KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1625 Haldusasi AS Thulema vaidlustus Riigi Kinnisvara AS riigihankes „Viru Vangla kontorimööbel“ Vaidlustatud otsus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 6. augusti 2007. a otsus nr 84-07/036438 Menetluse alus ringkonnakohtus Saloni Büroomööbli AS kaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Saloni Büroomööbli AS Vastustaja Riigi Kinnisvara AS Kolmas isik AS Thulema RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 6. augusti 2007. a otsus nr 84-07/036438 ja saata asi vaidlustuskomisjonile uueks arutamiseks. 3. Jätta menetluskulu väljamõistmise taotlus esindaja kulu osas rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riiklikus riigihangete registris avaldati 23. aprillil 2007 Riigi Kinnisvara AS riigihange „Viru Vangla kontorimööbel“ (nr 036438) pakkumise kutse. Riigi Kinnisvara AS juhatuse 10. juuli 2007. a otsustega nr 231/07 ja 232/07 loeti kvalifitseerituks ja tunnistati vastavateks AS Thulema, Standard AS ja Saloni Büroomööbli AS pakkumised. 2. AS Thulema esitas 20. juulil 2007 aktsiaseltsi otsuste peale vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile. Vaidlustaja leidis, et pakkumise kutse dokumentide p 15.1.10 kohaselt peab mööbli valmistaja omama kehtivat kvaliteedisüsteemi ISO 9001 sertifikaati. Saloni Büroomööbli AS poolt pakkumises nimetatud tootja RIZ Office S.p.A. omab 3-07-1625 seesugust sertifikaati, kuid vaidlustaja andmetel ei ole ta mööbli valmistaja. RIZ Office S.p.A ei ole enda kinnituse kohaselt allhankija ja tal puuduvad objektiivsed võimalused mööbli valmistamiseks, kuna tegemist on nende tootmisest erineva materjali ja tööga. Teine Saloni Büroomööbli AS pakkumises nimetatud tootja Nowy Styl Spolka z.o.o valmistab vaid toole. Novy Styl Groupi kuulub büroomööbli tootja BN Office Solution, kuid tal puudub ISO 9001 sertifikaat. Eeldades, et RIZ Office S.p.A ei ole Saloni Büroomööbli AS poolt pakutud büroomööbli tootja, ei saa lugeda täidetuks pakkumise kutse dokumentide p 2.7 tingimust tootjapoolse garantii kohta. Saloni Büroomööbli AS pakkumise kvalifitseerimine ja tema pakkumise vastavaks tunnistamine rikub vaidlustaja õigusi teiste pakkujatega võrreldes õiglasele konkureerimisele ja menetlusele riigihanke protsessis. AS Thulema saatis 13. ja 17. juulil elektronkirjad RIZ Office S.p.A.-le, kes kinnitas elektronkirjaga saadetud vastuses, et ta ei ole kaebuse esitaja allhankijaks riigihankes ning et tal puuduvad objektiivselt võimalused vastava mööbli valmistamiseks. Nowy Styl Spolka z.o.o kodulehe www.nowvstvl.com kohaselt tegeleb Nowy üksnes toolide valmistamisega, mis AS Thulema arvates on vastuolus pakkumise kutse dokumentide tingimustega. 3. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 6. augusti 2007. a otsusega nr 84-07/036438 rahuldati vaidlustus ning tehti Riigi Kinnisvara AS-le ettekirjutus vaidlustatud otsuste tühistamiseks. Komisjon põhjendas otsust järgmiselt:
- a)Riigihangete seaduse (RHS) § 131 lg 1 ja 3 kohaselt lähtutakse vaidlustuse läbivaatamisel kuni 30. aprillini 2007 kehtinud riigihangete seadusest. Viidatud seaduse järgi on pakkuja kvalifitseerimise otsus tema pakkumise vastavuse kontrollimise õiguslikuks eelduseks. RHS varasema redaktsiooni § 35 lg 2 p 6 alusel on pakkuja kvalifitseerimine sisuline toiming, mille eesmärgiks on tuvastada pakkuja eeldatav sisuline võimekus konkreetse hankelepingu täitmiseks. Nii pakkuja kvalifitseerimise otsust kui kvalifitseerimata jätmise otsust saab lugeda õiguspäraseks juhul, kui nende faktilise aluse suhtes puudub põhjendatud kahtlus.
- b)Vaidlustuskomisjon ei saa võtta esitatud dokumentide alusel seisukohta Saloni Büroomööbli AS kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. Siiski eksisteerib põhjendatud kahtlus aktsiaseltsi vastavuse osas pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimustele. Ka ostja pidas võimalikuks, et kui ta oleks vaidlustaja esitatud tõenditest teadnud enne kvalifitseerimise otsuse tegemist, võinuks otsuse sisu olla teistsugune. Seega võib Saloni Büroomööbli AS kvalifitseerimise otsuse faktiline alus olla muutunud ja pakkuja kvalifitseerimise otsust ei saa pidada riigihangete seadusega kooskõlas olevaks ilma täiendava kontrollimiseta. Vaidlustuse rahuldamata jätmine ja ostja otsuse õiguspäraseks lugemine võiks võtta huvitatud isikutelt võimaluse oma õiguste kaitsmiseks või seda ebamõistlikult piirata. 4. Riigi Kinnisvara AS juhatuse 14. augusti 2007. a otsuse nr 265/07 p-ga 3 tunnistati vaidlusalune hange RHS varasema redaktsiooni § 8 lg 2 p 3 alusel lõppenuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. Saloni Büroomööbli AS kaebuses ringkonnakohtule palutakse riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus tühistada järgmistel põhjustel:
- a)Vaidlustusotsuses ei ole täpselt tsiteeritud viidatud tõendite sisu. Kaebuse esitajat ei kutsutud vaidlustuskomisjoni istungile ega küsitud temalt kirjalikku arvamust. Ehkki RHS varasem redaktsioon ei nõudnud kaebaja kutsumist asja arutamisele, oleks temalt seisukoha ja vajadusel tõendite esitamise nõudmine olnud vajalik vaidlustusotsuse motiveerimiseks.
- b)AS Thulema poolt esitatud dokumendid (elektrooniline kirjavahetus) ei viita valeandmete esitamisele kaebaja poolt esitatud pakkumises. Kaebuse esitaja on RIZ püsiklient, omades kasutajanime ja salasõna, et kasutada RIZ veebipõhist andmebaasi. Andmebaasides on tootekirjeldused, hinnad, sertifikaadid jm andmed, mida saavad kasutada pakkumiste koostamiseks 2
(5)3-07-1625 üksnes püsikliendid. Kasutades andmebaase, saab kaebuse esitaja koostada pakkumise, sealjuures ei ole isegi vajalik RIZ informeerimine sellest, kuhu ja milleks nende tooteid tarnitakse. Seetõttu ei võinudki RIZ esindajad teada oma toodete kasutamisest kaebuse esitaja pakkumises. Saloni Büroomööbli AS omab ise pädevat tööjõudu, et tellitud detailidest vajalikud komplektid kokku panna.
- c)Arusaamatuks jääb, milliseid täpsustavaid andmeid peab kaebaja pakkumise täpsustamiseks esitama. Hankija huve saab edukalt järgida pakkumiste hindamisel. Vaidlustuskomisjon ei ole arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid, mille tulemusel on antud sisuliselt vale haldusakt. Kaebuse esitaja leiab, et sellega on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3, 13, 14 ja 31.
- d)Vaidlustusotsus on rajatud ebaseaduslikult kogutud kaebuse esitaja ärisaladusena käsitletavale informatsioonile. AS Thulema tugines oma vaidlustuses kaebaja poolt riigihankemenetluses esitatud pakkumisele, mis on konfidentsiaalne informatsioon. 6. Riigi Kinnisvara AS vastuses nõustutakse kaebusega järgmistel põhjusel:
- a)Vaidlustuskomisjon jättis põhjendamatult tähelepanuta ja arvestamata ostja seisukohad. Komisjon eiras uurimis- ja ärakuulamisprintsiipi ning menetlusökonoomia põhimõtteid ning langetas otsuse kiirustades, arvestades üksnes AS Thulema väiteid, neid sisuliselt kontrollimata ja analüüsimata.
- b)Ostjal puudusid pakkujate kvalifitseerimise ning pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuste tegemisel mistahes andmed või informatsioon, mis oleks andnud põhjust kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks või tema pakkumismenetlusest kõrvaldamiseks. AS Thulema, kes esitas vaidlustuskomisjonile informatsiooni väidetava valeandmete esitamise kohta, ei teinud seda informatsiooni teatavaks ostjale. Ostja ei olnud kohustatud täiendavalt analüüsima kaebaja pakkumise sisu seoses väidetavate valeandmete esitamisega. Kui väidetav valeandmete esitamine või muud RHS varasema redaktsiooni § 35 lg-s 1 märgitud asjaolud saavad ostjale teatavaks pärast hankeotsuste vastuvõtmist, ei muuda need asjaolud otsuseid seadusega vastuolus olevateks, kuna alles selliste asjaolude teatavaks saamisel on ostjal kohustus vastav pakkuja pakkumismenetlusest kõrvaldada.
- c)Arvestades asjaolu, et AS Thulema juhtis ostja tähelepanu kaebaja ISO-sertifikaadi puudumisele ja ostja kohustusele oma otsuseid põhjendada, kajastas hindamiskomisjon kaebaja äripartnerite andmeid ja seoses sellega ka pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavust pakkujate kvalifitseerimise protokollis. Protokollis kajastatud andmete avalikustamine oli vajalik. Igasuguse põhjenduseta haldusakt oleks õigusvastane. Nende andmete puhul ei ole tegemist konfidentsiaalsete või ärisaladust sisaldavate andmetega. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise tingisid asjaolud, mis ei ole seotud ei pakkujate ega laekunud pakkumistega, vaid pakkumise kutse dokumentides avastatud ebatäpsustega. Vaidlusaluse riigihanke ebatäpsused ei võimalda vastustajal pakkumismenetlust jätkata. Seega ei oma kohtuvaidlus sisulist tähendust, kuna tehtav lahend ei muuda vastustaja otsust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise osas. 7. AS Thulema vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis tühistaks vaidlustuskomisjoni otsuse sisulises osas, küll aga on kaebaja väitnud, et ta omab ise pädevat tööjõudu, et tellitud detailidest vajalikud komplektid kokku panna. Seega võttis kaebuse esitaja omaks, et komplekteerib hankeks vajaliku mööbli ise ehk siis on ise mööbli tootjaks. Veebipõhiselt saab RIZ Office S.p.A.-st tellida sarimööblit ja -detaile, kuid riigihanke objektiks olev vanglamööbel ei ole sari-, vaid erimööbel.
- b)Ainetu ning seadusele mittetuginev on kaebaja väide, et osutamata tähelepanu põhjendatud kahtlustele isiku kvalifitseerimisel ning tema pakkumise edukaks tunnistamisel saaks hankija huve edukalt järgida pakkumiste hindamisel. Vaidlustuskomisjoni otsus võis tähendada vaid 3
(5)3-07-1625 seda, et vastustaja peab kaebaja kvalifitseerimise ja tema pakkumise vastavaks tunnistamise üle uuesti otsustama. Vastustajal oleks seejärel võimalus küsida kaebajalt täiendavaid andmeid, ning teha otsus kas kvalifitseerimise ja seejärel pakkumise vastavaks tunnistamise osas või kaebaja pakkumismenetlusest kõrvaldamise osas. c) Ärisaladuseks ei saa olla kogu haldusasja informatsioon. Kaebaja ei täpsustanud, missugune informatsioon nimelt on ärisaladuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus ei nõustu vaidlustuskomisjoni tõlgendusega, mille kohaselt pakkumismenetlustes, mida alustati enne
- maid 2007, esitatud vaidlustused vaadatakse läbi kuni
- aprillini 2007 kehtinud riigihangete seaduses sätestatud menetluskorras. RHK § 131 lg 3 sätestab, et säärased vaidlustused vaatab vaidlustuskomisjon läbi, lähtudes varasema riigihangete seaduse nõuetest. Ringkonnakohtu hinnangul peetakse selles sättes silmas seaduse varasema redaktsiooni kohaldamist üksnes vaidlustuskomisjoni poolt kohaldatava materiaalõiguse osas, s.t normide osas, millest lähtudes peab vaidlustuskomisjon hindama pakkumismenetluse toimingute ja otsuste õiguspärasust. Vaidlustuskomisjonis läbiviidavale menetlusele ei saa varasem seadus laieneda. Siinkohal tuleb iseäranis pidada silmas, et RHS § 129 lg-st 1 tulenevalt asendab menetlus vaidlustuskomisjonis menetlust halduskohtus. Seega peavad vaidlustuskomisjonis olema tagatud kohtumenetlusele lähedased menetlusgarantiid, mida riigihangete seaduse varasem redaktsioon ette ei näinud.
- RHS § 129 lg-st 1 tulenevalt ei ole riigihangete vaidlustuskomisjon käesolevas asjas menetlusosaline. Apellatsioonimenetlusele ei ole omane vaidlustatud lahendi teinud organi kaasamine asja arutamisele.
- HKMS § 45 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Tulenevalt RHS § 129 lg-st 1 kohaldub nimetatud säte ka vaidlustuskomisjoni otsuste suhtes, mis on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt vaidlustuskomisjoni menetlusse ei kaasatud.
- Vaidlustuskomisjon on käesoleval juhul jätnud kaebaja täielikult menetlusse kaasamata. Kuna vaidlustuskomisjon kohustas vastustajat tunnistama kehtetuks kaebaja kohta tehtud otsuse, on ka vaidlustuskomisjoni otsus tehtud kaebaja suhtes. Kaebaja oleks tulnud vaidlustuskomisjoni menetlusse kaasata vastavalt RHS § 122 lg-le
- Õigus olla sellisesse menetlusse kaasatud tuleneb ühtlasi PS §-st
- Seega tuleb vaidlustuskomisjoni otsus HKMS § 45 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata uueks arutamiseks vaidlustuskomisjonile.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustuskomisjoni otsus kuuluks tühistamisele ka HKMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt, sest komisjon on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet ja teinud otsuse ilma vastava õigusliku aluse olemasolus veendumata. Vaidlustuskomisjon võib kohustada ostjat pakkumismenetluses tehtud otsust kehtetuks tunnistama vaid juhul, kui otsus on õigusvastane. Komisjon peab seega ostja otsuse õigusvastasuses veenduma. Piisav ei ole kõrvaldatava kahtluse esinemine ostja otsuse õiguspärasuse suhtes. Ostja otsuse õigusvastasuses ei saa veenduda vaid ühe poole väidete põhjal. Vajadusel on komisjonil võimalik nõuda täiendavate tõendite ja seletuste esitamist ning kaasata eksperte (RHS § 124 lg-d 1 ja 3, § 125 lg 8). 4
(5)3-07-1625 Olukord, kus vaidlustuskomisjon kohustab ostja otsust kehtetuks tunnistama üksnes kontrollimata kahtluse põhjal, võib venitada asjatult pakkumismenetlust ja kahjustada alusetult nende pakkujate õigusi, kelle kasuks pakkumismenetluses otsus tehti. Nõustuda ei saa vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et komisjon ei saa võtta seisukohta kaebaja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse osas. Komisjon peab tuvastama kõik asjaolud, millest ostja otsuse õiguspärasus sõltub.
- Samas ei saa ringkonnakohus nõustuda vastustaja seisukohaga, nagu õigustaks informatsiooni puudulikkus pakkumismenetluses jätma jõusse ostja otsust, mis tugineb hiljem ümber lükatud faktilistele asjaoludele. Pakkumismenetluses tehtud sisuliselt õigusvastane otsus tuleb kehtetuks tunnistada ka siis, kui ostja on pakkumismenetluses teinud kõik mõistliku selleks, et tagada otsuse sisuline õiguspärasus, ning ostja otsuse sisuline mittevastavus seadusele selgub alles vaidlustuskomisjonis või kohtumenetluses. Ostjal informatsiooni puudumine asjaolude kohta, mis muudavad tema otsuse õigusvastaseks, ei tähenda, et otsus olekski õiguspärane. Nii nagu halduskohtumenetluses üldiselt, hinnatakse ka hankemenetluse õiguspärasuse kontrollimisel otsuseid objektiivselt, mitte sõltuvalt haldusorgani teadmisest, süüst vms.
- Kaebaja esitas ringkonnakohtule taotluse enda menetluskulude väljamõistmiseks vaidlustuskomisjonilt. Selle taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Menetluskulud on võimalik välja mõista vaid poolelt, kelle kahjuks otsus halduskohtumenetluses tehakse (HKMS § 92 lg 1). Vaidlustuskomisjon ei ole apellatsioonimenetluses pooleks ega üldse menetlusosaliseks. Puudub alus ka kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks Riigi Kinnisvara AS-lt kui vastustajalt. Käesolev otsus ei ole käsitatav tema kahjuks tehtud otsusena, sest asi saadetakse uueks arutamiseks. Käesolevas asjas seni tasutud riigilõiv on võimalik välja mõista asja uuel arutamisel vaidlustuskomisjonis. Kuna RHS § 126 lg 6 kohaselt ei ole komisjonil alust välja mõista esindaja kulusid, tuleb taotlus selles osas jätta rahuldamata. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)