2-07-28991/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.september 2007.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-07-28991 Tsiviilasi G. L. hagi A. L. vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. L. (isikukood:; elukoht) Kostja: A. L. (isikukood:; elukoht:) Kohtuistungi toimumise aeg 27.september 2007.a. RESOLUTSIOON Lahutada G. L. (endine R. ) ja A. L. abielu, mis on registreeritud Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 21.mail 1988.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr

1. Jätta hagejale G. L. abiellumisel võetud perekonnanimi L. Jätta poolte alaealised lapsed A. L. (sündinud) ja T. L. (sündinud.) kostja A. L. juurde. Jätta kostja kanda pool hageja menetluskuludest ja hageja kanda pool kostja menetluskuludest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 27.septembrist 2007.a.. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja palub lahutada poolte vahel 21.05.1988.a. sõlmitud abielu. Kostja ei ole pikkade aastate jooksul huvitunud perekonna ülalpidamisest ega oma töökohta. Ka on lõppenud abielulised suhted ning valitseb pingeline stressirikas õhkkond, mistõttu hageja ei pea võimalikuks abielusuhte jätkamist ja leiab, et edasine kooselu ei ole enam võimalik. Kostja pole nõus abielulahutusega perekonnaseisuosakonnas. Poolte abielust on sündinud kaks last, A. L. 15.10.1989.a. ja T. L. 03.05.1992.a., kes peale lahutust jäävad elama kostja juurde. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielutunnistuse (tl 3) kohaselt on poolte abielu registreeritud Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 21.mail 1988.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr
2. Hageja väitel, mida kinnitas kohtuistungil ka kostja, on poolte abielulised suhted lõppenud juba 2002.a. Kumbki pooltest leppimist võimalikuks ei pidanud. Poolte omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2002.a. Kumbki pooltest abielu jätkamist võimalikuks ei ole pidanud. Kuna pooled on lahus elanud juba mitu aastat ja kumbki kooselu taastamist ei soovi, on pooltel abielu jätkamine võimatu ja see tuleb lahutada. Sünnitunnistustest (tl 5, 6) nähtuvalt on poolte abielust 15.10.1989.a. ja 03.05.1992.a. sündinud lapsed A. L. ja T. L. § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et alaealised lapsed jäävad peale abielu lahutamist kostja juurde. Hageja soovil tuleb PkS §-st 31 tulenevalt jätta temale abiellumisel võetud perekonnanimi L. § 164 lg 2 alusel jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud pooles ulatuses vastaspoole kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras. Kohtunik Rita Kulberg 2