2-07-5679/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-5679 Tsiviilasi M A hagi A A vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M A xxx Kostja A A xxx Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
2. september 2007.a. Hageja M A Kostja A A RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada A A xxx ja M A xxx abielu, mis sõlmiti 07.09.2004.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
3. Välja mõista A A elatis alaealise lapse A A xxx ülalpidamiseks igakuiselt 300 (kolmsada) krooni alates 20.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni M A kasuks. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Kohtuotsus kuulub elatise osas viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendus 15.02.2007.a esitas M A kohtule hagi A A vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes hagejale ja lapsele. Hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli sõlmitud 07.09.2004.a. Abielust pooltel on poeg A xxx Kooselu kostjaga ei laabunud. Kostja suhtub hagejasse jämedalt, lugupidamatult ja ükskõikselt, isalikku hoolitsust poja ega pere vastu ei ilmuta. 2006.a detsembrist on pere lagunenud ja käesoleval ajal elab kostja perest eraldi Sillamäe linnas. Abielusuhete edasine jätkamine on võimatu. Jagamisele kuuluvat ühisvara ei ole. Poeg A elab koos kostjaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja kaldub kõrvale poja ülalpidamisest. Kostja on piisavalt töövõimeline, et töötada. Mõnda aega töötas ta kaubalaadijana, kuid juba aasta aega ei tööta. Kostja saab töövõimetuspensioni 2 100 krooni. Hageja õpib kutsekoolis kolmandal kursusel, stipendiumi ei saa, varaliselt aitab teda ema. Hageja sissetulekuks on toitjakaotuspension 900 krooni, lastetoetus 300 krooni ja 600 krooni kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Kokku on hageja tulud 1800 krooni kuus, mis ei piisa lapse ülalpidamiseks. Kuna käesoleval ajal hageja õpib puudub tal võimalus asuda tööle. Hageja leiab, et kostja peab maksma elatisraha poja ülalpidamiseks seadusega ettenähtud alammääras (1800 krooni) ning hagejale lapse kolmeaastaseks saamiseni peab kostja osutama ka varalist abi summas 200 krooni. Hageja palub: lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu; välja mõista kostja hageja kasuks elatis poja A ülalpidamiseks 1800 krooni iga kuu alates käesoleva hagiavalduse esitamise päevast; välja mõista kostja elatis hagejale summas 200 krooni kuna lapse kolmeaastaseks saamiseni, s.o kuni 26.02.2008.a; kohtukulud jätta kostja kanda, kuna pere lagunes tema süül. Kostja kirjalik vastus Kostja 05.03.2007 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 17-20) tunnistab hagi abielu lahutamise osas. Kostja arvamusel hageja poolt toodud põhjendused abielu lahutamiseks ei vasta tegelikkusele. Hageja pole oma vanemakohustusi nõuetekohaselt täitnud. Laps on pidevalt vanaema hoolitsemisel, hageja on ise internetis, otsides sealt uut partnerit. Selline käitumine oligi põhjuseks paljudele skandaalidele, millistele hageja avalduses viitab. Vale on väide, et kostja ei hoolitse lapse eest. Kostja ostis regulaarselt lapsele riideid ja süüa. Hageja halb suhtumine kostjasse tingitud sellest, et kostja ei andnud hagejale kogu invaliidsuspensioni. Paljude perekonnatülide algatajaks oli hageja, kes koos oma ema ja koos hagejaga elava M R kasutasid kostja suhtes füüsilist vägivalda eesmärgiga, et kostja annaks kogu oma raha hagejale. See on fikseeritud Ida-Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna politseipatrullide poolt, keda korduvalt kutsuti välja perekonnatülisid lahendada. See asjaolu tingis kostja alalise lahkumise poolte ühisest kodust ja elamaasumise oma vanemate juurde Sillamäele ning tegi võimatuks normaalse suhtlemise poolte ühise lapsega. Kostja on korduvalt võtnud last enda juurde vanematekoju. Viimane kord oli lapse kostja juures ajavahemikus 20-26 märts. SA Ahtme Haigla tõendist nähtub, et kostjal esineb raske puue (80% töövõimetus). Seoses sellega on kostjal raske, isegi võimatu leida töökohta. Kostja sissetulekuks on ainult töövõimetuspension summas 1015 krooni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus summas 420 krooni, kokku on 1435 krooni. Muid sissetulekuid ega isiklikku vara kostjal ei ole. Kostja varanduslik seis ei võimalda tasuda elatist lapseülalpidamiseks hageja poolt nõutud suuruses 1800 krooni kuus ja hageja enda ülalpidamiseks summas 200 krooni (kokku 2000 krooni). Hageja püüab näidata oma varanduslikku olukorda tegelikust halvemana. Kostja andmetel on hagejal kutseõppeasutuses suured õppevõlgnevused, mistõttu ta ei saa stipendiumi ja praegusel momendil hageja pole pikemat aega kutsekoolis käinud ega asunud ka tööle. Seega pole hageja ise midagi teinud oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kostja on nõus poolte vahelise abielu lahutamisega, kuna leiab, et abielusuhete jätkumine on võimatu. Elatise osas palub kostja vastavalt PKS § 61 lg 6 vähendada elatist alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga kohtu poolt määratud suuruseni. 2 Menetluse käik Kohtuistungil hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Abielusuhted on lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Peale abielulahutamist palub jätta perekonnanimeks A. Kostja on abielulahutusega nõus. Elatise nõude osas hageja tunnistab, et laps on isa juures laupäeval, pühapäeval, vahest reedel. Isa toidab teda, ostab riided lapsele, kui laps on tema juures. Hageja vähendas hagi nõuet ja on nõus saama 300 krooni kuus A ülalpidamiseks alates 20.09.
4. Elatise nõudmisest endale ta loobub. Kostja kinnitab, et on võimeline maksma 300 krooni elatist kuus ainult poja A ülalpidamiseks. Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendad alla käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatus suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja nõustus elatise summaga 300 krooni. Kostja on nõus elatist maksma nimetatud suuruses. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse A ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 300 krooni alates 20.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Hagi on rahuldatud eeltoodud tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg
5. 3 /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4