, eriti ühest riigist teise asumisel nagu seda on toimunud V R ’i ja tema järglaste puhul. Kohtuistungil avaldaja ema N R ja tunnistajad S R ning T M kinnitavad, et perekonnanimes ühe tähe erinevust ei peetud oluliseks, kuna seda perekonnanime on ikka kasutatud kord R , kord R . Asjaolu, et V R ’i nime ei ole ühese kirjapildina kirjutatud, kinnitab ka telefoniraamatu väljavõte, kus ühel juhul on kirjapilt R V.V, teisel juhul V R Et Venemaal elanud K ja M R pidasid avaldaja ja tema isa nimeks ikka R , tõendavad nende saadetud kirjad ja kviitungid. Asjaolu, et M R ja K R külastasid enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist isa V R ’i ja tema sugulasi Eestis, kinnitavad tunnistajatena avaldaja ema ja V R abikaasa N R ning samuti T M ja S R . Asjaolu, et V R , M R ja K R olid sugulased ja nende vahel toimus tihe suhtlemine, kinnitavad ka fotod, mis on tehtud nii Eestis kui Venemaal. Tunnistajate S.R ’i ja T.M ’i ütluste kohaselt nähtub fotodelt, et Venemaal on 2001.a. ja samuti 2003.a. koos pildistatud K R , V R ja M R . Venemaalt saadeti avaldajale kui sugulasele telegramm tädi M R ’i surma kohta. Tunnistaja S R kinnitab, et tema koos avaldajaga käis M R ’i matuseid korraldamas. Kohus tuli järeldusele, et avaldus on põhjendatud rahuldada. Kohtuliku arutelu tulemusena leidsid kinnitust avalduses esitatud asjaolud. Kuivõrd perekonnanime kirjutusviisist olenemata tõendavad kohtule esitatud dokumendid ja tunnistajate ütlused seda, et V V p. R ja M V t. R põlvnevad samadest vanematest K ja V R ’ist, siis on sellega tõendatud, et V R ja M R on sugulased, on vend ja õde. Selle sugulussuhte tuvastamine on vajalik S R ’ile oma tädi M R ’i vara pärimiseks. TsMS § 478 lg. 1 järgi on hagita menetluse lahendiks määrus ja lg. 3 järgi kuulub määrus viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. TsMS § 478 lg.2 kohaselt määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Kohus juhindus TsMS § 475, 477, 478, 550 lg. 1 p. 5, 28, §-de 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus
2. novembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3