augustikuust tekkinud elatise võlgnevuse, summas 8200 krooni. Kostja vastuväited Kostja on hagi õigeks võtnud abielu lahutamise, lapsele elatise väljamõistmise ja lapse elukoha määramise nõudes hageja juurde.Esialgses vastuses hagile on kostja vaielnud vastu ühisvaraks oleva korteri väärtusele (tl.37) ning 25.01.2007 on esitanud kohtule taotluse (tl.43) elatise võlgnevuse tasaarveldamiseks tema poolt kantud korteriga seonduvate kuludega. 24.09.2007 toimunud kohtuistungil on kostja nõustunud hagejale kompenseerima ½ korteriomandi turuhinnast, s.o. 75 000 krooni, kuna ta ei soovi hageja poolt esitatud eksperthinnangut korteri turuväärtuse osas omapoolsete tõenditega ümber lükata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 29 lõigete 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. 2
§-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sünnitunnistusega (tl. 7) on tõendatud, et R. V. sündinud 09.septembril 1999.a. ja tema vanemad on R. V. ja A. V. . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et R. V. elama hageja juurde ja on tema ülalpidamisel.Hageja seletusega on tuvastatud, et kostja ei ole võtnud küllaldasel määral lapse ülalpidamisest osa.Pärast kooselu lõppemist maksis kostja elatist kuni 2006.a. augustikuuni, seejärel loobus elatise maksmisest. 2006.a. tekkis elatise võlgnevus summas 5500 krooni, võttes aluseks igakuise elatusrahana ½ kuupalga alammäärast - 2006.a. 1500 krooni. (tl.52). 2007.a. hakkas kostja maksma igakuuliselt elatist 1500 krooni, kuid kuna alates 01.01.2007 on miinimumelatis 1800 krooni, on tekkinud elatise võlgnevus kuni septembrikuuni (kaasa arvatud) summas 2700 krooni.Kostja keskmine netokuusissetulek palgatõendi andmete alusel (tl.16) on 8553 krooni. Hinnates hageja seletust ja uuritud kirjalikke tõendeid leiab kohus, et hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt hageja taotlusele alates kohtuotsuse tegemisest ½ ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. 2007.a. 1800 krooni.
lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
6.lõikes nimetatud asjaolusid (so asjaolusid, mis võimaldavad kohtul jätta elatise välja mõistmata või vähendada selle suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära). Kohtupraktikas on loetud elatise maksmise kohustuse mittetäitmiseks ka elatisraha andmist ulatuses, millega ei ole võimalik rahuldada lapse vajadusi. Seega on põhjendatud kohtu hinnangul kostjalt elatise väljamõistmine ka aasta enne elatishagi esitamist ulatuses, milles ta ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud – hageja arvestuste kohaselt 8200 krooni. Kostja ei ole sellele asjaolule ka vastuväiteid esitanud.
lg 4 kohaselt jagab kohus vaidluse korral ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.Kuna pooltel oli vaidlus abikaasade ühisvara jagamise üle tulenevalt ühisvara väärtusest, oli nõude esitamine ühisvara jagamiseks põhjendatud. Ühisvara kindlaksmääramisel ja jagamisel tuleb aluseks võtta
lg 1, mille kohaselt on abikaasade ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Kinnistusraamatu registriosa väljatrükilt (tl 17) nähtub, et A. V. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, mis asub ja mille reaalosa moodustab korter nr.10, 3
lg 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, osundatud paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ning kui jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kinnisvarafirma AS Eravara on hinnanud 07.06.2006 asuva korteri turuväärtuseks 150 000 krooni (tl.18-31). Kostja on nõus, et nimetatud korter jääb pärast abielu lahutamist tema omandisse ja temalt mõistetakse hagejale välja rahalise hüvitusena ühisvarast enamsaadu arvel 75 000 krooni. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei esita kohus käesolevas otsuses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.