KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-2163 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Urmas Reinola ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 16.

) § 44 sätetega. Alates seaduse jõustumisest laieneb kostjale

§ 44lg-s 5 sisalduv vanema kande vaidlustamise keeld.

Isaduse vabatahtlikust tuvastamisest tuleneb lapse juriidiline põlvnemine, mille sisuks on lapse bioloogilise vanema kohustustega sama õiguslik seotus. Isik, kes on end lapsega juriidilise põlvnemise kaudu vabatahtlikult sidunud, ei saa sellest vastutusest soovide muutumisel lahti öelda. 15. Kostja vastuväidetel isadusele puudub ka sisuline alus.

§ 135

järgi tuvastab kohus põlvnemise seaduses ettenähtud alustel ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne seaduse jõustumist.

§ 42

järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

1. Põlvnemise selgitamiseks määras kohus DNA ekspertiisi. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika laboratooriumi ekspertiisi aktis väljendatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et V.Ha isaduse indeks U.Ha suhtes on 14969560; isaduse tõenäosus on 99, 999993%. Seega isaduses kahtlemiseks puudub alus.
2. Kostja kahtlused eksperdi vannutamises, ekspertiisiakti ebaselguses ja järelduste vastuolulisuses ei ole põhjendatud.
3. Lapse vajaduste ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning kulude suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel. Arvestades U.Ha iga, tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi, on tegemist põhjendatud kulutustega.
4. Kostja tõendid, mis on seostatavad U.Ha tehnikahuviga, kajastavad perioodi 09.01.200521.02.
5. Valdavas osas kajastavad kostja esitatud tõendid aega, mis ei ole hageja elatise nõudega kaetud. Tõenditest ei saa teha järeldust, et U.Hal on iseseisev sissetulek. Osalemine tehnikaklubis on arenevale noorele kohane tegevus, mida tuleb toetada. On üldiselt teada, et tehnikahuvi on kulukas huviala ning sellega tegelemiseks vajab laps muu hulgas rahalist toetust. Alaealise poolt klubi portaalis peetud kirjavahetus ei ole tõendiks, mille alusel saaks tuvastada lapsel iseseisva sissetuleku olemasolu. Samuti ei kuulu U.Hale registrite kohaselt mingit vara.
6. Vanemate varalises seisundis ei ole märkimisväärseid erinevusi. Sõidukeid menetlusosaliste nimele registreeritud ei ole; samas on mõlemad menetlusosalised registreeritud sõidukite kasutajana. Hagejale kuulub korteriomand, mida hageja kasutab eluasemena. Kostja nimele ei ole korteriomandit või elamut registreeritud; samas on kostja oma kulutustes esile toonud eluasemelaenu tasumise, millest saab järeldada tugevat seotust tema kasutuses oleva eluasemega.
7. Mõlemad vanemad töötavad pikaajalise staažiga avalikus teenistuses, milles palgatasemete erinevus on mõõdukas. Kostja pole vaidluses esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, millele tuginedes saaks teda hinnata toimetulekuraskustes isikuna. Töövõimelise ja tööealise isikuna vastutab kostja oma laste ülalpidamise eest. Kostjal ei esine ühtki asjaolu, millele toetudes saaks väita, et kostja pole suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab katta kahe lapse ülalpidamiskulud. Seadusest ei tulene, et elatise nõuetes tuleb lähtuda seaduses sätestatud 3

§ 61lg 6 tähenduses.

Kostja kinnitas, et pole ühe lapse ülalpidamises osalenud ning on teise toetuseks vaatamata kostja enese poolt kirjeldatud raskustele andnud toimetulekuks raha alla seaduses ettenähtud miinimummäära (keskmiselt 1000 krooni kuus). Vanemal lasuv teine ülalpidamiskohustus tuleb elatusraha suuruse määramisel arvesse võtta juhul, kui selle täitmine võib elatise väljamõistmise tõttu muutuda küsitavaks. Kostja sissetulek ja võime teenida kohustustele vastavat tulu, võimaldavad kanda kahe lapse ülalpidamiskulud vajalikus määras. Muud kohustused on ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised.

1. Hageja oli seaduse alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleb hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 järgi riigilõiv 1750 krooni kostjalt välja mõista riigituludesse. Hageja taotles kohtukulude 11 300 krooni väljamõistmist. Hageja tasus õigusabi eest OÜ Õigus & Kord arve nr 95/05 alusel 500 krooni, arve nr 119/05 alusel 1700 krooni, arve nr 60047 alusel 2900 krooni, arve nr 60060 alusel 5300 krooni ja arve 70017 alusel 6000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2. V.H esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsus on ebaseaduslik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
3. DNA ekspertiisi tehes rikuti protsessi: ekspertiis ei vasta seaduse nõuetele ja ei ole kehtiv, kuna eksperdi vanne oli antud viitega karistusseadustiku §-le 32, mis käsitleb süü põhimõtet. Eksperdi vannet ei eksisteeri ja vanne ei vastanud TsMS § 135 nõuetele ning tulenevalt sellest ekspertiis ei vasta nõuetele ja ei ole kehtiv, kuna eksperti ei ole vannutatud kehtestatud korras. Seega ei ole eksperdi arvamus tõendiks, millel kohtu järeldused võivad rajaneda.
4. Kanne lapse sünniaktis nime andmise kohta ei tõenda, et lapse eostajaks on sama isik. Kostja on selgesõnaliselt väljendanud, et kui ta nõustus lapsele oma perekonnanime andma, lubas hageja, et tal ei ole mingeid pretensioone ja materiaalseid nõudmisi tulevikus tema vastu. Tegemist ei ole ülalpidamiskohustuse mittetäitmisega, sest hageja ei ole seda kostjalt nõudnud 16 aasta jooksul. Hageja on tõendanud oma käitumisega 16 aasta jooksul, et tal puuduvad nõudmised. Kostjal ei ole kohustusi U.Ha ees pooltevahelise kokkuleppe alusel.
5. Isa kande vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema kohtule hagi esitamise ajast. Kui vaidlustamiseks õigustatule saavad teatavaks asjaolud, mis muudavad isaduse tagajärjed talle vastuvõetamatuks, algab tähtaja kulg uuesti ja kui isik on jätnud ekslikult vaidlustamishagi esitamata, siis peatub sellel ajal aegumistähtaja kulg. Tegemist oli kostja tahteveaga, kuna vanema kanne on tehtud eksimuse tõttu, sel tahteavaldusel ei ole õiguslikku toimet ja tähtaeg hakkas kulgema uuesti hagi kohtule esitamise ajast ja uute kahtluste alusel, milleks oli ka DNA analüüs.
6. Kohus on ebaõigesti tuvastanud ja andnud ebaõige hinnangu poolte majanduslikule seisukorrale. Kohus ei hinnanud objektiivselt kostja majanduslikku olukorda, jättis arvestamata tema tervisliku seisundi ning et tema ülalpidamisel oli teine vähekindlustatud laps. Kohus hindas ebaõigesti kostja varalist seisundit ning üldse ei ole arvesse võetud asjaolu, et hageja omas kahte kinnisasja. Kinnisasja realiseerimisest saadav tulu, arvestades kinnisvaraturul müüdavate korterite hinda x piirkonnas 2006 alguses, oli 1,1 miljonit krooni. Teise kinnisasja omamine varasemalt kinnitab asjaolu, et hageja oli materiaalselt hästi kindlustatud 2004 lõpus, omandades teise kinnisasja ja realiseerides selle 2006 alguses. Seega vajadus elatise nõude esitamiseks oli alusetu. 4

§ 61lg 6 p 2 ja 3 ning jätma elatise välja mõistmata eeltoodud alustel.

1. Hageja esitas kohtukulude väljamõistmise taotluse summas 11 300 krooni. Kostja tasus õigusabi eest 4540 krooni, mis on 3,61 korda väiksem. Seega on hageja poolt kohtule esitatud õigusabikulude summa üle hinnatud ja ei vasta tegelikkusele. Usaldusväärne on arve nr 60047/08.05.2006, kinnitusega, et makstud on sularahas 2900 krooni. Ülejäänud summade maksmine on tõendamata ja antud arvete alusel kohtukulude väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Vastustajate seisukoht
2. E.K ja U.H ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
3. E.K palub otsuse elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
4. Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või

§ 44

lg 5 järgi kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kostja tugines vastuhagis asjaolule, et ei olnud lapse võimaliku eostamise ajal hagejaga seksuaalsuhetes, mis välistab tema bioloogilise isaduse. Kostja nõustus lapsele oma nime andma üksnes seetõttu, et hageja lubas, et tulevikus ta mingeid materiaalseid nõudmisi ei esita. Seega on kostja vanema kande vaidlustamise aluseks toonud asjaolu, mis oli talle teada juba ühise avalduse esitamise ajal. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata juba üksnes

§ 44lg-s 5 sisalduva keelu tõttu.

1. Sellele vaatamata andis kohus kostjale võimaluse veenduda oma bioloogilises isaduses määrates DNA ekspertiisi. Kostja viited ekspertarvamuse seadusvastasuse, ebaselguse, vasturääkivuse ja puudulikkuse kohta on meelevaldsed. Kostja loobus 11.08.2005 kordusekspertiisi määramisest ning taotles 29.08.2005 istungil eksperdi kutsumist kohtuistungile, et saaks teda küsitleda. 30.03.2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt anti kostja esindajale võimalus selgitada arusaamatusi seoses tehtud ekspertiisiga ning tal oli ka võimalus eksperti küsitleda. Kostja mittenõustumine eksperdi vastustega ei muuda ekspertiisi ebausaldusväärseks. Ekspert kinnitas, et jääb ekspertiisiaktis väljendatud uuringu ja arvamuse juurde.
2. Vastavalt

§ 60

on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selline seadusest tulenev kohustus lasub kostjal vaatamata sellele, et esialgselt võis olla hageja ja kostja vahel kokkulepe, et hageja ei hakka elatist nõudma. Seoses lapse kasvamisega ja kulutuste suurenemisega võib aga igal ajal tekkida vajadus, et ka isa võtaks osa lapse ülalpidamisest. 37.

§ 61

lg 1 ja 2 sätestavad, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas eelnimetatud sätteid õigesti, so arvestas elatise väljamõistmisel õigesti nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus on selles osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub nendega. 5