2-06-12965/13

Tsiviilasi nr 2-06-12965 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-06-12965 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Mare Merimaa, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007, Tallinn Tsiviilasi H.A hagi R.J vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. septembri 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.J apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja number Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja H.A; kostja R.J RESOLUTSIOON 1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 1.septembri 2006 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi R.J kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused H.A esitas Pärnu Maakohtule 10.03.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus R.Jlt välja mõista nende ühise lapse C. A (sünd. xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks elatise 3 000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 10.03.
4. Võlgnik esitas vastuväite ja 30.05.2006 võeti H.A esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus hagina menetlusse. Hagimenetluses hageja vähendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatise 1 000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 24.08.
5. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamises osalenud kolm aastat, v. a ühekordne toetus 1 504 krooni. Hageja peab last ülal. Lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt toidule ja maiustustele 1 000 kuni 1 500 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni, lasteaiamaksule 600 krooni, ravimitele 200 krooni ning mänguasjadele ja muule 200 krooni. Hageja igakuisteks sissetulekuteks on peretoetus 900 krooni ning vanemahüvitis 2 770 krooni, väljaminekuteks kulud korterile 2 000 krooni ja elektrile (KÜ Merikarp seletuskiri) ning toidukulud 3 000 krooni. Lisaks kulub hageja teise lapse, 9-kuuse K-I. A ülalpidamiseks 1 3 000 krooni ning muudeks väljaminekuteks (bensiin, kindlustus) 1 500 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas eelistungil hagi elatise maksmise kohustuse osas, kuid vaidles vastu nõutava elatise suurusele. R.J nõustus maksma elatist 500 krooni kuus, tingimusel, et seda ei määrata tagasiulatuvalt. Kostja ei vaielnud vastu hageja esitatud väidetele lapse vajaduste ja hageja varalise seisundi osas, ent leidis, et ei ole võimeline hageja nõutavat summat tasuma. Kostja ülalpidamisel on tema lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa G. J ja kaks alaealist last: S-J. J (sünd. xx.xx.xxxx) ning A-S. J (sünd. xx.xx.xxxx). Regulaarne sissetulek on kostjal alates 01.05.2006 OÜ-st F, kus ta töötab abitöölisena ning tema palk 0,5 koormusega on 1 500 krooni kuus. Enne nimetatud töökohta töötas kostja Soomes pool aastat plekksepana, teenides 6 eurot tunnis, töötades 8 tundi päevas ja enamasti 5 päeva nädalas. Kostja kannab jõudumööda mitmeid abikaasa nimel olevaid kohustusi, sealhulgas tasub laenumakseid BIG Pank AS-le 2 846,79 krooni kuus, sõiduki liisingumakseid 1 525 krooni kuus ning eluruumi üüri 2 500 krooni kuus ja kommunaalmakseid. Kõikide maksete tasumisel aitavad kostjat abikaasa vanemad. Kulutused ülalpeetavatele lastele on S-J ca 2 100 krooni kuus ja A-S ca 1 000 krooni kuus. Abikaasa saab peretoetust ja vanemahüvitist kokku 3 900 krooni, kuid seda kostja oma sissetuleku hulka ei loe. Kostja palus arvestada teiste ülalpeetavatega ja kohaldada perekonnaseaduse § 61 lg 5 ning mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus tegi 01.09.2006 otsuse, millega mõistis R.Jlt H.A kasuks tütre C. A (sünd. xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks välja elatise 248 krooni igakuuliselt alates 24.08.2005 kuni 23.10.2005 ning 1 000 krooni igakuuliselt alates 24.10.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, riigi kantud asja läbivaatamiskulud aga kostja R.J kanda. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest lähtuvalt. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis
6. aastal on 1 500 krooni. Kohus võib PkS § 61 lg-tes 5 ja 6 nimetatud juhtudel elatiseks määrata ka väiksema summa, kui kohustatud vanemal on teine ülalpeetav või teised ülalpeetavad, ta on töövõimetu, lapsel endal on piisav sissetulek või on muud mõjuvad põhjused. Antud juhul esinevad tõepoolest PkS § 61 lg-s 5 nimetatud eeldused, sest puudub vaidlus, et kostjal on veel kaks alaealist ülalpeetavat ning PkS § 21 kohaselt lasub tal ka kuni kolmeaastast last kasvatava abikaasa ülalpidamise kohustus. Viimane kohustus on kostjal seaduse mõttes siiski vaid juhul, kui tema varaline seisund seda võimaldaks. Alates 01.06.2005 kehtiva PkS § 70 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist, kui kohustatud isik sel ajal ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seda sätet soovib hageja antud juhul kohaldada. Kuivõrd poolte vahel puudub sisuline vaidlus lapse vajaduste ja kummagi vanema varalise seisundi osas ning kumbki pool on nõustunud nii vastaspoole esitatud väidete kui tõenditega, siis kohus neil pikemalt ei peatunud. Kohus järeldas esitatust, et kummagi poole varaline seisund on mitmeid 2 ülalpeetavaid arvestades väga raske ning toimetulemine igapäevakulutustega on keeruline. Samas on kostja poolt näidatud kohustused mitmeid kordi suuremad kui tema igakuine sissetulek, kusjuures kohustuste täitmise võimalikkust põhjendas ta oma abikaasa vanemate abiga. On ilmne, et see abi peab olema märkimisväärselt suur, kuid täpseid andmeid kohtule esitatud ei ole. Arvestades eeltoodut ning asjaolusid, et 1) elatist nõutakse alla seaduses sätestatud alammäära ja 2) kostja sissetulek veel aasta jooksul enne elatisenõude esitamist oli ligemale 20 000 krooni kuus, millest lapse C. A ülalpidamiseks kostja enda väitel ta midagi ei andnud, asus kohus seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda hageja nõutud summat ja seda ka tagasiulatuvalt ning haginõue tuleb eelistungil esitatud kujul rahuldada. Mingeid mõistlikke põhjusi lapsele ülalpidamise andmata jätmiseks kostja ei ole esitanud. Samas tuleb elatise summa määramisel arvestada kostja tasutud 1 504 krooni ning seega tuleb elatis välja mõista järgmiselt: alates 24.08.2005 kahe kuu jooksul arvestada tasutud 1 504 krooni kummaski kuus 752 krooni ulatuses ehk mõista elatis välja summas 248 krooni kuus (1 000-752) ning alates 24.10.2005 igakuiselt 1 000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 01.09.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega mõista R.Jlt H.A kasuks alates 01.09.2006 välja igakuuline elatis 500 krooni tütre C. A ülalpidamiseks kuni nimetatu täiesealiseks saamiseni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esimese astme kohus hinnanud igakülgselt ja täielikult kõiki asjas kogutud tõendeid ja menetluse käigus tuvastatud asjaolusid. Maakohus kohaldas küll PkS § 61 lg 5 ja vähendas kostjalt väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud alammäära, kuid kohtu määratud elatis 1 000 krooni kuus on kostja sissetulekuid arvestades ikkagi ülemääraselt suur. Nimetatud suuruses elatusraha tasumise korral C.A osutuksid kostja ülejäänud kaks ülalpeetavat, s. o S-J.J ning A-S. J oluliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Igakuulise elatise väljamõistmisel suuruses 1 000 krooni jääks kostjal kahe teise alaealise lapse ülalpidamiseks ainult 500 krooni. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise tagajärjel alates 23.08.2005 oli kostja võlgnevuseks kohtuotsuse tegemise ajal juba 11 496 krooni, mis veelgi suurendab kostja kohustusi ja halvendab kahe ülejäänud alaealise lapse kindlustatust. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja ei esitanud mõistlikke põhjusi lapsele ülalpidamise andmata jätmiseks. Kostja avaldas kohtumenetluses, et tema peret abistavad kulude katmisel naise vanemad. Kuivõrd kostja ei kasutanud maakohtu istungitel õigusabi, ei osanud ta arvesse võtta, et antud asjaolu on vaja tõendada. Sellega seoses palub apellant ringkonnakohtul vastu võtta kostja abikaasa ema S.T kirjaliku teatise, millest nähtuvalt tema toetab R ja G. J igakuiste arvete tasumisel rahaliselt umbes 4 000 krooni ulatuses. Teise uue tõendina palub apellant vastu võtta temale kuuluva AS Hansapangas asuva pangakonto väljavõtte ajavahemikust 01.03.2005 kuni 11.09.2006, mille ta esimese astme kohtus teadmatusest esitamata jättis. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt sai kostja 01.09.2005 kuni 04.04.2006 OÜ-st S töötasu ja päevarahasid kokku 109 187 krooni ehk keskmiselt 13 650 krooni kuus. Sellest kandis kostja oma pere elamiskulud Soomes (ca 6 000 krooni kuus), samuti pere sõidukulud Eesti ja Soome vahel (ca 1 700 krooni kuus). Lisaks tasus kostja igakuiselt perekonna huvides võetud laenu BIG Pank AS-i ees ning töösõitude tarvis soetatud sõiduauto BMW 318 järelmaksu summas 5 000 krooni. Kuivõrd nimetatud sõiduki ülalpidamine osutus perekonna jaoks üle jõu käivaks, soetati 01.03.2006 odavam sõiduauto Ford Orion. Apellant kinnitab, et sõiduauto on perele vajalik kahe väikelapsega liiklemiseks ning seda kasutatakse ainuüksi elulisteks vajadusteks, kuna toreduslikeks sõitudeks tarviliku 3 bensiini ostmiseks puuduvad vahendid. Apellandi arvates vastab tema varalisele seisundile ja reaalsetele võimalustele elatise väljamõistmine C. A ülalpidamiseks summas 500 krooni igakuuliselt, sest nii jääks apellandi sissetulekust iga lapse ülalpidamiskulude katmiseks 500 krooni. Apellant ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kuna alates
7. a. septembrist maksab ta vastustajale tütre C ülalpidamiseks elatusraha 500 krooni kuus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ühtlasi palub uued asjaolud ja tõendid jätta tähelepanuta. Ringkonnakohtu otsus ja põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ning vastustaja vastuväidetega ning toimiku materjalidega, leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud ning tugineb esitatud tõenditele. Apellant on esitanud taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks, millele vastustaja vaidleb vastu. TsMS § 652 lg 3 kohaselt võtab ringkonnakohus vastu uue tõendi üksnes juhul, kui esimese astme kohus jättis tõendi tähelepanuta või muul mõjuval põhjusel, muuhulgas, kui tõend tekkis või sai teatavaks pärast asja lahendamist. Sellised asjaolud antud asjas puuduvad. Menetlusosalisel õigusalaste teadmiste puudumine ei anna alust uute tõendite vastuvõtmiseks. Apellandi poolt esitatud pangakonto väljavõtet ning ka teisi apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid oli võimalik esitada maakohtule. Väide et kostja perekonda toetab naise ema, ei saa olla ka selliseks asjaoluks, mis võimaldaks otsust muuta. 12.03.2007 saabus ringkonnakohtusse apellandi uus tõend, so. 13.06.2006 üürileping. Apellandi väidetel eelnev üürileping lõpetati korteris olevate sipelgate tõttu. Kolleegium leiab, et nimetatud üürileping oli olemas juba apellatsioonkaebuse esitamisel ning puudub seaduslik alus uue tõendi vastuvõtmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses oleva põhjenduse ja lõppjäreldusega, mistõttu TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Apellandi väidetel ei ole ta võimeline maksma poolte alaealise lapse C. A ülalpidamiseks enam kui 500 krooni kuus, kuivõrd tal on veel kaks alaealist last. Maakohus võttis arvesse kostjal alaealiste laste osas ülalpidamiskohustuse olemasolu ning kohaldas PkS § 61 lg 5, so. vähendas elatise suurust alla seadusega kehtestatud alammäära. Seega on kohus apellandi majandusliku olukorraga arvestanud. Hageja arvestuse kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks kuus ca 3000 krooni, mis on lapse normaalseks arenguks vajalik mõistlik summa, millest kostjalt väljamõistetud summa katab üksnes 1/
8. Kostja väidetel töötab ta abitöölisena mittetäieliku tööajaga ja töötasuks on 1500 krooni kuus. Antud asjaolu ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks elatise suurust veelgi vähendada. Toimiku materjalidest ilmneb, et kostja näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes omab töökogemusi plekksepana ning on võimeline teenima ka suuremat töötasu. 4 Apellandi väide selles osas, et tagasiulatuvalt elatise välja mõistmisega tekib tal võlgnevus on küll õige, kuid ka see väide ei võimalda kohtuotsust tühistada ega muuta. Kohtuotsuse täitmisel tekkida võivad probleemid tuleb lahendada täitemenetluses. Alust otsuse muutmiseks ei anna ka 12.03.2007 ringkonnakohtusse saabunud apellandi avalduses toodud väide, et majanduslik olukord on veelgi halvenenud. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ta rahuldab hagi osaliselt ning mõistab PKS § 70 lg 2 alusel elatise tagasiulatuvalt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Seega on maakohtu otsus igati seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha teistsugust otsust. Ka on otsus seaduslik menetluskulude kaotamise osas. Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik 5