2-07-26294/7

(3)2-07-26294 võtta. Asjast puudutatud isik … on avaldusega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isiku ja lapse esindaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-de 1-2 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Tuvastatud on, et … ei võtnud osa lapse kasvatamisest ja hooldamisest ning temal pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Kohus on menetluse käigus ära kuulanud …`it, kes teatas, et ei soovi, et tema isal oleks vanema õigused tema suhtes. … tahab edasi elada …. Kohus leiab, et seaduses sätestatud lapse õiguste tagamiseks tuleb …`ilt vanema õigused lapse …`i suhtes ära võtta. Sellega tagab kohus võimaluse lapsele paremale tulevikule. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja 2

(3)2-07-26294 kasvatusasutusele, kus laps asub. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohus rahuldab avaldus vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §-dele 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, PKS §dele 50 lg 1, 54, 55, 58, LaKS §-dele 8, 27 lg 1, 32, 39 ning juhindudes TsMS §-dest 436, 442, 452 lg 1, 550 lg 1 p 2, 558, 559, 661 lg 2. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3