kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt
lg.1 p.7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Eeltoodust tulenevalt taotleb OÜ E.R.T pankrotihaldur 731 621.60 krooni kahju hüvitamisena väljamõistmist Elmet Reoselt. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. ÄS § 187 lg.1 kohaselt (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest. Kostja leiab, et osaühingu kahjumit ning võlgnevusi ei saa samastada juhatuse liikme varaga ning äriühingu võlad ei ole automaatselt ülekantavad kostjale kui võlgniku endisele juhatuse liikmele. OÜ E.R.T tasumata võlad tekkisid majandustegevuse käigus ning pankrotihaldur on hagiavalduses õigesti selgitanud võlgniku pankrotistumise põhjusi. Sellega on tõendatud, et OÜ E.R.T bilansis kajastatud kohustused ja tema maksejõuetus tekkis muul põhjusel, kui juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine. Seega puudub põhjuslik seos hageja poolt viidatud kostja õigusvastase käitumise ja OÜ-le E.R.T kohustuste tekkimise vahel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Ebaõige on hageja seisukoht, et ÄS § 180 lg.5-1 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse 3 tõttu rikkumist tuleb käsitleda igal juhul ja alati raske juhtimisveana. Hageja poolt osundatud lahendis nr.3-2-1-137-04 on Riigikohtu tsiviilkolleegium seisukohal, et raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg.2 tähenduses on tegemist vaid juhul, kui seaduses sätestatud kohustuse rikkumine oli maksejõuetuse põhjuseks. Nii hagiavaldusest kui ajutise halduri aruandest /t.l./ nähtuvalt kujunes OÜ E.R.T maksejõuetus välja 2004.a. kevad-suvel. Maksejõuetuse tekkepõhjuseks oli asjaolu, et kostja tegutses ettevõttes üksi ja vaid ühe autoga. Ettevõtte käive oli pidevalt väike, kuna oli raskusi ainsa veoki remontimise ja sõidus hoidmisega. Peale Euroopa Liiduga liitumist transpordihinnad langesid ja bensiinihinnad tõusid. Ettevõtted, kellele võlgnik teenuseid osutas, viivitasid pidevalt maksetega, mistõttu ei suutnud ka võlgnik tähtaegselt tasuda liisingumakseid ning kütuse eest. Kuna peale 2.02.2005.a. võlgnik enam ühtegi tehingut ei teostanud, oli halduri poolt näidatud kahju, so võlgniku kohustused summas 731 621.60 krooni nimetatud ajaks juba tekkinud. Seega ei mõjutanud OÜ E.R.T juhatuse liikme poolt ÄS § 180 lg.5 -1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine mingil viisil ei maksejõuetuse tekkimist ega ka võlgniku täitmata kohustuste suurust, mistõttu puudub alus käsitleda tema tegevusetust äriühingu likvideerimisel raske juhtimisveana. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et hagiavalduses tsiteeritud ÄS § 180 lg.5-1 redaktsioon hakkas kehtima alles 1.01.2006.a. Kostjalt OÜ E.R.T täitmata kohustustega võrdse summa väljamõistmise nõudes toetub hageja
§-dele 1043 ja 1045 lg.1 p.7.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik selle kahju hüvitama, kui ta oli kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg.1 p.7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ E.R.T täitmata kohustused oleksid tekkinud juhatuse liikme, so kostja süülise tegevuse tulemusena. ÄS § 180 lg.5-1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine toimus ajal, kui ettevõtte majandustegevus oli maksejõuetuse tõttu juba lõppenud ja 731 621.60 krooni suurune võlgnevus tekkinud, mistõttu puudub põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.