Edasikaebamise kord Kostjal AS’il on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kostjal tuleb lisada kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX. Menetluse käik 29.06.2005.a. esitas OÜ hagi AS`i vastu 4886.28 krooni nõudes. Nõue tulenes kostja ja AS-i XXX (AS XXX õigusjärglane) vahel sõlmitud tähtajalisest XXXlepingust nr XXX, mille alusel esitatud arved jättis kostja maksmata. Nimetatud lepingust tuleneva nõude omandas hageja 20.04.2005.a. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 4886.28 krooni, millest põhivõlgnevus on 2443.14 krooni ja viivis 2443.14 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 244.31 krooni. Kostja on hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega isiklikult kätte saanud . Kostja ei ole tema vastu esitatud hagile ettenähtud ajal vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kohtuotsuse põhjendused XXX sõlmitud XXX lepingust nr XXX ning 20.04.2005.a. teatisest AS-i XXX ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta, nähtub et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele, hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud ja vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 alusel ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 alusel tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.00 krooni.
Hageja on tasunud 25.05.2006.a. (maksekorraldus nr XXX) Rahandusministeeriumi kontole XXX Hansapangas 295.00 krooni kostjale menetlusdokumentide edastamiseks kohtutäituriga. Kohus kohtutäituri kaasabi menetlusdokumentide edastamisel kostjale ei kasutanud. Seega tuleb hagejale tagastada tasutud kohtutäituri tasu summas 295.00 krooni Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.