Arvestades perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, samuti ka poolte esitatud andmed sissetuleku kohta ja hageja poolt lapse keskmiste vajaduste maksumuse kohta tehtud arvestust, leiab kohus, et Narva Linnakohtu 15.03.2004.a. otsusega 2 2-07-6784 määratud igakuine elatis summas 620 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses krooni on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ning piisavate arenguvõimaluste tagamiseks. Kostja töötab ja saab töötasu 5832 krooni kuus. Tal on uus pere ja teise laps. Abikassa töötab. Tema peres on kaks sõiduautot Ford ning BMW. Temal omandis on korter ja auto Ford. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja J. R.kasuks lapse A. R. (sünd. ..a.) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1800 krooni. Kohus võttab arvesse, et kostjal on teine laps. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohtu arvates puuduvad antud asjas eeldused elatise suuruse vähendamiseks. Võttes arvesse kostja varalist seisundit, nimelt, et tema sissetulek on 5832 krooni kuus, samuti temal korteri ja sõiduauto olemasolu, leiab kohus, et kostja varaline seisund võimaldab temal pidada ülal oma alaealisi lapsi nende vajadusi katval tasemel ning elatise väljamõistmine alaealise lapse A. R. ülalpidamiseks ei põhjusta kostja laste ebavõrdset kohtlemist ega muutu kostja alaealist last A. R. vähem kindlustatuks, kui A. R.a. A. R. puudub samuti piisav sissetulek ning muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ning laenukohustuste olemasolu ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagiavaldus 02.03.2007.a.
3 2-07-6784 Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, 6,
Natalja Losevtsova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.