lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 29.05.2006 hageja teatest nähtuvalt jäi kostja laenu tagasimaksega alates esimesest tagasimaksest viivitusse (t lk 60). Pooled on kokku leppinud intressimääraks, mis on 29.33 % krediidisummast aastas. Seega on hageja nõue tagastamata krediidisummas 30 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi osas summas 5 733.90 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 9 820.68 krooni üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 31.08.2006 kuni 06.06.2007 summas 9 820.68 krooni. Viivise määraks on lepingu üldtingimustes sätestatud intressimäär ehk 29.33 % võlgnetavalt summalt aastas.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt
lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 29.33 %. Kuna tõenditest tulenevalt oli kostja põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 6 903.76 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 6 000 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 6.3, mille kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest.
lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur, võttes arvesse leppetrahvi eesmärki ning asjaolu, et pärast lepingu ülesütlemist kasutab hageja kostja suhtes lisaks kohustuse täitmisele ka teisi õiguskaitsevahendeid ning on esitanud viivise (29.33 % aastas) ja kahju hüvitamise nõude.
lg 3 sätestatud tühisuse alused ei võimalda tarbija suhtes hinnangulist lähenemist, seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 6 000 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 700 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 3 kirja (t lk ). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 700 krooni oas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 6 223.49 krooni.
lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on
kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud 3 kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Hageja nõuab kahju saamata jäänud intressi näol kogu lepingu kehtivuse aja eest kuni 15.04.2008. Kohus leiab, et hagejale on kahju tekkinud saamata jäänud intresside näol hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni summas 2 251 krooni. Nimetatud perioodi osas pole hageja viivist arvestanud, sest kuna viivisemääraks on lepingus ettenähtud intressimäär, ei saa viivise väljamõistmisel hagejale saamata jäänud intresside näol kahju tekkida. Ülejäänud perioodi osas on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 5 733.90 krooni, viivis 9 820.68 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni ja kahju 2 251 krooni, kogusummas 48 505.58 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.