e § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama tulenevalt
e § 60 lg 2. Hageja on täisealine isik, kes õpis hagiavalduse esitamise hetkel 11 kassis Narva Paju koolis. Seega on tema õigustatud saama elatist koolis õppimise ajal. Hageja nõude alus tuleneb
e § 63 lg 1. Kuna kostja on hageja isa, on hageja nõue saada elatist kostjalt põhjendatud ja kulub rahuldamisele.
lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurus sõltub hageja vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. 2 2-06-31385 Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Hageja elab koos oma emaga, kes töötab ja saab keskmine netotöötasu 4542 krooni kuus. Kostja töötab ja saab keskmine brutotöötasu 6790,50 krooni kuus. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline, töötab ja saab töötasu 6790,50 krooni kuus. Hagejal puudub toimetulekuks vajalik sissetulek. Kostja on võimeline oma poja ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses. Kohtu arvates ei ole kostja taotlus tasumisele kuuluva elatise summa vähendamiseks põhjendatud. Kohtule on kostja poolt 26.09.2007.a. esitatud Narva Perearstikeskuse OÜ poolt väljastatud tõendid nr 1318, millest tuleneb, et kostja abikaasa töövõimekaotus on 20% ning tema vajab pidevat ravimist ning perearsti järelevalvet. Samuti on esitatud tõend nr 3796, mille kohaselt vajab kostja pidevat ravimist perearsti juures. Esitatud on ka kostja kulude (sh laenu tagasimakse ja eluruumi üüri) suurust tõendavad dokumendid. Antud asjas ei esine muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusi. Kohus ei pea mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks kostja ja tema abikaasa tervisliku seisundi, kuna esitatud perearsti poolt välja antud dokumendid ei kinnita töövõimekaotuse olemasolu. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega leiab kohus, et antud asjas puuduvad
e § 61 lg 5, 6 sätestatud elatise suuruse vähendamise eeldused. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps (hageja )elab oma ema juures. Kohus märgib veel, et
e mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust hageja ees, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest vastavalt
e § 70 lg 1. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 26.10.2006., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulude jaotus 3 2-06-31385 Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes
e § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 2, § 61 lg 2, 4, 5, 6, § 63 lg 1, § 70 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, 2, § 164 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.