2-07-26591/8

(4)2-07-26591 seksuaalset väärkohtlemist purjus ema juuresolekul, mille tulemusel oli algatatud kriminaalasi ja laps läks ema juurest ära tädi … juurde. … avaldas, et ei soovi jääda elama emaga ja tahaks elada tädi … perekonnas, kuna talle meeldib tädi perekonna tingimused ja suhtumine tema vastu perekonnaliikmete poolt. Lapse ema … ei tunne oma süüd lapse suhtes kasutatud vägivalla eest, ei soovi muuta paremaks oma negatiivset eluviisi ja lõpetada liigjoomist. Eeltoodust lähtuvalt ning seoses sellega, et perekonnaliikmed kohtlevad last julmalt, kuritarvitavad alkoholijooke, mis avaldab kahjulikku mõju lapse eluks ja arenemiseks, leiab lastekaitsetalitus, et jätta last ema juurde on ohtlik. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 54 palub avaldaja võtta ära …`lt vanema õigused tütre … suhtes. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 25.10.2007.a kell 09.00 kohtuistungi. Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi oma nõude juurde. Lapse esindaja jäi oma arvamuse juurde, et …`lt vanema õigused ära võtta. Asjast puudutatud isik … istungile ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isikute ja lapse esindaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-de 1-4 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma 2

(4)2-07-26591 kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Tuvastatud on, et … kuritarvitab alkoholi, mistõttu oli lapse suhtes kasutatud füüsilist vägivalda ja seksuaalset väärkohtlemist. … ei võtnud osa lapse kasvatamisest ja hooldamisest ning temal pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Kohus on menetluse käigus 15.10.2007.a. ära kuulanud seitsmeaastase …, kes oli veendunud, et ei soovi minna tagasi koju ema juurde elama. Kohus on ära kuulanud 31.10.2007.a. …, kes on avaldanud kohtule kahetsust seoses tütre suhtes toime pandud seksuaalse väärkohtlemisega ning selgitanud kohtule, et ta elab nüüd teises kohas ja üksinda ning selliseid asju enam lapse suhtes ei juhtu. … on avaldanud kohtule, et ta soovib ise oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kohus tuvastas … sõnade kohaselt, et ta pole töötanud alates 1994.a.. Kohus leiab, et …sõnad selle kohta, et ta üritab oma elu edaspidi korraldada lapse huvidest lähtuvalt pole veenvad, … on alates jaanuarist 2007.a., mil tema pere on … arvel riskiperena piisavalt olnud aega, et tõendada, et ta saab lapse kasvatamisega hakkama, kahjuks pole seni ajani ta suutnud … veenda, et lapsel oleks parem elada ja kasvada ema juures. Lapse esindaja leiab, et …`lt tuleb vanema õigused ära võtta. Kohus leiab, et seaduses sätestatud lapse õiguste tagamiseks tuleb …`lt vanema õigused lapse …. suhtes ära võtta. Sellega tagab kohus võimaluse lapsele paremale tulevikule. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohus rahuldab avaldus vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §-dele 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, PKS §dele 50 lg 1, 54, 55, 58, LaKS §-dele 8, 27 lg 1, 32, 39 ning juhindudes TsMS §-dest 436, 442, 452 lg 1, 550 lg 1 p 2, 558, 559, 661 lg 2. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3