KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1241 Haldusasi AS Elcoteq Tallinn kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. novembri 2005. a otsuse nr 257987 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Elcoteq Tallinn apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. märts 2007 Menetlusosalised Kaebaja AS Elcoteq Tallinn Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 4. aprillil 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. novembri 2005. a otsusega nr 257987 vähendati maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-te 1 ja 7 alusel AS Elcoteq Tallinn kontokaardil olevat enammakset 2 422 881 kr võrra. Otsuse kohaselt kohustas 1. jaanuarini 2000 kehtinud tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 ettevõtet, mis tegi sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljamakseid, nendelt kinni pidama tulumaksu ja kandma selle maksuameti kohaliku asutuse pangakontole. Maksudeklaratsiooni vorm FT2 ”Mitteresidendist juriidilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud ja ülekandmisele kuuluv tulumaks” kinnitati rahandusministri 22. aprilli 1998. a määrusega nr 32, mis jõustus 7. mail 1998. Seisuga 22. juuni 1998 oli AS-l Elcoteq Tallinn poolt mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu osas enammakse 2 422 881 kr. Kuna nendelt väljamaksetelt kinnipeetud ja maksuameti kohaliku asutuse pangakontole ülekantud summade kohta polnud võimalik esitada maksudeklaratsiooni, kajastuvad tasutud summad andmebaasis kontokaardil enammaksena. 3-05-1241 2. AS Elcoteq Tallinn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksu- ja tollikeskuse 8. novembri 2005. a otsuse tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
- a)Vaidlustatud otsus on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud. Kui kaebajale jäi otsuse motivatsioon arusaamatuks, tulnuks tal selgituste saamiseks pöörduda maksuhalduri poole. Kaebaja pole tõendanud, et tegemist on ettemaksuga. Mõlemad pooled põhjendavad tõendite esitamise võimatust asjaoluga, et asjakohased dokumendid on kohustusliku säilitusaja möödudes hävitatud. Maksumaksja oli kohustatud maksma tulumaksu ka ajal, kui polnud kehtivat tuludeklaratsiooni vormi, mistõttu maksuhaldur oli sunnitud pidama maksusummade tasumise arvestust tõendite alusel. Laekunud tulumaksu kajastamine maksuameti andmebaasis enammaksena on maksuhalduri viga, kuid see ei anna kaebajale õigust tagasi saada riigile seaduslikul alusel makstud tulumaksu. Kaebaja ei esitanud 7,5 aasta jooksul väidetava enammakse tagastamise või tasaarvestuse nõuet.
- b)Kaebaja poolt 12. oktoobril 2005 maksuhaldurile esitatud tulumaksu enammakse tasaarvestamise nõue on aegunud. Vastavalt MKS § 31 lg 1 p-le 3 ja lg 3 p-le 4 ning §-le 33 on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Selle tähtaja möödudes on nõue aegunud. Sama regulatsioon sisaldus kuni 30. juunini 2002 kehtinud MKS § 10 lg 1 p-des 1 ja 2. MKS § 110 lg 1 p-s 1 on fikseeritud, et maksukohustuslane saab taotleda tagastusnõude tasaarvestamist tulevaste kohustustega ainult siis, kui tasaarvestatavad nõuded ei ole aegunud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS Elcoteq Tallinn apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
- a)Maksu- ja tollikeskuse otsus ei vasta formaalse ja materiaalse õiguspärasuse tingimustele. Aktist ei ole võimalik üheselt aru saada, kas tegemist oli enammaksega, selle aegumisega või vigade parandusega. 1996. ja 1997. majandusaasta aruannetest ei selgu, kuidas ja millisel alusel on maksuhaldur pidanud õigeks 2 422 881 kr kustutamist. Haldusaktis puudub viide materiaalõiguslikule alusele ja selgusetud on akti andmise põhjused. Arusaamatuks jääb, millal on enammakse tekkinud, samuti millisel alusel ja mis põhjusel toimub enammakse vähendamine.
- b)Puuduvad tõendid, et tegu on kinnipeetud tulumaksuga, mida ekslikult kajastati enammaksena. Kaebaja 1996., 1997. ja 1998. a kasumiaruannete põhjal tasuti laenuintresse 17 077 225 kr. Selgusetuks jääb, kuidas tekkis maksukohustus 2 422 881 kr, kui maksukohustus intressidelt oli 10% aastas. Arusaamatu on väide, et mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks kajastati enammaksena. Vastustaja hävitas dokumendid menetluse ajal internse akti alusel. Vastustaja sai kohtult kaebuse 13. jaanuaril 2006. Maksu- ja Tolliameti 22. detsembri 2005. a käskkirja nr 579-p alusel hävitati 1997. a ja 1998. a maksuameti kontoväljavõtted hiljemalt 1. veebruaril 2006.
- c)Vastustaja väited ei ole kinnitatud ringkonnakohtule esitatud kontoväljavõttega. Kontoväljavõttelt nähtub üheselt, et peale 31. maid 1998 on kontol tehtud ümberkandeid, mis ei mõjuta kustutatud enammakse summat. Ümber kantud 1 645 468 kr osas võib tegemist olla maksukohustuse täitmisega. Kaebaja ei ole nimetatud summat vaidlustanud ega tagasi nõudnud. 23. detsembri 1998. a tasaarvestamise taotlus summas 687 707 kr ei kajastu kontoväljavõttel üldse. Vastustaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja on tasunud intressidelt tulumaksu 2 333 175 kr (= 1 645 468 +687 707). Lisaks nähtub kontolt see, et varasemalt on summasid tagastatud. Tagastamine viitab üheselt sellele, et tegemist oli enammaksega. 2
(4)3-05-1241
- d)MKS § 110 lg 1 p 1 lubab tulevaste maksukohustustega tasaarvestamist, kuid ei täpsusta ega sea ajalisi piire. Tulevaste perioodide katteks võib jätta enammakse ilma, et see aeguks. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega haldusasjas nr 3-3-1-89-06 on enammakse kandega tagastusnõue tuvastatud. Järelikult kuulub see täitmisele tähtajatult ja seda ei saa kustutada. Varasema MKS § 10 sätestas analoogselt kehtiva MKS §-dega 33 ja 34 tagastusnõude kohta ainult ühe tähtaja. Seega ei erine aegumise osas lahendus sellest, kas tegemist on uue või vana seadusega.
- e)Halduskohus on põhjendamatult viidanud sellele, et kaebaja ei esitanud 7,5 aasta jooksul enammakse tagastamise või tasaarvestuse nõuet. Vaidlustatud haldusakti andmise tingis just see asjaolu, et kaebaja esitas 12. oktoobril 2005 taotluse tasaarvestamiseks. Kohus pole piisavalt tutvunud vaidlustatud otsusega või on otsus sedavõrd segane, et sellest võib erinevalt aru saada. 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse vastuses, et maksuhaldur käsitleb vaidlustatud summat mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksuna. Vaidlustatud otsuses käsitletud summa 2 422 881 kr on AS Elcoteq Tallinn poolt tasutud TuMS § 26 lg 1 alusel perioodi kuni 31. mai 1998 eest. TuMS § 26 lg 5 alusel tuli esitada vastav maksudeklaratsioon, kuid rahandusminister deklaratsiooni ei kehtestanud. Maksuhaldurile esitati tõend kinnipeetud tulumaksu kohta. Haldur kajastas väljamaksetelt tasutud tulumaksu maksuarvestuse kontol R20 „mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks“. Kuna väljamaksetelt kinnipeetud ja maksuameti kohaliku asutuse pangakontole üle kantud summade kohta ei olnud võimalik esitada maksudeklaratsiooni, siis kajastusid kontol R20 üksnes tulumaksu summade laekumised. Kontol R20 ei võetud maksukohustust üles. Sellel põhjusel kajastusid hilisemal maksuarvestuse kontode ümberkujundamisel ja kokkuviimisel kontole R20 laekunud maksusummad enammaksena. Seega on kaebaja enammakse maksuhalduri arvestuses kajastunud arvutiprogrammi eripärade tõttu. Tasaarvestuse taotlust ei olnud võimalik rahuldada enammakse puudumise tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuse motiive. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et enammakse tagastusnõue on aegunud. 8. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud MKS § 10 lg 1 sätestas, et maksumaksjal, kes on tasunud maksu ettenähtust enam, on õigus kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud maksusumma tagastamist, tasaarveldamist maksumaksja poolt tasumisele kuuluva ja sama maksuhalduri poolt hallatava riikliku maksu summaga või tasaarvestamist sama maksuhalduri poolt MKS § 30 või haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel maksumaksjale määratud rahatrahvide ning MKS § 28 alusel maksumaksjale arvestatud intresside võlgnevusega. Kehtiva MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 9. Riigikohtu halduskolleegium asus 5. veebruari 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-89-06, p 10 seisukohale, et MKS § 33 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul peab õigustatud isik vaid teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest. Õigustatud isik peab selle tähtaja jooksul esitama kas 3
(4)3-05-1241 maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud.
- Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks esitanud maksuhaldurile deklaratsiooni või taotluse, millest oleks nähtunud tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud. Ringkonnakohus on seisukohal, et lisaks viidatud Riigikohtu otsuses märgitule ei ole tagastusnõue aegunud ka siis, kui deklaratsiooni või kirjalikku taotlust ei ole aegumistähtaja jooksul esitatud, kuid maksuhaldur on sellele vaatamata tagastusnõude tuvastanud. Ebamõistlik on maksukohustuslaselt oodata enammakse deklareerimist või selle tuvastamise taotlemist, kui maksuhaldur on juba enammakse tuvastanud. Eeldada tuleb, et maksuhalduri arvestuse kanded enammakse kohta vastavad tõele ning maksuhaldur ei saa ilma konkreetsete tõenditeta enammakse summat vähendada. Maksuhalduri arvepidamises valitsenud korralagedust ei saa kasutada argumendina maksukohustuslase vastu. Deklaratsioonivormi puudumine ei saa kuidagi õigustada õiguslikul alusel tasutud maksusumma kajastamist enammaksena.
- Siiski peab ringkonnakohus tõendatuks, et maksuhaldur ei teinud käesoleval juhul maksuarvestuses enammakse kannet enammakse tuvastamise eesmärgil, vaid tulenevalt maksuarvestuses valitsenud segadusest ning need asjaolud olid kaebajale teada. Seda tõendavad
- juuli ja
- detsembri
- a kirjades tehtud avaldused mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu tasumiseks käibemaksu enammaksu arvelt. Kaebaja väidetav kinnipeetud tulumaksu enammakse pidi olema tekkinud hiljemalt viimase kontol toimunud laekumise päeval, s.o
- jaanuaril 1998 (ringkonnakohtule esitatud konto R20 read, rida 6), seega enne eelpoolviidatud avalduste esitamist. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks kaebaja tulumaksu kinnipidamise kohustust täitma käibemaksu enammakse arvelt, kui tal oleks ka tegelikult olnud kinnipeetava tulumaksu enammakse maksuhalduri arvestuses kajastatud ulatuses. Seega tuleb maksuhalduri selgitusi enammakse eksliku kajastamise osas pidada käesoleval juhul usutavamaks kui kaebaja väiteid. Asjaolu, et kaebajale on varem enammakseid tagastatud, ei tõenda, et hiljem enammaksena kajastatud summad on ka tegelikult enammaksed. Eelpoolviidatud tasaarvestamise taotlused kinnitavad, et kaebaja oli teadlik, et vähemalt mingis osas on enammakse maksuhalduri arvestuses kajastatud ekslikult. Seega oleks kaebaja pidanud aegumistähtaja jooksul esitama deklaratsiooni või taotluse, millest nähtub kinnipeetud tulumaksu enammakse suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud.
- Kuna kaebaja enammakse tagastusnõue on aegunud, ei saa maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud otsus rikkuda kaebaja õigusi. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole vajadust lähemalt peatuda maksu- ja tollikeskuse otsuse formaalsel ja materiaalsel õiguspärasusel. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 4
(4)