KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 6.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-03-53 AS Aswega kaebus Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsuse nr 239 ja 16.06.2005 otsuse nr 186 tühistamiseks Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Tallinna Halduskohtu 01.06.2006 otsus ringkonna- AS Aswega apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2007 Menetlusosalised Kaebaja AS Aswega Vastustaja Tallinna Linnavolikogu Kolmas isik AS Merko Ehitus RESOLUTSIOON Jätta AS Aswega apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2006 otsus nr 3-03-53 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korraldusega nr 2701-k algatati Tallinnas, Mere pst 4 ja sellega külgneva ala detailplaneering, võttes aluseks Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni poolt 07.06.2001 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesande. 25.06.2001 sõlmisid AS Aswega ja Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (SAPA) planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise lepingu nr DP-67-01, millega SAPA andis AS-le Aswega õiguse korraldada ja finantseerida detailplaneeringu koostamist Tallinnas Mere pst 4 ja sellega külgnevale alale (Viru väljak 2 ja Viru väljak 2A). Tallinna Linnavalitsuse 26.06.2002 korralduse nr 1919-k p-ga 1 algatati Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja Viru väljak 2A kruntide detailplaneeringu koostamine AS Merko Ehitus taotlusel, pga 2 kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne ja p-ga 3 muudeti Tallinna Linnavalitsuse 3-03-53 20.06.2001 korraldusega nr 2701-k algatatud Mere pst 4 ja sellega külgneva ala detailplaneeringuga planeeritavat ala, jättes sellest välja Viru väljak 2 ja Viru väljak 2A krundid. 2002.aasta sügisel sõlmis SAPA detailplaneeringu koostamise lepingu Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A alale AS-ga Merko Ehitus. Tallinna Halduskohtu 04.03.2003 otsusega haldusasjas nr 3-171/2003 jäeti AS Aswega kaebus Tallinna Linnavalitsuse 26.06.2002 korralduse nr 1919-k p 3 tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu otsustas 19.06.2003 otsusega nr 239, tulenevalt AS Merko Ehitus, Narva mnt 1 kinnistut koormava hoonestusõiguse omaniku taotlusest: 1.1 jagada pärast jagamist võimaldava detailplaneeringu kehtestamist Tallinna linna omandis olev Viru väljak 2A kinnistu (pindala 1400 m2) kaheks kinnistuks, mille tulemusel tekib Viru väljak 2 kinnistu pindalaga ca 1 175 m2 maakasutuse sihtotstarbega ärimaa; 1.2 nõustuda AS Eesti Post omandis oleva Narva mnt 1 kinnistu (pindala 7 785 m2) ja seda koormava hoonestusõiguse jagamisega kaheks kinnistuks ja hoonestusõiguseks, mille tulemusel tekib Narva mnt 1B kinnistu pindalaga ligikaudu 1 291m2 maakasutuse sihtotstarbega transpordimaa; 1.3 vahetada punktis 1.1 nimetatud Viru väljak 2A kinnistu jagamisel tekkiv kinnistu Viru väljak 2 punktis 1.2 nimetatud kinnistu Narva mnt 1 jagamisel tekkiva kinnistuga Narva mnt 1B tingimusel, et Narva mnt 1B kinnistut ei jää koormama hoonestusõigus;
- Tallinna Linnavalitsuse 26.06.2002 korraldusega nr 1919-k algatatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneeringu kehtestamisel näha ette kinnistute jagamine vastavalt punktidele 1.1 ja 1.2 ning kinnistute vahetamine vastavalt punktile 1.3; Tallinna Maa-ametil sõlmida punktis 1 nimetatud kinnistute jagamise ja vahetamise eelkokkulepe. Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestati Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneering OÜ R-Konsult ja K-Projekt AS tööde alusel, millega on kavandatud Kesklinnas asuvale 1,9 ha suurusele maa-alale üheksa krunti - kolme kuni 8korruselise ja ühe kuni 7-korruselise korteritega ärihoone ehitamiseks ning avalikult kasutatavate tänavate kruntidega liitmiseks. AS Aswega kaebustes (mis liideti ühiseks menetlemiseks) taotleti linnavolikogu otsuste nr 239 ja 186 tühistamist. Kaebuse põhjendused: Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsus nr 239 rikub kaebaja subjektiivset õigust koostada otsuses viidatud Viru väljak 2A kinnistu detailplaneering vastavalt 25.06.2001 Tallinna SAPA ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud lepingule nr DP-67-01, millega SAPA andis AS-le Aswega õiguse korraldada ja finantseerida detailplaneeringu koostamist Tallinna linnas Mere pst 4 ja sellega külgnevale alale. Vaidlusaluse otsusega jagas volikogu eelotsustuskorras ilma detailplaneeringuta AS Merko Ehitus eskiisprojekti alusel Viru väljak 2A kinnistu kaheks kinnistuks ja võõrandas ühe uue moodustatud kinnistu, samuti määratles üheselt eelotsustuskorras, et AS Merko Ehitus poolt koostamisel olev detailplaneering kehtestatakse. Kaebaja soovib ise jätkata detailplaneeringu koostamist Viru väljak 2 ja 2A kruntidele vastavalt 25.06.2001 Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingule nr DP-67-01, mida muudetud ega lõpetatud pole. Otsus nr 239 on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p 3 ja lg 3 p 1, § 9 lg 2 p 4 ja lg 8, kuivõrd igasugune maa-alade (kinnistute) kruntideks (uuteks kinnistuteks) jagamine enne detailplaneeringu kehtestamist on keelatud, samuti ei saa enne kehtestatud detailplaneeringut võõrandada ühtki kinnistut. Detailplaneeringu kehtestamise otsus nr 186 on õigusvastane, kuivõrd sellega seadustati linnavolikogu õigusvastane otsus nr 239 ja tagati selle elluviimine. Kehtestatud detailplaneeringuga on rikutud kaebaja subjektiivset õigust koostada samuti Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. 2
(6)3-03-53 Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsuse nr 239 näol on tegemist Tallinna linna tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Otsus on suunatud Tallinna linna ja AS Merko Ehitus kinnistute vahetamisele, seega tsiviilõigussuhte tekkimisele. Otsus oli vastuseks AS Merko Ehitus 09.05.2003 kirjalikule taotlusele, mis kujutas endast pakkumist jagamisel tekkivate kinnistute vahetamiseks. Otsuse nr 239 vastuvõtmisel ei ole rikutud Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 8 kinnitatud Linnavara võõrandamise korra sätteid. Linnavara üheks võõrandamise viisiks on otsustuskord. Linnavolikogu on kaalutlusõigust teostades otsustanud detailplaneeringu kehtestamise järgselt võõrandada kinnistu otsustuskorras, omandades samaaegselt hinnalt samaväärse kinnistu, mis on linnale vajalik tee ehitamiseks. Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldusega nr 2185-k. Detailplaneering oli kaks korda avalikul väljapanekul – 31.10.-14.11.2003 ja 02.-16.08.2004. Üheski avalikustamisel esitatud vastuväites ei sisaldunud proteste planeeringualasse jäävate kruntide jagamise või vahetamise kohta. Tõene ei ole kaebaja väide, et temaga 25.06.2001 sõlmitud leping nr DP-67-01 kehtib ning seda ei ole muudetud ega lõpetatud. Selle lepingu aluseks olevat Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korraldust nr 2701-k muudeti 26.06.2002 korraldusega nr 1919-k, jättes krundid Viru väljak 2 ja 2A planeeritavast alast välja. Kolmas isik AS Merko Ehitus palus samuti jätta kaebus rahuldamata, leides, et linnavolikogu vaidlusalused haldusaktid on seaduslikud ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Otsuse nr 239 puhul on tegemist tingimusliku tahteavaldusega vahetuslepingu sõlmimiseks TsÜS § 102 lg 1 ja lg 2 tähenduses. Võimalik tulevikus teostatav vahetustehing, mille esemeks ei ole kaebajale kuuluv kinnisasi ega asjaõigus, ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Otsuse nr 186 tegemisel, samuti sellega kehtestatud detailplaneeringu menetlemisel ei ole volikogu seadust rikkunud. Kaebajal oli võimalus võrdselt teiste huvitatud isikutega osaleda detailplaneeringu menetlemisel. Kaebaja kasutas õigust esitada oma arvamus nii detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul kui ka kahel avalikul väljapanekul ning tema vastuväiteid on PES ja PlanS ettenähtud nõuete kohaselt ka menetletud. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlusalused haldusaktid kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ei riku, millest tulenevalt ei pea kontrollima haldusaktide sisulist õiguspärasust. Kohtuotsuse põhjendused: Linnavolikogu 19.06.2003 otsuse nr 239 sisuks on seisukoha võtmine AS Merko Ehitus poolt 09.05.2003 esitatud taotluse suhtes Viru väljak 2A ja Narva mnt 1 asuvate kinnistute jagamiseks. Selle otsusega ei teostatud kinnistute jagamist ega vahetamist. Tegemist on kohaliku omavalitsuse tingimusliku tahteavaldusega vastavate tehingute teostamiseks tulevikus. Otsuse andmise ajal polnud teada, kas kinnistute jagamist ja vahetamist võimaldav detailplaneering üldse kehtestatakse või mitte. Linna poolt tingimusliku nõusoleku väljendamine kinnistute jagamise ja vahetamise osas ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kumbki otsuses viidatud kinnistu (Narva mnt 1 ja Viru väljak 2A) ei kuulu kaebajale ning kaebajal puuduvad nimetatud kinnistute suhtes ka muud subjektiivsed õigused. Viru väljak 2A kinnistu omanikuks on Tallinna linn, kellel on õigus linnale kuuluvat vara kasutada ja käsutada, sh ka võõrandada. Üheks võõrandamistehingu alaliigiks on kinnistu vahetamine. 19.06.2003 otsuses nr 239 on linnavolikogu kaalutlusõigust teostades otsustanud detailplaneeringu kehtestamise järgselt otsustuskorras vahetamise teel võõrandada talle kuuluva kinnistu, omandades samaaegselt hinnalt samaväärse kinnistu, mis on linnale vajalik tee ehitamiseks. Otsuse nr 239 puhul ei ole tegemist kinnistute jagamise eelotsustamisega, sellega ei jagata ühtegi maa-ala kruntideks ega seata maakasutus- ega ehitustingimusi. See, et linn kui kinnistu omanik on oma tingimuslikus tahteavalduses nõustunud kinnistu jagamisega, ei ole käsitletav kinnistu jagamisena PlanS tähenduses. Detailplaneeringu kehtestamine saab 3
(6)3-03-53 toimuda üksnes planeerimisseaduses sätestatud korras ning see eeldab nimetatud seaduses sätestatud toimingute läbiviimist. PlanS § 24 lg 3 kohaselt kehtestab detailplaneeringu kohalik omavalitsus. Seadusest ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamine oleks mistahes viisil seotud kohaliku omavalitsuse poolt kujundatud seisukohtadega oma vara käsutamise osas. Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldusega nr 2185-k. Planeeringu menetleja saab arvestada vaid nende ettepanekutega, mis esitatakse planeeringu menetlemise protsessis. Vastustaja kinnitusel ei esitanud kaebaja planeeringu menetlemise käigus vastuväiteid planeeringualasse jäävate kruntide jagamise või vahetamise kohta. Juhul, kui planeeringule avalikul väljapanekul esitatud vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud, teostab planeeringu üle järelevalvet maavanem (PlanS § 23 lg 3 p 5). 23.12.2004 edastas Harju maavanem Tallinna Linnavalitsusele oma kirjaliku seisukoha vastuväidete kohta ning andis PlanS § 23 lg 6 alusel detailplaneeringule heakskiidu. Kaebuse esitaja on olnud planeeringu protsessi kaasatud, planeering on olnud temale kättesaadav, detailplaneeringu menetlemise käigus on kaebajale olnud tagatud vastuväidete esitamise võimalus, mida kaebaja on ka kasutanud. 25.06.2001 Tallinna linna ja AS Aswega vahel sõlmitud halduslepingu nr DP-67-01 aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korraldus nr 2701-k, mida muudeti linnavalitsuse 26.06.2002 korraldusega nr 1919-k, jättes planeeritavast alast välja krundid Viru väljak 2 ja 2A. Seega on lepingu aluseks olevat korraldust muudetud selliselt, et AS-l Aswega pole enam õigust ega kohustust korraldada detailplaneeringu koostamist kruntidele Viru väljak 2 ja 2A. Õige on kolmanda isiku väide, et isegi juhul, kui kaebaja ja linna vahel sõlmitud haldusleping hõlmaks maa-ala, mille suhtes on otsusega nr 186 detailplaneering kehtestatud, ei annaks see kaebajale õigust otsuse vaidlustamiseks. Kohalik omavalitsus ei ole detailplaneeringu kehtestamisel seotud ühegi koostatava detailplaneeringu projektiga, ka siis mitte, kui ta annab isikule detailplaneeringu projekti koostamise õiguse ja sõlmib temaga vastava halduslepingu. Kohalikul omavalitsusel on õigus sõlmida detailplaneeringu projekti koostamiseks halduslepinguid ka enama kui ühe isikuga. Kaebaja väidetud võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES AS Aswega apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikuvad vaidlusalused haldusaktid kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus oleks pidanud asjas olevad tõendeid hindama ja haldusaktide õiguspärasust sisuliselt kontrollima. Jättes selle tegemata rikkus kohus HKMS § 16 lg 3 ja § 25 lg 4 nõudeid. Sisulise kontrollita pole võimalik anda hinnangut kaebaja õiguste rikkumisele. Vaidlusalused haldusaktid reguleerivad õiguslikult Viru väljak 2 ja 2A kinnistuid, mis on hõlmatud apellandi ja Tallinna SAPA vahel 25.06.2001 sõlmitud halduslepinguga nr DP-67-01. See leping kehtib käesoleva ajani. Kohus põhjendamatult leidis, et kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Tallinna Linnavolikogu ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja jääb Tallinna Halduskohtus antud seisukohtade ja selgituste juurde, lisades, et apellandil pole Viru väljak 2 ja 2A kinnistutega mingit puutumust. Apellant ei ole põhjendanud, milles tema õiguste rikkumine või vabaduste piiramine seisneb. AS Merko Ehitus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
(6)3-03-53 Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Käesolevas asjas on AS Aswega vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsuse nr 239 „Viru väljak 2A kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu Narva mnt 1 kinnistu jagamisel tekkiva kinnistuga vahetamise eelkokkuleppe sõlmimine“ ning 16.06.2005 otsuse nr 186, millega kehtestati Narva mnt 1 ning Viru tn 2 ja 2A kruntide detailplaneering. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumisel jääb kaebus haldusakti tühistamiseks rahuldamata sõltumata sellest, kas vaidlusalune haldusakt on õiguspärane või mitte. Käesoleval juhul leidis esimese astme kohus, et kaebaja pole tõendanud vaidlusaluste haldusaktidega oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Planeeringu kehtestamise otsus on õiguspärane, kui selle langetamisel pole eksitud menetlus- ja materiaalõiguse vastu. PES § 26 lg 1 annab planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöördumise õiguse igaühele, kes leiab, et see otsus on õigusvastane õigusaktidega vastuolu tõttu, ning olenemata sellest, kas see otsus kohtusse pöördunud isiku õigusi rikub või vabadusi piirab. Käesoleval juhul ei ole kaebaja sellele sättele tuginenud ning pole kaebuses esitanud ka vastuväiteid planeeringu lahenduste kohta. Kaebuse kohaselt on kohtusse pöördumise põhjuseks asjaolu, et vaidlusaluste otsustega on rikutud kaebaja õigusi, mis tulenevad 25.06.2001 kaebaja ja SAPA vahel sõlmitud planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmise lepingust nr DP-67-01, mille kohaselt pidi Viru väljak 2 ja 2A kinnistute detailplaneeringu koostama kaebaja. Seega saab ringkonnakohus kaebusest aru selliselt, et kaebaja peab vaidlusaluse otsusega kehtestatud planeeringut õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja andis Viru väljak 2 ja 2A hilisema lepinguga planeerida AS-le Merko Ehitus. Ringkonnakohus jääb samas asjas 15.09.2005 tehtud määruses avaldatud seisukoha juurde, et üksnes detailplaneeringu koostamise õiguse olemasolu halduslepingust tulenevalt ei anna isikule õigust nõuda teise sama ala hõlmava detailplaneeringu, kui planeerimismenetlus ise on läbi viidud õiguspäraselt, kehtetuks tunnistamist. Koostatud detailplaneeringus saab planeerimismenetluse käigus teha muudatusi, mistõttu ei teki isikul usaldust tema koostatud planeeringu kehtestamiseks ka juhul, kui selline õigus on talle lepinguga antud. Otsusega nr 239 on Tallinna linn väljendanud põhimõttelist nõusolekut Viru väljak 2A ja Narva mnt 1 jagamiseks tingimusel, et kehtestatakse sellist jagamist võimaldav detailplaneering. Seega on tegemist haldusorgani tingimusliku tahteavaldusega vahetuslepingute sõlmimiseks. Võimalik linna poolt tulevikus teostatav vahetustehing, mille esemeks ei ole kaebajale kuuluv kinnisasi ega asjaõigus, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja viidatud lepingu punktide 2.2.3 ja 3.1 kohaselt oli SAPA kohustatud võtma kaebaja koostatud detailplaneeringu projekti menetlusse, kui see projekt on kooskõlas lähteülesandega. Lähteülesanne muudeti linnavalitsuse 22.06.2002 korraldusega nr 1919-k, ning korralduse peale esitatud tühistamiskaebus on jäetud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-171/2003 rahuldamata muuhulgas põhjendusega, et planeeringuülesande muutmine Viru väljak 2 ja 2A kruntide väljaarvamisega planeeringualast on õiguspärane. Käesolevas kohtumenetluses pole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks kohtul alust varasemat seisukohta muuta. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi kohtukulud tema enda kanda. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 5
(6)3-03-53 6
(6)