§-de 14 lg 1, 19 lg 1; Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 alusel jagada kostjatele ühisvarana kuuluv kinnistu asukohaga xxxx xx, xxxxxxxx lähtudes
Kostja T.M leiab, et tegemist on AS P esindaja ja Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti tegemata jätmisega. Ei ole tehtud midagi, et asja lahendada sisuliselt, vaid on huupi oletatud. Kohtutäituri väited on väärad ja mitmeti tõlgendatavad, need ei kajasta tegelikku olukorda. Üles tuleb leida OÜ B vara, mille võõrandamisel jaguks vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. K.Mle kuuluv kinnistu ei ole ühisvara, vaid on tema lahusvara. Kostja K M leiab, et ta ei ole OÜ Bga kuidagi seotud. Kinnistu kuulub ainult kostja K.Mle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
¹ sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Pärnu Maakohtu 26.04.2006 otsusega mõisteti välja T Mlt võlgnevus 20 039,92 kr ja 1950.kr riigilõivu AS P kasuks. Kohtuotsus jõustus 21.06.
lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kostjate abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Harju rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt, akt nr xxx (tl 3). Abielu on lahutatud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, akt nr xx. Kinkelepingu 24.06.1986 kohaselt kingiti K Mle majavaldus asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx 24.06.1986. Märjamaa Alevivalitsuse korralduse 06.02.1998 alusel anti KMle õigus erastada elamumaa xxxxxxxxx, xxxx xx. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu 13.03.1998 kohaselt K M erastas ostueesõigusega maatüki xxxxxxxxx, xxxx xx. Väljavõttega Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosast loeb kohus tuvastatuks, et elamumaa, asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, registriosa nr xxxxxx, omanikuks on alates 19.05.1998 K M. 19.05.1998 kehtinud AÕS § 118 lg 1 sätestas, et kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega.
järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Tõendamist ei leidnud, et kostjad on sõlminud abieluvaralepingu. Seega on kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, registriosa nr xxxxxx, kostjate abielu kestel omandatud vara ning see tuleb
lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks.
lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.
lg 2 p 3 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kuna kostja K.Mle elamu kingiti, on põhjendatud ja õiglane kõrvale kalduda ühisvara võrdse jagamise printsiibist. Eksperthinnangu nr 0394-07 kohaselt on kinnistu, asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, väärtus 1 200 000.- kr ning kinnistu turuväärtus ilma hooneteta 250 000.- kr. Seega kuulub kostjate ühisvara jagamisele järgmiselt: kostja T.M omandisse kuulub jätmisele 10,41666% mõttelist osa kinnistust (125 000 : 1 200 000 = 0,1041666; 100 x 0,1041666 = 10,41666) ning kostja K.M omandisse kuulub jätmisele 89,58334% mõttelist osa kinnistust (100 – 10,41666 = 89,58334 ). Kohus leiab, et kostja T.M ametnike süüdistamine ei ole põhjendatud ja on alusetu. T.M ei ole olnud aldis kohtutäituriga suhtlema, et asi kohtuväliselt lahendada. Kostja T.M enda suhtes on lõpetatud kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel, s.o kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning on kohustatud T.M tegema üldkasulikku tööd ja tasuma kaitsjatasu. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja T.M kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.