3-07-2385/1

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2385 Haldusasi Kaitseväe Logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse „Tagalapataljon“ taotlus kontrollida ajateenijale määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada seadusevastaseks Kaitseväe Logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse pataljoni ülema väljaõppekeskuse „Tagalapataljon“ ülema ülesannetes leitnant Erki Soo
3. novembri
4. a käskkiri nr 193-P reamees K.P.ile seitsme ööpäevase distsiplinaararesti määramise kohta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kaitseväe Logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse pataljoni ülem väljaõppekeskuse „Tagalapataljon“ ülema ülesannetes leitnant Erki Soo 22.11.
6. a käskkirjaga nr 193-P määrati Kaitseväe Logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse Tagalapataljoni ajateenija reamees K.P.ile seitsme ööpäeva pikkune distsiplinaararest selle eest, et K.P. lahkus 22.10.2007 orienteeruvalt kell 08.13 kuni 10.00 omavoliliselt teenistuskohustuste täitmiselt väeosast, naastes tagasi väeossa 25.10.2007 kell 19.
7. Käskkirjas leiti, et sellega pani reamees K.P. toime distsiplinaarsüüteo kaitseväe distsiplinaarseaduse (edaspidi KDS) § 8 lõikes 1 mõistes.
8. 23.11.2007 teatas distsiplinaararesti määraja KDS § 55 lg 2 alusel distsiplinaararesti määramisest Tallinna Halduskohtule, lisades distsiplinaararesti määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalid. KOHTU PÕHJENDUSED
9. KDS § 55 lõikest 21 tulenevalt kontrollib halduskohus haldustoiminguks loa andmise korras, kas distsiplinaararest on määratud seaduslikult, kontrollides konkreetselt seda, kas kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud teenistuslik juurdlus; kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda; ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, ega hinda ka määratud karistuse proportsionaalsust. Kui distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelane peaks leidma, et distsiplinaarmenetluses on asjaolud vääralt tuvastatud või ei ole karistuse määramisel lähtutud kõigist karistuse määramist reguleerivatest sätetest ja põhimõtetest, on tal võimalus vaidlustada karistuse määramine KDS §-des 57-59 sätestatud korras.
10. Käesoleval tunnistab halduskohus distsiplinaararesti määramise ebaseaduslikuks, leides, et käskkirjas ja sellele lisatud materjalides kirjeldatud teo eest ei või K.P.i distsiplinaarkaristusega karistada. Kohtu hinnangul tuleb halduskohtul KDS § 55 lg 21 punkti 1 raames kontrollida, kas distsiplinaarsüütegu, mille eest isikule distsiplinaararest määrati, vastab distsiplinaarsüüteo koosseisulistele tunnustele. Siinkohal ei kontrolli kohus sisuliselt tehiolusid ning lähtub seetõttu eeldusest, et tehiolud on distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud õigesti ehk teisisõnu ei kontrolli halduskohus seda, kas distsiplinaararesti määramise käskkirjas esitatud faktilised asjaolud on õigesti tuvastatud või mitte. Kontrollides aga seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata, peab kohus lisaks teole vaatlema ka muid distsiplinaarsüüteo tunnuseid, sealhulgas kontrollima seda, kas distsiplinaararest on määratud isikule, kellele seadus sellise karistuse määramise võimaluse ette näeb.
11. KDS kohaselt on distsiplinaarkaristus võimalik määrata kaitseväelasele. Kaitseväelasteks on kaitseväeteenistuse seaduse (KvTS) § 8 lg 2 kohaselt ajateenija, kaadrikaitseväelane ja õppekogunemisest osa võttev reservväelane. Kohtuasja esemeks oleva distsiplinaararesti määramise käskkirja kohaselt on K.P. ajateenija. KvTS § 9 lõikes 1 määratletakse ajateenistujat kui ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslast. Sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt on kaitseväeteenistuskohustuslaseks iga
12. kuni
13. aastane meessoost Eesti kodanik, kui teda ei ole samas seaduses sätestatud alustel ja korras kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist. Eelnevast tulenevalt ei saa isikut, kes on kaitseväekohuslaste registrist kustutatud, käsitleda kaitseväeteenistuskohustuslasena. Isikut, kes ei ole kaitseväeteenistuskohustuslane, ei saa käsitleda ajateenijana ning selline isik ei saa kanda ajateenijale seadusega ette nähtud õigusi ja kohustusi ega ajateenijale seaduses ette nähtud vastutust.
14. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et Kaitseväe arstliku komisjoni 09.11.2007 otsusega nr 10378 on K.P. tunnistatud tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning otsustatud tema kustutamine kaitseväekohustuslaste registrist. KvTS § 39 lg 3 p 5 kohaselt on kaitseväekohustuslaste registrist kustutamine Kaitseressursside Ameti pädevuses. Samas tuleb tähele panna KvTS § 43 lõiget 5, milles on sätestatud, et tunnistades kaitseväekohustuslase või kaitseväelase tegevteenistuseks mittekõlblikuks, määrab arstlik komisjon otsuses kaitseväelase edasise ravi vajaduse või teeb ettepaneku kustutada ta kaitseväekohustuslaste registrist. Asjassepuutuvaks normiks on ka KvTS § 68 lg 2, mille kohaselt vabastatakse ajateenija ajateenistusest seoses tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega ja kaitseväeteenistuskohustuslaste registrist kustutamisega. Seejuures on KvTS § 69 lõikes 3 sätestatud, et ajateenistusest vabastatu arvatakse reservi või kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist. 2
15. Kohus leiab, et tõlgendades eelviidatud sätteid nende koostoimes tuleb asuda seisukohale, et arstliku komisjoni otsusega, millega tunnistatakse ajateenija tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning tehakse ettepanek tema kustutamiseks kaitseväekohustuslaste registrist, on siduvalt otsustatud kõnealuse isiku kaitseväeteenistuskohustuse lõppemine ja tema registrist kustutamine. Kohtu hinnangul ei ole Kaitseressursside Ametil kaalutlusõigust otsustamaks, kas selline isik registrist kustutada või mitte. Samuti ei ole väeosa ülemal kaalutlusõigust küsimuses, kas sellises olukorras ajateenija ajateenistusest vabastada või mitte.
16. Ei KvTS-is ega kaitseväekohustuslaste registri pidamist reguleerivas Vabariigi Valitsuse
17. septembri
18. a määruses nr 249 „Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri pidamise põhimäärus“ ei ole sätestatud, millise aja jooksul vastava aluse esinemist tuleks isik kaitseväeteenistuskohuslaste registrist kustutada. Samas leiab kohus eelpooltoodud põhjendustel, et otsus K.P.i kustutamise kohta kaitseväekohustuslaste registrist on materiaalses mõttes tehtud ning registrisse kandeid tegeval organil puudub selles küsimuses igasugune täiendav kaalutlusõigus.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arstliku komisjoni 09.11.2007 otsusest nr 10378 tulenevalt kuulub K.P. kaitseväekohustuslaste registrist kustutamisele ning seetõttu ei saa ta kanda kaitseväeteenistussuhtest tulenevaid õigusi, kohustusi ega vastutust ega kuuluda seega isikute ringi, kellele saab määrata distsiplinaarkaristuse KDS alusel. Arstliku komisjoni otsusel on seega ka tagasiulatuv mõju. Seetõttu tuleb distsiplinaararesti määramine tunnistada ebaseaduslikuks. Villem Lapimaa 3