KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2007.a Pärnu kohtumaja Kuninga t. kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31793 Tsiviilasi RK’i avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja RK, esindaja vandeadvokaat Paul Järve AB Järve, Otti&Laretei, asuk. Uus t 1 Pärnu. Puudutatud isik HK esindaja advokaat Ants Nõmmik, Advokaadibüroo Tibar&Partnerid, asuk. Rüütli t 21, Pärnu Kohtuistungi toimumise aeg 19.septembril
- a RESOLUTSIOON Rahuldada RK avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks nõudes osaliselt. Määrata kinnisasja kasutuskord: Elamu osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta elamu esimesel korrusel tuba nr. 9 suurusega 19,2 m2 , vannituba nr.5 suurusega 3,2 m2 ja esik nr. 8 suurusega 6 m2 , esikust eralduks 1,1, m2 pinda puudutatud isikule II korrus sissepääsu ehitamiseks ning käimla 1,7 m2 , kokku ruume kogusuurusega 30,1 m
- .
- Puudutatud isiku ainukasutusse jäävad ruumid I korrusel nr. 1-4 ja 1,1 m2 ruumist 8 ja II korrus. Kõrvalhoone osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta ruum nr. 12 ja nr.
- Puudutatud isiku ainukasutusse jätta ülejäänud kõrvalhoone ruumid . Krundi kasutuskord jätta määratlemata. Kohaldatud õigusnormid AÕS § 72 lg 3, 5 Kohtukulude jaotus Kohtukulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu Tsiviilasi nr 2-06-31793 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Avaldaja nõue ja tema poolt esitatud asjaolud. Pärnus, Väike – Posti t. 25c asuv kinnistu, reg.nr 2319005 (tl. 25) kuulub kaasomandina menetlusosalistele, sellest RK’ile 5/18 mõttelist osa ehk 28% (ehk elamust 31,55 m2 ) ja HK’ile 13/18 mõttelist osa ehk 72% (ehk elamust 81,144 m2). Elamu üldpindala on 112,7 m2, kinnistu üldpindala on 599 m
- Avaldaja soovib oma avalduses määrata kindlaks AÕS § 72 lg 3, 5 alusel kaasomandi kasutuskord järgmiselt. Elamu osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta teisel korrusel asuv elutuba nr.10 (siin ja edaspidi plaanidel tl. 14 - 17 toodud tähistuses) suurusega 15,8 m2 ja väljaehitamata eesruum kokku suurusega 27,9 m2 , eesmärgiga, et avaldaja ehitab sinna omal kulul köögi ja WC.
- Puudutatud isiku ainukasutusse jätta alumise, esimesel korrusel, olevad toad ja teenindusruumid.
- Menetlusosaliste ühiskasutusse jätta esik nr. 8, et avaldajal oleks võimalik pääseda elamusse ja selle teisele korrusele. Kõrvalhoone osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta ruum nr. 12 ja nr.
- Puudutatud isiku ainukasutusse jätta ülejäänud kõrvalhoone ruumid Krundi (maa) osas (asendiplaan tl.23).
- Avaldaja ainukasutusse jätta maa, mis on tähistatud plaanil(siin ja edaspidi asendiplaanil tl. 23) punasega.
- Jätta menetlusosaliste ühiskasutusse maa, mis on plaanil tähistatud rohelisega.
- Puudutatud isiku ainukasutusse jätta plaanil sinise värviga tähistatud maa Avaldaja põhjendused, mis tingivad kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise vajaduse. Menetlusosalised on vennad (lähedased inimesed – tl.4), avaldaja on esitanud vennale elamu kasutuskorra kindlaksmääramise kirjaliku lepingu, püüdes paindlikult ja poolte huvisid arvestades küsimuse lahendada (tl.4), käesoleval ajal ei ela vennad reaalselt elamus, seetõttu pole väljakujunenud kasutuskorda (tl.4). Kasutuskord tuleb avaldaja arvates määrata sellepärast, et saavutada elamus vendade suuremat eraldatust ja selleks, et paremini jagada olemasolevat pinda, seda ka selles osas, mis ei ole siiani välja ehitatud (tl.5 III lõik). Puudutatud isiku vastuväited ja tema poolt esitatud asjaolud. Puudutatud isiku arvates tuleks määrata järgmine kasutuskord. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-06-31793 Elamu osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta elamu esimesel korrusel tuba nr. 9 suurusega 19,2 m2 , vannituba nr.5 suurusega 3,2 m2 ja esik nr. 8 suurusega 6 m2 , esikust eralduks 1,1, m2 pinda II korrus sissepääsu ehitamiseks, kokku ruume kogusuurusega 28,4 m
- Puudutatud isiku ainukasutusse jäävad ruumid I korrusel nr. 1-4 ja 7 ja 1,1 m2 ruumist 8 ja II korrus.
- Ühiskasutuses ruumid puuduvad. Kõrvalhoone osas. Puudutatud isik on avaldaja ettepanekuga nõus. Krundi (maa) osas (asendiplaan tl.23).
- Avaldaja ainukasutusse jätta maa, mis on tähistatud plaanil(siin ja edaspidi asendiplaanil tl. 23) punasega (5x17,63m), maaala kuuride 11 ja 12 ees (6x1,74m) ja tänava ja maja vaheline maaala 4,5x4,5 .
- Ühiskasutuses maa tänavalt kuni avaldaja valduses olevale kõrvalhoone osani. Puudutatud isik pole nõus oma mõttelise osa vähenemisega ja oma osa avaldajale võõrandamisega. Kohtupraktika Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend 3-2-1-125-05 p 24) tuleb käesolevat liiki asjas kindlaks määrata kaasomanike ring. Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muu hulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega AÕS § 72 järgi. Kohtu seisukohad. Lähtudes eeltoodud kohtupraktikast ja arvestades menetlusosaliste seiskohtadega kohus määrab kinnisasja kasutuskorra järgmiselt. Elamu osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta elamu esimesel korrusel tuba nr. 9 suurusega 19,2 m2 , vannituba nr.5 suurusega 3,2 m2 ja esik nr. 8 suurusega 6 m2 , esikust eralduks 1,1, m2 pinda puudutatud isikule II korrus sissepääsu ehitamiseks ning käimla 1,7 m2 , kokku ruume kogusuurusega 30,1 m
- .
- Puudutatud isiku ainukasutusse jäävad ruumid I korrusel nr. 1-4 ja 1,1 m2 ruumist 8 ja II korrus. Põhjendused. Tagatud on menetlusosaliste maksimaalne eraldatus, avaldajale jääb eraldi sissepääs oma omandisse, avaldaja omand väheneb ainult 1,45 m2 vähem, kui määrata kasutuskord muul viisil väheneks kaasomanike osa märgatavalt. Kõrvalhoone osas.
- Avaldaja ainukasutusse jätta ruum nr. 12 ja nr.
- Puudutatud isiku ainukasutusse jätta ülejäänud kõrvalhoone ruumid Antud kasutuskorra osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-06-31793 Krundi kasutuskorda pole võimalik määratleda, kuna krundil puuduvad looduses määratletud piiripunktid. Seetõttu tuleb menetlusosalistel krunt vastavalt kasutuskorrale mõõdistada, samas kohus märgib, et menetlusosaliste vahel erilised lahkarvamused krundi osas puuduvad . Pooled on jätnud mainimata, kuidas määratleda elamu ja kõrvalhoone aluse maa kasutuskord. Rein Pokk Kohtunik 4
(4)