Obsah (5)

§ 24§ 6§ 3§ 4§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 5.oktoober 2007, Tallinnas Haldusasja number 3-07-1102 Haldusasi M.R. kaebus Anija Vallavalitsuse poolt tekit

§ 24lg 1 p 1).

1. Kaebuse esitajal on õigus esitada kirjalik taotlus riigilõivu tagastamiseks. 3.Saata käesoleva määruse ärakiri: * M.R. – kaebuse esitaja: xxxxxxxx * Indrek Kukk – kaebaja esindaja: Õigusabi OÜ, Mustamäe tee 4-109, 10621 Tallinn; * Anija Vallavalitsus – vastustaja: Kreutzwaldi 2, Kehra 74306 Harjumaa; * Tiiu Siig – vastustaja esindaja: OÜ Advokaadibüroo Urge, Nunne 7, 10133 Tallinn. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise päevast, määruse teinud halduskohtu kaudu. KOHUS LEIAB:
2. 29.mail 2007 esitas M.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse Anija Vallavalitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 920 000 krooni, juhindudes kahjunõude esitamisel

§ 6

lg 3 p 2, § 26 lg 1 p 4 ning riigivastutuse seaduse (RVS) § 2 lg 1 p 5 ja p 6, § 7 lg 3, § 8 lg

1. Kahju hüvitamise nõue koosneb järgmistest summadest: 118 000 krooni, mille kaebuse esitaja tasus Anija Vallavalitsusele Ülejõe külas Jõenuka maaüksusel paikneva saun-jahimaja vundamendi eest vastavalt 27.mail 2004 Tallinna notari Alar Schultsi poolt koostatud ja tõestatud ehitise müügilepingule, 37 432,20 krooni, mille ulatuses on kaebaja kandnud kulutusi vara omandamiseks, ja 764 567,80 krooni, mis on kaebuse kohaselt vara reaalse väärtuse ja omandamiseks kantud kulutuste vahe.
2. Seoses kõnealuse ehitise (saun-jahimaja vundamendiga) on tuvastatud järgmised asjaolud ja menetluse käik: - 23.05.2002 võttis Anija Vallavolikogu vastu otsuse nr 160 (p 1.3.), millega kohustati Anija Vallavalitsust hõivama peremehetu ehitisena jahimeeste saun Ülejõe külas (omanik teadmata); - 07.10.2002 andis Anija Vallavalitsus korralduse nr 322, millega võeti Ülejõe külas asuv saun-jahimaja vallavalitsuse arvele hinnaga 16 000 krooni; - 23.10.2003 võttis Anija Vallavolikogu vastu otsuse nr 125, mille punktiga 1.
3. tunnistati peremehetuks ehitiseks jahimeeste saun (vundament) Ülejõe külas; - 18.12.2003 Anija Vallavolikogu otsuse nr 148 alusel korraldati enampakkumine valla arvele võetud peremehetutele ehitistele, sh saun-jahimaja vundamendile (p 1.5); - 26.02.2004 Anija Vallavolikogu otsusega nr 165 kinnitati enampakkumise tulemused. Saun-jahimaja vundamendi osas tunnistati enampakkumise võitjaks kaebuse esitaja (p 2.3.); - 27.05.2004 sõlmisid Anija Vallavalitsus ja kaebuse esitaja notariaalse ehitise müügilepingu, mille alusel kaebaja omandas 118 000 krooni eest Anija vallas Ülejõe külas paikneva saunjahimaja vundamendi; - 01.07.2004 esitas kaebaja Anija Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse 1,5 ha maa erastamiseks elamumaana omandatud ehitise juurde; - 30.05.2005 korraldusega nr 427 otsustas Anija Vallavalitsus anda kaebuse esitajale välja ehitusloa saun-jahimaja rekonstrueerimiseks elamuks (ehitusluba nr EL 19/05 31.05.2005) ; - 12.09.2005 korraldusega nr 601 otsustas Anija Vallavalitsus moodustada Anija vallas Jõenuka katastriüksuse suurusega 15 556 m2 ja sihtotstarbega elamumaa ning andis nõusoleku selle ostueesõigusega erastamiseks kaebuse esitajale; - 30.11.2005 kirjaga nr 6.2-2/11211 tegi Maa-amet Harju maavanema kohusetäitjale J.Mark’ile ettekirjutuse maavanema järelevalve algatamiseks Anija vallas Ülejõe külas asuva Jõenuka maaüksuse erastamiseks teostatud eeltoimingute õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks; - järelevalve käigus tuvastas maavanem Anija Vallavolikogu 23.10.2003 otsuse nr 125, Anija Vallavalitsuse 30.05.2005 korraldusega nr 427 kaebuse esitajale välja antud ehitusloa ja vallavalitsuse 12.09.2005 korralduse nr 601 õigusvastasuse. Maavanem leidis, et peremehetu ehitisena hõivatud saun-jahimaja vundament ei olnud hoone ega rajatis ehitusseaduse tähenduses, vaid põlemisel kasutuskõlbmatuks muutunud hoonest järelejäänud osa, mis oli ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei oleks olnud võimalik ilma ehitist kahjustamata eraldada. Volikogu ei ole ka eelnevalt tuvastanud ehitise püstitamise õiguslikku alust. Ehitusluba on antud saun-jahimaja rekonstrueerimiseks elamuks. Arvestades, et tegelikkuses oli tegemist saun-jahimaja vundamendiga (ehitise osaga), millel olemasolevad konstruktsioonid puudusid, ei saanud olla tegemist rekonstrueerimisega, vaid ehitise püstitamisega. Seega ei olnud ehitusluba antud seaduslikus korras. Korralduse nr 601 aluseks oleva M.R. maa ostueesõigusega erastamise avalduse kohaselt taotleb isik maa erastamist Anija vallalt ostu teel omandatud hoonete juurde. Tegelikult hooned puuduvad, säilinud on vaid kunagise hoone osa (vundament). Korralduses nr 601 ei ole märgitud Maa ostueesõigusega erastamise korra (Vabariigi Valitsuse 06.01.1996 määrus nr 267) p 14 ja p 15 ning p 23 alapunktis 4 nimetatud andmeid (märgitud ei ole maa maksustamishinda, müügihinna määramisel rakendatud soodustusi, maa müügihinda, müügihinna tasumise korda, tähtaegu, järelmaksu tingimusi jms), mistõttu haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav. Maavanema 20.02.2006 kirjaga nr 2.1-1/34 tehti Anija Vallavolikogule ja Anija Vallavalitsusele ettepanek viia nimetatud otsus ja korraldused õigusaktide nõuetega vastavusse; - juhindudes maavanema poolt teostatud järelevalve tulemustest tunnistas Anija Vallavolikogu 30.03.2006 otsusega nr 83 kehtetuks algusest peale nende tühisuse tõttu oma 2 23.05.2002 otsuse nr 160 „Peremehetu ehitise hõivamine“ punkti 1.3, 23.10.2003 otsuse nr 125 „Peremehetuks ehitiseks tunnistamine“ punkti 1.6., 18.12.2003 otsuse nr 148 „Enampakkumise korraldamine“ punktid 1.
4. ja 2.5., 26.02.2004 otsuse nr 165 „Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja enampakkumise korraldamine“ p 2.3.; - 31.03.2006 korraldusega nr 236 tunnistas Anija Vallavalitsus kehtetuks algusest peale vallavalitsuse 07.10.2002 korralduse nr 322 „Peremehetu ehitise arvelevõtmine“ punktid 1 ja 2 osas, mis puudutavad Ülejõe külas asuvat saun-jahimaja, 30.05.2005 korralduse nr 427 „Ehitusloa andmine“ ja 12.09.2005 korralduse nr 601 „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest“. Sama korralduse punktide 3 ja 4 kohaselt otsustas vallavalitsus maksta tagasi Ülejõe saun-jahimaja (vundament) enampakkumisel osalenud isikutele osalustasu ning M.R.le ehitise müügilepingu alusel tasutud ostuhind; - 04.04.2006 kirjaga nr 2-1/294 informeeris Anija Vallavalitsus M. ja M. R.t teostatud järelevalvemenetluse ettepanekute täitmisest ja sellest, et müügitehingu aluseks olnud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud. Tulenevalt TsÜS §-st 87 teatas vald, et valla ja kaebaja vahel sõlmitud müügileping on seadusega vastuolus olev tehing, mis on tühine algusest peale. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt kuulub tühistatud tehingu järgi saadu tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele; - 29.05.2006 võttis Anija Vallavalitsus vastu korralduse nr 426 „Reservfondi kasutamine“, millega otsustati M.R.le välja maksta kokku 155 432,20 krooni alusetult saadu tagastamiseks ja kulutuste kompenseerimiseks; Kohtule esitatud kaebuses soovib M.R. kahju hüvitamist summas 920 000 krooni, tuginedes oma nõude esitamisel Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ-lt tellitud eksperthinnangule nr 0626/027, mille kohaselt Anija vallas Ülejõe külas asuva Jõenuka krundi turuväärtus on 920 000 krooni eeldusel, et objekt on kantud kinnistusraamatusse elamumaana. Jõenuka maaüksust kaebuse esitajale erastatud ei ole, samuti ei ole seda kantud kinnistusraamatusse.
5. Halduskohtu 23.08.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust.
6. Vastustaja leiab 13.09.2007 kohtule esitatud kirjalikus seletuses, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning taotleb haldusasja menetluse lõpetamist

§ 24lg 1 p 1 alusel.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et väidetav kahju, mis on seotud saun-jahimaja võõrandamisega, tekkis kaebajale avalik-õiguslikus suhtes. Anija Vallavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna võis tulenevalt TsÜS § 26 lg-st 1 omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, järelikult võis ta osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub omavalitsuse tegevus samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõikidele tsiviilõiguse subjektidele. Saun-jahimaja vundamendi võõrandamisel kaebajale ei tegutsenud Anija Vallavalitsus avalik-õiguslikke ülesandeid täites, vaid eraõigusliku suhte poolena, omades müüjana ostja suhtes seisundit, mis mitte ainult väliselt või vormiliselt, vaid ka oma olemuselt oli samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Seetõttu on pooltevaheline suhe lepingu sõlmimisel kvalifitseeritav kui eraõiguslik, mitte aga kui avalikõiguslik suhe. Kaebaja ja Anija Vallavalitsus sõlmisid tsiviilõigusliku lepinguna ehitise ostumüügilepingu, mille sõlmimist ei reguleerinud avalik-õiguslik menetluskord, vaid võlaõigusseaduse (VÕS) ja asjaõigusseaduse (AÕS) vastavad sätted. Kuna lepingu sõlmimisel tekkis poolte vahel õigussuhe eraõiguse normide pinnalt, mitte avalik-õiguslikku tegevust reguleerivate normide pinnalt, siis on pooltevaheline suhe oma iseloomult tsiviilõiguslik ning vastavalt suhte iseloomule tuleb lahendada ka selle pinnalt tekkinud vaidlused, sh kahju hüvitamise küsimused. Eeltoodud põhjustel on käesoleval juhul tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja leiab veel, et saun-jahimaja omand kuulub jätkuvalt temale, vaatamata sellele, et vallavalitsus on teinud lepingu tühiseks tunnistamise avalduse, juhindudes TsÜS § 92 lg-st 2 3 ja § 98 lg-st 1, pakkunud kaebaja kulutuste hüvitamiseks 37 432,20 krooni ning avaldanud soovi alusetult saadud 118 000 krooni tagastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et omandi üleminek ei ole võimalik, kuna lepingu tühistamise avaldus ei olnud tehtud notariaalses vormis. Seega ei tunnista kaebaja väidetava vormivea tõttu Anija Vallavalitsuse ühepoolset tahteavaldust lepingu tühistamiseks, mis on kaebaja arvates tekitanud talle kahju. Järelikult on lisaks kahjunõude vaidlusele antud asjas ka vaidlus omandiõiguse küsimuse üle. Omandiõiguse vaidlused ei kuulu mitte halduskohtu, vaid üldkohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. 5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle on tekitatud kahju avalik-õiguslikus suhtes, seega tuleb kaebust menetleda halduskohtus RVS sätete alusel. Saun-jahimaja vundamendi ostumüügilepingu sõlmimise aluseks olid Anija valla ebaõiged haldusotsustused, mis viisid kaebaja olulisse eksimusse TsÜS § 92 lg 2 mõttes (tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel). Lepingu sõlmimisel tugines kaebaja usaldusele vastustaja vastaval ajahetkel juriidilist jõudu omanud haldusaktide vastu ja heausksusele kõigi toimingute teostamisel. Kaebajal oli ja on soov ehitada kõnealusele maaüksusele kodu oma perekonnale. Nõutav kahjuhüvitise summa tuleneb soetatud ja kinnistada soovitava maaga võrdväärse maaüksuse soetamiseks vajalikust summast tänases turusituatsioonis. Lisaks on arvestatud ka perioodi, mille jooksul vastav maaüksus kaebaja omandis on olnud ning tema poolt tehtud heauskseid pingutusi oma kodu loomiseks nimetatud maaüksusele. RVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodust juhindudes palub kaebaja jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

6.

§ 3

lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt kuuluvad halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamiseks pole seadus sätestanud teistsugust menetluskorda. Haldusaktid ja toimingud, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on ette nähtud

§ 4lg-tes 1 ja 2.

Nii haldusakti kui ka toimingu puhul on seaduses rõhutatud avalik-õiguslikku suhet, mille üksikjuhtumi reguleerimiseks on haldusakt antud või milles on toiming teostatud.

§ 6

lg 3 p 2 järgi võib kaebusega halduskohtult taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamist reguleerib RVS. RVS ei reguleeri õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Vastavalt RVS § 1 lg 3 punktidele 1 ja 4 käsitatakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel või muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes. Selleks, et otsustada, kas käesoleva kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse või mitte, tuleb leida vastus küsimusele, milline oli õigussuhte iseloom, milles kaebuse esitajale kahju tekitati.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Anija Vallavalitsus (müüja) sõlmis kaebuse esitajaga (ostja) kui enampakkumise võitjaga 27.mail 2004 notariaalse ehitise müügilepingu, mille p 1 järgi müüja müüb (kohustub üle andma) ja ostja ostab (kohustub vastu võtma) saun-jahimaja vundamendi, mis asub Ülejõe külas, Anija vallas. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et Anija Vallavolikogu ja Anija Vallavalitsuse haldusaktid, millega müüja sai peremehetuks tunnistatud ehitisena valla omandisse Ülejõe külas asuva saun-jahimaja vundamendi, korraldas nimetatud varale avaliku enampakkumise 4 ning tunnistas enampakkumise võitjaks kaebuse esitaja, olid õigusvastased ja on haldusorgani enda poolt tunnistatud algusest peale kehtetuks. Samuti on õigusvastased ja algusest peale kehtetuks tunnistatud ka need vallavalitsuse haldusaktid, millega kaebuse esitajale peale müügilepingu sõlmimist anti välja ehitusluba saun-jahimaja vundamendi rekonstrueerimiseks elamuks ning peeti võimalikuks maa ostueesõigusega erastamist saun-jahimaja vundamendi juurde 15 556 m2 ulatuses Jõenuka maaüksusena. Eelpoolnimetatud haldusaktid on antud välja kohaliku omavalitsuse organite poolt avalik-õiguslikus suhtes nendele pandud avalikõiguslike ülesannete täitmiseks. Kaebuse esitaja on olnud teadlik kõikidest haldusaktidest ja ka nende hilisemast kehtetuks tunnistamisest järelevalvemenetluse tulemusena, kuid samas ei ole vaidlustanud ühtegi kohaliku omavalitsuse haldusakti ega toimingut, mis on olnud seotud varasemate, temale soodsate haldusaktide kehtetuks tunnistamisega. Samuti pole kaebaja tõendanud, et temale on kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes antud õigusvastaste haldusaktidega või teostatud toimingutega. Poolte vahel puudub avalik-õiguslik vaidlus. Siit võib teha järelduse, et kaebaja on nõustunud, et kehtetuks tunnistatud haldusaktide näol oli tegemist õigusvastaste haldusaktidega, mille tõttu ei ole ta pidanud nende vaidlustamist vajalikuks. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele, ei saanud kaebuse esitaja lepingu sõlmimisel tugineda ka usaldusele vastustaja haldusaktide vastu. Nimelt märgib notar A.Schults ametitoimingute registreerimise raamatus 27.05.2004, et Anija valla seaduslik esindaja J.Kalle ja M.R. nõudsid notarilt üksmeelselt lepingu tõestamist, kuigi neil ei ole notarile esitada avaliku usaldatavusega registri tõendit lepingu eseme, s.o. saun-jahimaja vundamendi kohta ning notaril ei ole võimalik kontrollida tehingu objektiks oleva ehitise omandi kuuluvust avalikku usaldust tagavast registrist ja seega puuduvad usaldusväärsed andmed käsutusõiguse olemasolu kohta. Seega ei saanud kaebuse esitaja ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel tugineda usaldusele ja olla veendunud, et lepingu aluseks olevad haldusaktid on õiguspärased.
2. Viies läbi avaliku enampakkumise valla omandis olevale varale ja selgitades enampakkumise teel huvitatud isikute seast välja enampakkumise võitja, kellel oli õigus nimetatud vara omandada, teostas kohalik omavalitsus avalikku võimu. Kohalik omavalitsus peab oma vara võõrandamisel arvestama avalike huvidega, mis ei seisne üksnes varalise tulu saamises. Kohalik omavalitsus peab vara omandaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu erineb kohaliku omavalitsuse seisund oma vara müümisel olukorrast, milles on oma vara võõrandavad eraisikud. See aga ei tähenda, et sõlmitav vara müügileping või lepingupoolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vaheline lepinguõiguslik suhe on eraõiguslik ka siis, kui selle üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
3. Kaebuse esitaja ja Anija Vallavalitsus sõlmisid antud juhul ehitise (saun-jahimaja vundamendi) ostu-müügilepingu, mis on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping ning mille sõlmimist reguleerivad VÕS ja AÕS vastavad sätted. Lepingust tulenev õigussuhe poolte vahel ei ole avalik-õiguslik ning sellest õigussuhtest tulenevad vaidlused, sh kahju hüvitamise küsimused, tuleb lahendada üldkohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna väidetav kahju on kaebajal tekkinud eraõiguslikus suhtes Anija Vallavalitsusega, siis ei ole selle sissenõudmine RVS alusel tulenevalt RVS § 1 lg 2 võimalik. Üldkohtu pädevusse kuuluvad ka küsimused Anija Vallavalitsuse ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtivuse ja omandiõiguse kuuluvuse üle saun-jahimaja vundamendile.
4. M.R. kaebuse lahendamine ei kuulu eeltoodust tulenevalt halduskohtu pädevusse. Seetõttu tuleb rahuldada Anija Vallavalitsuse taotlus menetluse lõpetamiseks ning asja menetlus

§ 24lg 1 p 1 alusel lõpetada.

5 11. Kaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu summas 27 600 krooni.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. RLS §12 lg 2 kohaselt taotlus riigilõivu tagastamiseks esitatakse kirjalikult ning see peab vastama rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ kehtestatud nõuetele. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Marion Vakker Kohtunik 6