2-06-14130/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-14130 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi R.Ma hagi V.Ma vastu tütre O.Ma ülalpidamiseks elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.10.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.Ma apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.M, kostja V.M RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2006 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue, menetlus käik ning kohtuotsus
3. Hageja esitas 22.03.2006 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista V.Malt välja elatise 1500 krooni tütre O.Ma, sünd xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks. Harju Maakohtu kohtunikuabi 29.03.2006 määrusega avaldus rahuldati ning tehti võlgnikule ettepanek tasuda elatist 1500 krooni kuus alates 01.04.2006 ning ühekordse maksena ajavahemiku 01.04.2005-31.03.2006 eest 18 000 krooni.
4. 25.05.2006 esitas V.M kohtule vastuväite, mille kohaselt ei ole ta nõus tasuma elatist rohkem kui 750 krooni kuus ning lisas andmed oma majandusliku seisundi kohta. Kohtunikuabi 31.05.2006 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 alusel üle kohtunikule asja menetlemiseks hagimenetluses.
5. Harju Maakohus määras eelistungi toimumise aja ning edastas pooltele kohtukutsed. 25.10.2006 toimunud eelistungil hageja kinnitas, et soovib saada lapsele elatist vähemalt 1000 krooni kuus, kostja väitel töötab ta valvurina ning maksab esimesest abielust sündinud lapsele juba 25% palgast, poolte ühiseid lapsi käib abistamas.
6. 30.10.2006 otsusega kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tütre O ülalpidamiseks elatise alates 22.03.2006 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-dele 60 ja 61 ning leidis, et kostja on kohustatud leidma endale töö, mis võimaldaks tal täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
7. Kostja V.M palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha õiglane otsus. Kostja töötab miinimumpalgaga ja maksab elatist lapse ülalpidamiseks oma esimesele naisele. Tervislikel põhjustel ei saa kostja töötada mitmel töökohal. Poolte kooselu kestis 11 aastat, mille kestel oli pere ülalpidajaks kostja, kusjuures hageja sel ajal ei töötanud. Aastatel 2001 2005 toetas kostja nii lapsi kui hagejat. Tütar on kostja poolt lapsendatud. Pärast lahutust on tütar pöördunud isa vastu, samuti ei taha ta õppida ega käi tööl. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 656 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule.
9. TsMS § 486 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule ning asja hagimenetlusse üleandmisest teatatakse pooltele. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele, siis tulenevalt TsMS § 487 lg-st 1 kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Antud juhul oli hageja pöördunud kohtusse avaldusega, mis ei vastanud hagiavaldusele esitatavatele nõuetele (TsMS § 363). Tulenevalt nimetatud sättest pidi hageja muuhulgas oma nõuet põhjendama. Kuna hageja ei ole nõuetekohast avaldust esitanud, rikkus kohus ka TsMS § 487 lg-st 2 tulenevat kohustust toimetada nõude põhjendus kostjale kätte ning anda tähtaeg hagile vastamiseks. Kohus on jätnud nimetatud toimingud tegemata, arutades asja eelistungil ja tehes sisulise lahendi. Tegemist on protsessinormi rikkumisega, mida ringkonnakohus ei saa ise parandada. Asja uuel läbivaatamisel tuleks kohtul arvestada, et menetluses on teinegi samade poolte vaheline vaidlus elatise saamiseks (poja D ülalpidamiseks - tsiviilasi nr 206 124) ning liita need hagid TsMS § 374 alusel ühte menetlusse, sest nõuded on õiguslikult omavahel seotud. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 2