sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu järgi tasumisele kuuluva summa tasumist
15.
S § 13 lg 6 tulenevat tehingu vorminõuet tuleb arvestada eelkõige esialgse ja uue võlausaldaja vahelistes suhetes, kuna võlgnikule ei saa panna loovutuse kehtivuse kontrolli kohustust. Samas tuleneb
§-st 170, et võlgnikul ei ole ka loovutuse kehtivuse kontrolli õigust, kui esialgne võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud. AS C likvideerijana teatas J-V.M 29.06.2004 kostjale, et 20.05.2004 lepingust tulenev nõue läheb üle J-V.Mle. Võlanõude üleminekust on teatanud ka hageja. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole neid teateid kätte saanud. 16.
kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega peab võlgnik ilma lisatõenditeta täitma oma kohustuse uuele võlausaldajale, kui esialgne võlausaldaja on loovutusest kirjalikult teatanud. 17.
lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui võlgnik tasuks võla osaliselt uuele võlausaldajale ning teataks seejärel, et tema arvates ei ole nõude loovutamine kehtiv ning tasutud summad tuleb tagastada. Kostja oleks pidanud hageja nõudele sel juhul vastu vaidlema juba enne esimese makse sooritamist, vastasel juhul tekib uuel võlausaldajal õiguslik ootus, et võlgnik tema nõudeõigust ei vaidlusta. 18.
lg 3 kohaselt võib kohustuse, mis ei seisne raha maksmisest, täitmist nõuda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui saadi teada kohustuse rikkumisest või pidi sellest teada saama. Tõendite kohaselt teatas kostja hagejale 01.08.2005 ja 29.08.2005 kirjadega, et sõnnikuhoidla tühjendamise kohustust ei ole täidetud. Samas ei ole kostja esitanud hagejale selgelt lepingu täitmise nõuet. Nimetatud nõude esitamiseks on mõistlik aeg möödunud, kuna kostja pidi kohustuse täitmata jätmise puhul sellest teada saama juba 02.06.2003. Kostja ei ole nõudnud hagejalt
alusel mõistliku aja jooksul kohustuse täitmist ja kostjal ei ole alust keelduda omapoolsest kohustuse täitmisest
19. AS C ja OÜ W vahel 17.03.2003 sõlmitud ostumüügi lepinguga on tõendatud, et OÜ W võttis endale AS C ees kohustuse linnusõnniku lägahoidlast välja vedada.
Teostatud tööde akti nr 13 kohaselt on lägahoidlast linnusõnnik välja veetud ja AS-il C puuduvad pretensioonid tööde mahu ja koguse osas. Nimetatud dokumendid koos asjaoluga, et kostja ei ole hagejale enne 01.08.2005 esitanud pretensiooni lepingu täitmise kohta tõendavad, et hageja on lepingu täitnud. Kostjal oli 15.01.2003 lepingu p 1.6 kohaselt õigus pärast 01.06.2003 ise mahutid tühjendada ning kostja ei ole näidanud, et ta oleks seda teinud. Asjakohatu on kostja väide, et teostatud tööde akti nr 13 on allkirjastatud
ja 15.01.2003 lepingu p 3.2 alusel mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 14 344.02 krooni. 3 Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
ÜS § 83 lg 1 ja § 84 lg 1 kohaselt tühine ning ilma õiguslike tagajärgedeta (st et hagejal ei ole kostja vastu materiaalõiguslikult kehtivat nõuet, mis tuleneks müügilepingust). 23. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul (nõude loovutamise tehingul) algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 24.
§-ist 11 lg 3 ning AÕSRakS §-ist 13 lg 6 tuleneb kokku, et ehitise võõrandamise tehingust tuleneva nõude loovutamine peab olema notariaalselt tõestatud ning antud juhul ei ole tehingu vorminõuet järgitud. AS C ja kostja ei ole müügilepingus kokku leppinud ka seda, et sellest lepingust tulenevaid nõudeid oleks õigus loovutada mittenotariaalses vormis. 25. Võlgniku õigus esitada nõude loovutamisele vastuväiteid (sh vastuväiteid nõude loovutamise õiguspärasusele ja kehtivusele) tuleneb
§-ist 171 lg 1. Pelgalt nõude loovutamisest teatamine ei võta võlgnikult õigust esitada vastuväiteid nn uue võlausaldaja vastu, mis tulenevad nõude loovutamisest (sh selle kehtivusest). Samuti ei muuda nõude loovutamisest teatamine loovutamist kehtivaks iseenesest ning ei tähenda, et senisel ja uuel võlausaldajal on omavahel lubatud otseselt eirata seaduses nõude loovutamise kohta sätestatud reegleid või põhilepingut (antud juhul müügilepingut). 26.
kohaldamine ei ole asjakohane, sest poolte vahel ei ole vaidlust loovutamisdokumendi või loovutamisest teatamise küsimuses, vaid hoopis selles, kas nõude loovutamine hagejale on toimunud ja kehtiv. 27. Vaidlevate poolte vahel ei ole võlasuhet, mis tuleneks müügilepingust ja nõude loovutamisest ning pooled ei ole
Hagejal ei saa tekkida õigustatud ootust, et kostja täidab kohustust, mida õiguslikult ei ole olemas. Heas usus toimimine ei mõjuta kuidagi tehingu (nõude loovutamise) kehtivust, sh ei muuda heas usus toimimine tehingut (nõude loovutamist) kehtivaks, kui ei ole järgitud seaduses sätestatud vorminõuet. 28. Kuna antud asjas nõude loovutamist ei ole toimunud, siis ei ole hagejal ka õigust leppetrahvile. Õigus leppetrahvile ei saa hagejale
29. Kostja alternatiivne vastuväide on, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest hageja ees
lg 1, § 111 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi, kuna AS C rikkus müügilepingu punktist 1.
§-st 170 loovutuse kehtivuse kontrolli õigust, kui esialgne võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-05 asunud seisukohale, et
esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Selle sätte eesmärgina näeb kolleegium võlgniku kaitset. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Selline järeldus tuleneb
esimese lause osast, mille kohaselt loetakse loovutamine sättes ettenähtud tingimustel toimunuks just võlgniku suhtes. Samas ei ole nimetatud sätte eesmärk välistada võlgniku vastuväide selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seetõttu võib võlgnik
lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda
lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma. Seega ei ole õige maakohtu põhjendus, et võlgnik saab nõude loovutamisel esitada vastuväiteid loovutatud nõudele, mitte nõude loovutamisele. Selles põhjenduse osas tuleb maakohtu otsust muuta. 33. Samas ei ole
sätte eesmärgiks vabastada võlgnik üldse loovutatud nõude osas kohustuse täitmisest.
aitab võlgnikku eelkõige siis, kui ta teab või vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi väljastamisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud. Antud vaidluse käigus ei ole kostja sellistele asjaoludele oma vastuväidetes tuginenud ega neid tõendanud. Kolleegiumi arvates saab võlgnik esitada loovutamislepingule vastuväited tulenevalt vorminõuete rikkumisest ja loovutamislepingu tühisusest, kui see tekitab võlgnikus segaduse, millisele võlausaldajale kohustus täita tuleb.
Erinevatest kommentaaridest
§-le 170 nähtub, et ka loovutamislepingu tühisuse korral peaks võlgnik jätkama kohustuse täitmist võlasumma hoiustamisega. Antud vaidluses aga küsimust, kummale võlausaldajale täita, ei tõusetu, sest esialgne võlausaldaja AS C on likvideeritud ja äriregistrist kustutatud 06.10.2004. 34.
kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Võlgnik peab ilma lisatõenditeta täitma oma kohustuse uuele võlausaldajale, kui esialgne võlausaldaja on loovutusest kirjalikult teatanud. Seega on maakohus õigesti hagi kostja vastu rahuldanud ja vastuhagi rahuldamata jätnud. Kaebuse p-s 4.1 toodud vastuväited ei anna alust otsuse tühistamiseks. 35. Muus osas nõustub kolleegium täiesti maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on kõigile kostja poolt
lg 1 alusel esitatud vastuväidetele hinnangu andnud, kõiki tõendeid kogumis hinnanud ja põhjendatult hagi rahuldanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et esialgne võlgnik AS C ei ole oma kohustusi kostja ees rikkunud. Maakohus on kogumis kõiki tõendeid hinnanud ja põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tõendanud mitte ühe tõendiga oma väidet, et sõnnik on siiani hoidlas. See on vaid kostja paljasõnaline vastuväide. Antud asjaolu oleks 5 kostjal olnud võimalik tõendada, kuid ta pole pidanud seda vajalikuks. Maakohus on otsuse lk.6 märkinud, et t.l. 122,123,124,125 asuvad tõendid ei tõenda kostja vastuväiteid kohustuse täitmisele. Seega ei ole õige apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole kohus hinnanud t.l.122-125 asuvaid tõendeid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.